Xdream Viimsi

26.04.2015
Thöö Torudream!

Euribor 15 on B-raja stardis, koosesisus Agur, Sander ja mina.

Aasta esimene xdream algas nagu unelm - kolme kaunitariga ühel pildil ... tekkis mõte küll, et "ooo kaunis hetk sa viibi veel!" Ega ma vist ei saanud pool võistlust sellest üle, aga ... järjekorras paluks, järjekorras!

Et siis algatuseks tuli paraku ikkagi minna Aguri ja Sandri juurde oma kaardirulli manu.
Start anti joostes ja nagu arvata võis - kukuti kohe Viimsi kaldajärsakut vallutama. Ilm oli mõnusalt vihmane, kallas märg, libe ja porine - xdreamile kohaselt. Korralik hanereas jooksmine ilma o-osata kuni rattani välja.
Rattaga suruti läbi mõningate mülgaste täiesti kummalise moodustiseni - savimäed. Nagu täiesti savist tehtud künkad keset metsa! Savi + vesi = eri_krdi_kittiv_libe_löga. Kohati oli talla all vist viiesendine kamakas, millel jooksmine oli .... naljakas. Ja libe oli ka.Teemaks tuli hajutus satipildi järgi - igale liikmele 2 punni.

Oi mul oli ikka täna õnne nagu putru - kõigepealt jooksin Annekeniga kokku - tema tuli hajutuselt, mina läksin. Ja teiseks sattusin võtma samasid punkte, mis Meelika ... mis saab olla elus veel kaunimat - heinamaa, metsasalu, savimägi, õrn sopp ja sulnis kaunitar Meelika! Vaikselt lippasime siis seal koos - tema nagu väle hirv ja mina nagu ... ah las jääda ... ja puhusime juttu. Arusaamatul kombel olin mina juba porine, aga Meelika jummala puhas - ilus - särav! Kordan taas oma talvist mõtet - "no armu või ära seal savise võsa vahel!" Nagu reaalselt! Esimesest KP'st panin törts mööda - no mida sa orienteerud seal satipildi järgi, Meelika tiris mu siiski punkti ära. Teise punkti ... jooksis Meelika täiesti arusaamatul põhjusel teiste poiste tuules  .... ja muidugi totaalselt mööda. Ütlesin küll talle korra, et kuule Mellu, kõvasti vasakule peaks hoidma!! Aga minu jutt oli nagu kärbeste surin ta kõrvus ... ei olnud tal enam minu jaoks silmi! Nooh mis siis ikka - läksin ja võtsin KP ära sealt kus see oli ... tema pani kuskile orbiidile võssi - võistlussport on ju julm!
jooks/kanuu

Lahkusime rattaträkile enne Femmesid, pisarad voolamas. Ees ootamas sirge träkk kanuusse. Sander pakkus kruusakal variandi sõita tema tuules - hea idee! .... 20m tema tagarattas ja mul olid suud-silmad pori täis ... ei olnud hea idee! Edasine kogu rattasõit oligi korralik offroad - kus põhiküsimuseks sai oskus juua paksu porikihiga kaetud joogipudelist nii, et suud vastu ei pane ja sülitada suhusattunud liiv välja enne allaneelamist. Alati ei õnnestunud!

Kuidas mu sadul nii all jälle on -
pekkkkkkiiiiiii!
Kanuu oli merel, üsna lühike ja ilma mõtlemiseta. Õnneks lainet suurt polnud, tõmbasime nagu tõmbasime. Enam-vähem.
ratas

Seejärel rattas neli KP'd kuuest. Suusaraja angaarist (Libahundi sihvkapunkt!) sõitsime mööda - vaatamata sellele, et Agur käskis meil KP'sse minna. Aga no kes teda viitsis kuulata. Käskisin sisuliselt vait olla ja edasi sõita ... ja mõne aja pärast tagasi sõita ja võtta KP sealt, kus Agur ütles. Edaspidi mind enam eriti ei kuulatud :-)  Metsateid rattaga nikerdamine mulle ei meeldi - jah emotsionaalselt on ta põnevam kui asfalt ... aga ma nagu ei ole väga vilunud juurikate vahel singleid võtma - ja mis siin salata - ei jaksa ka tegelikult! Ratas endiselt ei ole minu tassike teed! Pealegi vajub taas sadul ise vaikselt madalamale ja madalamale - kuigi ma keerasin selle omaarust nii kinni kui jaksasin - no ju siis pole seda jaksu enam kätes! Asse sõidab meile rannas vastu - neil on kogu see nikerdamine alles ees :-)

