Tamsalu maraton

http://www.estoloppet.ee/et/etapid?competition_id=941.02
46 km

Eelmisest korrast, mis oli 2 aastat tagasi, on mulle see maraton kuidagi meeldinud. Et nooh nagu mõnsa rada ja tõuse-laskumisi üksjagu ja mõned laskumised nõuavad ka pisikest tasakaaluharjutust ja mõned tõusud, eriti lõpu eel, olid sellised ... kurnavad.
Seekord lubas suht-koht sula ja värsket lund ka lisaks. Nii oligi. Sula nagu ei seganud, aga värske lumi tegi selle teo, et ... no ei olnud mõistlik jäljest kõrvale minna. Ja isegi kui laskumistel oli tõmmatud soon, aga seal keegi ei sõitnud ... sest kõik sõitsid ju sahka taas RAISK! ... no siis sel kadus igasugune lipe.

Nõndaks, stardis võtsin taas rahulikult ja pikalt oli mõistlik panna paaristõukeid jäljes. Kuni selle hetkeni, et käed olid täitsa läbi ja üldse enam ei jaksanud lükata.
Kuskil kuuendal kildil toimus miskit kummalist - sisuliselt olin matkanud kuni siiani, aga ... toss oli täitsa otsas. Mitte ei olnud väsinud, eieiei ... tuu om hoopis tõine tubak ... vaid kütus oli otsas. Sihuke närune olemine oli. Kuni esimese TP'ni 14km kulgesingi töntsa-töntsa ja mõtlesin, et millalgi peab see TP ju tulema. Tuli. Olin seal kohe nagu pikalt. Jõin, sõin, mõtlesin muremõtteid, et mida hekki?

Nuuh edasi Pariisini oli tiba parem, aga sära mittemingisugust. Nagu kohe mitte mingisugust. Rõõmutu, tujutu, jalad ei liigu, käed on läbi. Libises ... nooh lõpupoole läks libedamaks. Siiski olin enam-vähem samas tempos kulgejate rühmas, kohati sõitsin natsa eest ja mõned möödusid ka minust raskematel hetkedel. Pariisi mägedes oli pikem rong mu ees, mis üldse ei lasknud nautida neid tõuse ega laskumisi. Tegelt ma ikka siin-seal lipsasin mööda hulka rahvast, kes järjekindlalt mäest alla ei tahtnud sõita. Ja ka tõusudel paljud ei tahtnud sõita.

Poolel oli vaheaeg miski 1:50. Päris kole.
TP's läks jälle aega, et kuidagigi mingi pilt ette saada.
Tagasitee ei olnud palju parem, tuul oli ka otse vastu, aga see suurt ei seganud. Nüüd olin vähemalt enamustest liikujatest kiirem, aga mööda ju ei saanud sõita, üldse kõrval ei libisenud.

Kolmas TP, 34km - sai jälle ohtralt ettevõtud kogu moonalaud.
Edasi läks nagu tiba paremaks, nats oli nagu jõudu ja kiirus läks ka paremaks. Viimased miski 5km oli täitsa OK, käed-jalad tegid jälle adekvaatsemaid liigutusi ja rahvas hakkas tõusudel ja laskumistel ikka selgees vastu tulema.

Aeg: 3:25.47
471. koht
2 aastat tagasi olin ligi 5 mintsi kiirem. Nuuujah, vist polnud minu päev seekord.

GPSist

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar