Libahunt möllas Aegnal

20.05.2017
Libahundi seltskond ikka oskab leida neid ägedaid paiku - eelmisel aastal Soome Sipoonkorpi, 2014 Naissaare jne. Ja neil see rogain on alati omapärane - selline teistsugune, mingite oma nüanssidega. Igatahes RESPECT, sügavad kummardused ja igavene au tegijatele!


juhe jookseb kokku juhendit lugedes
Olen vist Aegnal käinud kuskil 90'ndate alguses. Suurt midagi ei mäleta, aga eripärane soe tunne on miskipärast Aegna suhtes.
Kaarti lahtirullides .... mnjaaaaaa .... tõesti .... 5h siin seigelda pole vist liiga lühike aeg. Ilmselt seetõttu oli ka sisse punutud neljaste KP'de ühendamise boonus ja ühe kodanik_jalutaja märgistamise boonus.  Toda me muuseas ei märganudki. Kõike seda lugedes pidi pea igatahes plahvatama - tundus ikka jõhkralt ulmekeeruline.

Et mitte liialt plaanima ennast unustada - vaatasime stardis miski generaalplaani, kuhu suunas liikuma hakata ... eks teepeal mõtleb edasi.
Kohe alguses oli päris korralik võss, jooksukiirust üles ei saanudki tegelikult kuni KP107 LÜ'ni. Merka korjas kribinal-krabinal silmad kinni oma oranzid klotsid kokku  ja panime padinal edasi loodesse. Vahepeal mõned mõtisklused neljaste kokkutõmbamise osas ja ... KP23 jäigi kuidagi märkamata seal rannas.

Punkte oli ikka nii tihedalt, et tüüpiline rogainimeeleolu - joosta, joosta, joosta valutavate jalgade ja väsimuse kiuste kuni pulsi kaotuseni, lootuses, et KP tuleb siiski enne - no seda nagu ei tekkinudki.
Pidev piuksutamine ja teekonna uuesti ja uuesti planeerimine hoidis mõtted jooksmisest eemal. 
Kirdenurk läks siiski väheke raskemaks ja samm töntsimaks ... Merka patras jälle midagi päikesest, merest, luikedest, fantastilisest vaatest jms ... ma vist taas ei suutnud kõike seda hoomata.
No tavaline teema!

Libahundile kohaselt -
laud on lookas :-)
KP105 vihastasin Merka välja, olin jummala veendunud, et kivitorni saab paremini laduda üksikutest kividest kui kaksikutest. Tema arvas risti vastupidi. No tegelt ei sujunud see eriti hästi mul ka üksikutest - kõik olid vastikult ümarad kivid. Keegi silindrinahk oli kõik lapikud kuhugi ära tassinud. Läbi häda ikka sain silmad kirja ja üritasin tüdrukust mahajäämist (Merka ei jaksanud mind oodata ja sel hetkel ma ka ei meeldinud talle ilmselgelt) likvideerida otse läbi lahesopi lõigates. Vesi oli ... no ei olnudki nii külm kui kartsin. Küll aga oli seal piisavalt sügav ... no taas peaaegu ... kuidas nüüd öelda ... puusadeni ei ulatunud :-)

KP104 kivide ümbermõõdu mõõtmine jooksutas mul juhtme jummala kokku ... mõõtsin 2 kivi ära ja .... mitte midagi ei saanud aru, mida ja palju ma nüüd mõõtnud olin?? Ei saanudki me sealt õiget vastust seal kätte. Legendi ka ei lugenud korralikult, oleks pidanud mitu tõenäosemat varianti piuksutama.

KP31 ja 83'ga panime järjest korralikult o-kala - no ei saanud pihta kus täpselt asuvad. Sirgeldasime ikka mehiselt.

Peisaaž
Viimane tund tabas meid järjekordsel neljaste ühendusjooksul KP45's, mida me eri nurkade alt korduvalt väisanud olime.
Arutelu KP21 teele jätmise variantide osas oli pikk ja põhjalik .... ahh las jääda, ei riku parasjagu käsilolevat neljaste kokkutõmbamist ja tagasi ka ei viitsi enam minna - aeg hakkab ka otsa saama.


KP80'ga panime totaalselt puusse. Sõna otseses mõttes. No jõhker tuulemurd - turnisime üle ja alt, lohasid nagu läks igas suunas. Punkti ei leidnudki. Võtsime KP106 ja 71 ära ja üritasime Merka pealekäimisel uuesti KP80't lahendada. Jälle sama koht, samad turnimised ... mina tahtsin juba loobuda, aga Merka ei andnud alla - pekki, peab ju saama!!!!!
Saimegi!!
Lõpuks! Oli nats õnne ka!

Träkk
KP81 ja 60 suundaminekud ei tulnud ka kõige sirgemat rada pidi, aga kätte saime.
KP79'sse minnes õnnestus meil mingil seletamatul kombel Spordilinnast suunaträkil ette jõuda ... kuigi nad lahkusid KP'st tiba varem ja omaarust läksid jummala otse!
Meie arust lahkusid nad KP60'st vähemalt 90 kraadi viltu - täpselt KP81 poole ... plaan oli korüfeedel ju kavalalt sabas tolkneda, aga nad läksid isegi meie jaoks natuke liiga viltu :-)


6 minti enne kella tundus, et võtame ikka KP36 ka ära. Ets ja Co ei tulnud.
Viga ei teinud ja jõudsime küll, kuigi viimane teejooks olin korralikult punases.

Tulemused siin
13. koht, sega 7.
416 silma.
Aeg: 4:58.34

Läbitud km: 28,2 km reaalset (19,7 km lindu)
3 kahest KP'd jäi võtmata.

Ei ole paha, üldse ei ole paha!!!
Anneken, Priit ja Tom meist 8 silma ja 2 kohta eespool
Spordilinn võttis 5. koha
Liisi ja Anu (Jäälilled) võtsid naiste võidu, üld 18.
Tõepoolest - meie sooritus ei olnud üldse paha!!!

Uniküla xdream ... ülivõrretes äge seiklus!

30.04.2017
Team: Sääsehirm - Merka, Agur, mina
B-rada

Kõik pildid Aldis Toomelt
Oleme tagaplaanil :-)
 Parklast starti sõites muutus ratas juba ebameeldivaks - kui aasta esimesel rattakilomeetril hakkab vahend juba ebameeldima, siis vist ikkagi pole minu ala :-)

Esimese eraldi rattaga näitasin taas oma ego - kuna me Merkaga sõitsime koos mõlema rada, siis tundus, et kõige mõttekam on alustada KP'st jrk. nr. 6 ja lõpetada KPga 3. Ma olin ikka sigakindel, et kui jooni rõngaste vahel pole, siis võib võtta suva järjekorras. Raudselt. Kedagi ma ei kuulanud. Punktide ees olevad jrk. numbrid mind ei seganud - mina tean!! Minge kõik ülejäänud metsa!! Ja miskipärast tundus pühapäevasel hommikul ring 6-5-4-3 lühem kui täpselt sama pikk ring 3-4-5-6!
Igatahes sai see tehtud ja ... no pärast need 3+3 korda 15 mintsi trahvi "oma mõõtmatu tarkuse" eest võetud.

3D model. Nagu ... mis klots see on???
Endiselt tagaplaanil
Alguses püüdsin punne kaardile märkida, aga ega ma eriti optimistlik selles osas ei olnud. Esimese punni saime kätte sealt, kus seda ei olnud meie arust. Teist punni ei olnud seal, kus pidi olema ega ka seal kus ei pidanud. Teist ei olnudki.
Ja mittttttemidagi ei saanud aru.
Täiesti lootusetu!!
Ma püüdsin kogu aeg kaarti ja modelit kokku ajada ... no ei läinud. Nagu miskid erinevad kohad oleksid olnud. Erinevates maailmades.
Lõpuks ühe punni taas saime. Seejärel ma jagasin ära, et kaart tuleb saata kuupeale ja ainult modeli järgi minna. Siis nagu hakkas sujuma. Ja need 6 KP'd me saime ikkagi kätte. See oli äge ülesanne tegelikult!

Kahju, et ei Merkal, Aguril ega minul pole gps'i träkki sellest sahmimisest seal metsas. Erinevatel põhjustel.
Osad tiimid tegid modelit rattaga ... mis on natuke arusaamatu - lilla värv vanasti tähendas jooksuetappi ... aaa võibolla seekord ei tähistanud.


Rakett69 ... no kui raske saab
paberi voltimine olla? Sai küll!!
Punase noole alla kaardikortsutamine tuli peale mõningast katsetamist täitsa välja.
Ja edasine rattatripp tuli ka välja ... enamus aega sai ratast käekõrval lohistatud korraliku võssi ja mägede tõttu. Mõnna igatahes - rattast ei saanudki siiber.
Eraldi joonelt võetavate punnide etapil läks mul eri lahedasti - kuulutasin esimese KP enda omaks ja edasi lasin teiste taga tirri. Vahepeal läksin üldse teele ära, mul polnud ju vaja rohkem midagi otsida. Ja suurest tšhillimisest juhatasin Aguri vahepeal ka valele teele. Mõlemal korral :-)

Karistuseks tegin rattaga ühe tiiru kagunurgas mööda joont - lihtsalt seetõttu et Agur oli tagasi pöördunud vahelejäetud lõigule ja mul polnud mõhkugi teha. Ja ka lihtsalt seetõttu, et see läbisõitmine tundus ilgelt kaval idee! Agur sai oma KP kätte vahepeal ja mina eksisin natsa ära ... nii et mul läks aega. Merka ja Agur ootasid siis nüüd omakorda mind.

valik-o träkk
Edasine valik-o tundus olevat meie ala. Lisaks põhiKP'le oli tarvilik valida legendi järgi õige kolmest. Ai see mulle meeldis! O-asi on puhas minu teema!
Viimase KP'ga 140 tegime veits viga - no miski arusaamatu siht ajas juhtme veits kokku - aga muidu läbisime kenasti. Legendiarvamisel tekkis mul üks kahtlus orvand all vs. lohk ... aga õnnejõll oli minu poolt - piuksutasime õiges väravas. See oli ka väga äge ülesanne!

Rattaralli - mis lisaks sellele, et see toimub ratastega, mis selgelt pole meie vahendid, ka oma olemuselt pole meile kunagi midagi head toonud. Aga ma olen neid märke ja loogikat kodus harjutanud. Ja oma rattakompuutrit uurinud, kuidas saab vahemaasid mõõta ja nullida vahepeal kui vaja. Treening on tulnud kasuks! Kasuks tuli ka rattaralli lühidus! Igatahes me eriti ei hävinud siin.

Tüdruk esiplaanil
Rattaralli juhtis meid kellegi hoovi, kus mingist kunagi suursugusest majast olid bomžid just välja visatud, voodid olid ka veel tegemata ja nõud pesemata.
Vot, see on, kui sa oled "без определённого ме́ста жи́тельства", siis võib iga xdreamlane su voodisse oma KP panna ja SiAiriga sind suskima tulla!! Olge ettevaatlikud skvottijad!!

Igatahes tuli kõigil võtta erinev punn sama 10 seki sees. Me käisime punnid läbi, keerasime kellale 15 sekki ette ja igaüks tormas oma KP'sse ... mitte keegi ei jõudnud õigeks ajaks kohale!!! Nagu reaalselt :-)
Miks me tahtsime seda 15 sekiga äraajada ... no vot pole aimugi. Lõppudelõpuks vist saime sealt isegi 5 mintsi trahvi, sest me ei mahtunud vist ka kohustusliku 10 seki sisse - head humoristid oleme ikka!! Ausalt!!