Järgnes rattaträkk taas Libahundist tuntud saarekesele lahes - KP õnneks oli poolel teel saarele, aga joosta oli ikkagi jube raske peale rattaga kihutamist.
Edasi rattaträkk katkise majani, kus meil oli kõvasti õnne - leidsime KP ilma otsimiseta ja panime minema ... mingisse tulevasse uusarendusrajooni, kus oli täiesti pointless KP - nagu tühjas kohas oli KP. Kõik teised tiimid olid kuidagi kadunud - uhkes üksinduses kruiisisime rattaalasse tagasi.

Järgnes puhas jooksuots - kõigepealt küsimustele vastamine metsamuuseumis - kus oli soe, kuiv, mõnus. Sai nats rattasõidul jalga kogunenud piimhapet leevendatud, edasine jooksmine oli kohe palju lihtsam. Ja kettaid valede vastuste eest saagima ei pidanud!
Seejärel veel üks katkine maja hajutusega - igaühele üks KP. Seal panime veits puusse ja võtsin Sandriga sama KP ... väike diskussioon ... ja ma tormasin uuesti võtmata KP'd otsima, aga selleks kulus aega rohkem kui ilus oleks olnud.

Ja seejärel peale puupunkti tuli kuulus Thöö Toru. No selline meetrise läbimõõduga plastikust,
kergelt kohreeritud toru, kus voolas sadevesi. Otsast tuli sissepugeda. Ja väidetavalt jäi mul seal olnud KP märkimata, mille eest tuli 5 mintsi trahvi võtta - nagu ausalt ei mäleta, et ei oleks märkinud??? Aaa ega seda ka ei mäleta, et oleksin märkinud!! Parasjagu põlvili sai torus liikuda. Kohati sai ka kükakil liikuda, aga jube ebamugav variant oli see. Vesi voolas, põlved muutusid aina valusamaks, väsimus aina suuremaks ja pimedus sügavamaks, klaustrofoobilised mõtted aina valdavamaks ... aga lõppu ei tulnud, ega tulnud, ega tulnud ega tulnud. Naljakas oli see, et kella valgustus hakkas kohe põlema, kui selle veealla panin ... päris huvitav!
Peatselt muutusid põlved sigavalusaks kruusakivikestest, lõppu ei paista
Käed on ka juba nõrkemas, lõppu ei paista
Ühenduskaevud on eriti ebameeldivad läbiroomamiseks- servad jube teravad, lõppu ei paista
...
kuulge ma olen täiesti läbi juba, tahaks ära, lõppu ei paista
...
...
krt ma enam nagu üldse ei jaksa ja ei taha ka enam, lõppu ei paista
mulle tegelikult ei meeldi kitsad kohad, nagu ausalt tahaks ära, lõppu ei paista
....
kergelt klaustrofoobiliseks hakkab meeleolu kiskuma juba, lõppu ei paista
pisike seisak torus, käpuli, käed libisevad - kukun kõhuli aina sügavamaks muutuvasse vette, vist hakkab lõpp tulema ... kas torul või mul, see veel selgub
Seisak, üritan võtta torus looteasendit - toru on libe ja ma sisuliselt olen selili vees - peaasi, et põlved millegi vastu ei puutuks! Ootan kuni eelmised eest ära ronivad, siis pääsen ka ehk redelini, mis võiks viia tagasi maapeale.
Redel ... pekkikuikitsas see väljumisauk on! Nagu hästi ei mahu? Või mahun? Või ei mahu? Ilgelt ikka tahaks mahtuda! Tahaks ära siit maakera seest, nagu ausalt! Kohe! Nüüd!
Uuuuuuuuh, õnnestus.

Jooksmine samas väga enam ei õnnestu kangete jalgade tõttu, aga see läheb tasapisi üle. Sander jookseb see-eest lõdvalt nagu loom. Viimases KP's ronib Sander mööda nöörredelit kuhugi ja sealt siis alla tagasi.
Finishisprindi võidab Agur!

Tulemused:
Aeg: 4:16.55 (sisaldab 5 min. trahvi)
Koht: 42.

Femmed - N4. (56)
Müttajad - S12 (44)

Ei ole paha, ei ole paha!
Siia sobiks kõige paremini Sandri mõtteavaldus lõpus: "hmm, ma arvasin, et ma lõpuks väsin ära ka. aga ei”
Nunuh!

Pildid siis Meelis Toomilt ja veel siit-sealt võetud. Tänan!


Öine o-päevak Paliveres

15. aprill 2015

OK Okas andis huvitava võimaluse joosta pimedas. Palivere-Kuliste kaardil. Start avatud kuni 21 ja finish kuni 22.

Paar päeva enne sattusin õhtul õue ja läksin tiba metsavahele - oh_sa_püha_püss kui pagana pime oli seal. No mittemidagi ei näinud. Lisaks sadas. Ja tuul puhus. Ja oli ikka kohe päris creepy!!! Ja ma mõtlesin, et .... järsku ikka ei läheks?? No sinna öisesse võssi ja rappa. Üksi.

kl. 20.15 - läheb hämaramaks pisitasa
Aga võtsin kokku kõik lõviraasud, mis südames olid ja ..
läksin kohale.  R1 rada - 6,0km, 18KP.

Tundus, et ei julge startida hiljem kui 8.30 - muidu ei jõua järsku finišisse tagasi õigeks ajaks. Samas pool üheksa on ikka veel päris valge, kuigi esimesed märgid hämarusest hakkavad juba tekkima. No lampi kindlasti pole veel vaja. Täielik tuulevaikus valitses ja tundus kohe nagu soe ilm??!!

Sikutasin omale Led-Lenseri pähe uute patakatega ja stardipiuks kl. 20.32. Isegi Timex'i gps täiesti toimis - imedeimedeime!

Esimesed KP'd tundusid lihtsad olevat ... kuigi suutsin ikka teise KP31 minnes kõhelda rajavaliku üle - no ilmselt oli liiga lihtne. Kihutasin päris vaprasti esimesed 4 punni läbi, lampi põlema ei olnud vaja panna.
KP48'st äraminnes lageda ääres oli esimene kraav, kust tuli läbi sumada - no põlveni vesi ei tõusnud ja kraavi põhi oli kõva. KP40 juures panin korra lambi põlema, et kaarti vaadata - kuusetihnikus tundus juba hämar. Edasi joosta oli parem ikka ilma lambita.

Võsa enne KP46 kraavi kõrval oli suhtkoht tihe ja seal ma lülitasin lambi juba sisse. Oi ma ikka kartsin järgmist kahte KP'd!!! ... väike lootus oli stardis, et jõuan neisse enne suurt pimedat.... ???
Nooh enam-vähem ka nii läks. Lampi pidi kasutama põhiliselt ainult kaardi lugemiseks, joosta oleks näinud ka ilma. See KP46 tuli üllatavalt lihtsalt - reljeef oli selge ja märgatav.
Edasi panin mõningase kala!!!
Raiesmikul peale KP46 ei saanud täpselt aru, mis sealt teisest servast läheb. Pidasin poolreljeefi joont teeks ja sihtisin seda. Piisavalt hämar oli ka, et mitte päris täpselt aimata raiesmiku serva või nurka ja no raiesmik ... oli ka törts mitte nii korrapärase kujuga kui kaardil. Et tegelikult sattusin sinna läänepoolsele teele. Õnneks sain sellest aru, kui ees lagedat silmasin. Ei olnud veel hilja, ei olnud veel hilja viga parandada! Aga nüüd oli siis tegelikult ikka metsa all pime - kuigi lagedaid eristas veel kenasti.
Reljeefi KP47 juures sain kenasti kätte, üks kodanik kammis vuhinal mööda, aga ma aimasin üsna täpselt ära, et põhja on vaja hoida. Too vend tuli idast, tal oli vähe raskem orientiiri paika saada ja ta läks alguses läände edasi ... aga minu liikumise järgi sai ennast paika. Ja õnneks KP tähisel oli igal küljel ka helendav kleeps - see aitab öösel päris kenasti - näed ikka kaugelt ära, kui valgus peale langeb. Ma ütleks, et vahel tihti kaugemaltki kui päeval.