Rattaralli kanuusse sujus suhtkoht kenasti ... kuigi see sadul oli ikka eriti ebameeldiv istumise all.

Kanuu on meie ala! Oooojaaaaa!
Teise punktiga panime väikese kala, aga edasi sujus kõik superluks. Õnneks oli oja ka naudingut pakkuv, mitte mingi lame seisev vesi. Tuli korralikult tüürida ja mõned korrad puude all limbot panna ... ja nukralt vaadata, kuidas üks naistetiim ennast sulnilt puu alla kummuli keeras.
Kanuu sujus kenasti, sõitsime välja miski esikümne piirimail oleva aja ... no nagu ikka.
Viimased 2 punni jooksis Merka ja pärastine excel andis tulemuseks, et viimasest kanuutatavast punnist läbi maaletuleku, kahe joostava KP kuni vahetusalani saavutas tütarlaps ülekaaluka esikoha tiimidest, kus jooksis naine. Ikka pika puuga pani ära! Respect!!
Rahulolev tšill

Mingil meile mõistmatul põhjusel tassis osa tiime endaga kanuus kaasas ratast - kanuuga ei saa korralikult ju kihutada, kui miski ratas seal sees on. Igatahes meie seda tobedust ei teinud.
Kanuu on püha!
Kanuus on 3 inimest, kes teevad koordineeritult tööd vahendi planeeritud ja sihipäraseks liigutamiseks. Kanuu ei ole miski naljavahend. Kanuu on tõsine distsipliin, siin ei tehta nalja. Siin pannakse täiega.
Kanuusse süvenetakse!!
Vot nii!

Seejärel astusin ma ühe lauaga teisele jalale, niiet luud ragisesid - see oli sigavalus ja ma ei saanud ka püsti ega jalgu kätte, sest laua küljes oli veel 2 paari teisi jalgu, mis ei kuulunud mulle. Kuidagimoodi saime selle suusatunni ikkagi tehtud lõpuks.

Ja siis jooks kanuu algusesse, sealt rattad ja finišisse.
Jooksime üle ootuste väledalt. Tee oli raske ja pikk ja pilt oli jube taskus, aga kannatasime ära. Vast 1-2 ratastega tiimi said meis mööda. Merka tahtis rattaid minna võtma miski kilt enne õiget kohta ja Agur tahtis üldse lõpuni joosta ... õnneks ma suutsin nende arusaamatuid sonimisi ohjeldada.

Polegi vist nii olnud, et meie lõpetamisel teatatakse, et varsti hakatakse finišit sulgema. Kuidagi pikalt olime seekord teemas.

Igatahes oli üle aasta(kümne??)te üliäge Xdream - korralikult mõtlemist vajavaid o-alasid, vähe tuima rattaga_mööda_maanteed_uhamist, väga äge kanuu ja ülilahedad lisaülesanded.
Põllul oli ikka uskumatult suur töö ära tehtud ... RESPECT rajameistrile!

Aga see Si-Air ... no see vajab veel arendamist - see korjas enda külge kõik punnid, mis rajal oli. Korduvalt. Enamus ebavajalikud. Kohtunikel oli pärast korralik kamm miskit sotti saada üldse. Et peaks vist ikka piuksutamise peale tagasi minema - nagu lihtsam ja lollikindlam.

Tulemused on ka kuskil xdreami veebis, aga ... seekord polnudki need nagu nii olulised - 7 tundi puhast seiklust tegi meele rõõmsaks!!

*********

Esmaspäeval, 1. mail sai taas ümber Viljandi järve jooksutiir tehtud.
Sörkisin vaikselt, ikka täitsa läbi olemine on eilsest. Raskelt tuleb see Viljandi järve tiir mulle kuidagi. Iga aastal on see ilge punnitamine, isegi kui ei taha - ikka on raske.
Aga vastukaaluks oli aasta esimene soe ilm ... no ei sadanud lund näiteks :-)