Niisiis härra kappas edasi KP45 suunas - päris järgi ei jooksnud, aga ega seal eriti träkki valida polnud - tema võttis enne ja pani minema. Kraav KP45 juures oli ... no kuskil põlvini sai ikka 3-4 sammu vees sumada.
KP44 tuli kiirelt - härra ees, mina kohe kannul.
Edasi taas sama kraavi ületamine - nüüd oli kraav laiemaks muutunud ... ma tavaliselt pikalt ei mõtle sellises olukorras - no mõttetult palju aega läheb ülehüpatava koha otsimiseks, astu sisse ja ... no kui õudne see ikka olla saab?? ... no tubli vööni oli vesi seekord - ja 5-6 sammu sai kraavis olla ... õnneks oli põhi suhtkoht okei. Ja tegelikult vesi polnud nii külm midagi!! Mitte et nüüd seda eriti usutaks :-)

KP43 oli iseenesest lihtne - korraliku hunniku otsas ja paistis kaugelt. Ja päevavalgust oli ka veel nii palju, et maas lebavaid mände ja muud risu ikka nägi. Härrat ei märganud ja tundus, et ta on natuke kuskil näppu lõiganud :-)
KP43'st minnes sattusin mingisse tihedasse kuusikusse ... kuigi kaardi järgi võiks sihuke poollage olla - aga see oli ikka istutatud suurte kuuskede punt - oi oli trügimist sealt läbi. Ja siis jälle sama kraav - seekord oli mingi metsa väljaveotee üle. Mööda kõrgustikku KP42 ja KP41 tulid lihtsalt - ega enam kõiki reljeefi iseärasusi jälgida ei jõudnud, aga ju oli siis õnne ka! Seal üks seltsimees ikka kammis edasi ja tagasi :-)
KP39 juures teelt metsa keerates oli pime. Nüüd nagu ikka täiesti kottpime! Nagu reaalselt midagi ei näinud lambivihust väljapoole. Lamp küll valgustab hästi, aga võsa vahel pugedes saad ikka nende vitsadega näkku sihukesi litakaid, et ainult sisised seal valust ja trügid hambad ristis. Teine loll lugu on see, et peale kaardivaatamist on paar sekki silmad nii pimestatud, et ega ei näe kuhu astud.

Sain maja nurka ja sealt otse asimuuti sinna reljeefipessa - suhtkoht arusaadav oli, et olen veits põhjas ja KP võtsin seejärel kiirelt.
KP37 oli liinipost ja lihtne, KP38 tõotas pusimist.
Lõpp. Elusalt väljas. Päris äge!

Sain jälle maja nurka, esimese tõusu ka kätte, aga edasi läks ikka päris segaseks. Seal olid mingid augud ka ja täpselt ei jaksanud mõte enam fiksida kas KP on all või üleval ja kui all ta on ja palju neid jooni seal on. Niipalju taipasin, et jõe poole võiks madalamaks minna ja ilmselt siis on all. No õnneks sattus valgusvihk õigesse orvandisse ja KP helkis vastu - oli õnne! Seal oleks võinud päris pikalt sahmida!!

Edasi oli puhas jooksurõõm ju ... ei, tegelikult ikka kannatamine ja võitlus väsimuse ning sooviga seisma jääda.

Aeg: 59.08.
R1 rajal 3. koht, kaotus 1.33
Tulemused siin

Üle ootuste korralik aeg.
Alla kartuste vähe vigu tegin
Üle ootuste äge on pimedas orienteeruda :-)

 GPS track