Pekist priiks ... Laitse-Nõmme spordikeskus ...

... ehk tõeline armastus saab olla ainult kahe mehe vahel!
27.12

Ma registreerisin sellele hullusele - no kui ürituse nimi on "Pekist priiks", siis see saab ju olla ainult 40_miinus aastaste priskete tüdrukutirtsude tantsuõhtu ... või siis vesiaeroobika ... või siis mingi tantravärk - ühesõnaga mulle täiesti sobiv - kuna ma tahtsin meeldida ühele poisile. Või siis ma tahtsin, et ta meeldiks mulle? Või siis ma tahtsin ühe poisi järgi joosta. See on mu salajane unistus - üks poiss. Ta kahjuks seda ei tea, et ma teda ihkan ... 
...
... õnneks mina ka enne ürituse lõppemist ei teadnud, et ma siin tema pärast olen ja teda ihkan?? Muidu oleks see siin vist üldse mingi teistsugune lugu?

Igatahes - väidetavalt olla olnud selline piinlik lugu, et ma jooksin ühe poisi pärast 42km ... Laitsest Nõmmele ... lumes ... 5mintsi jooksu/5 mintsi kiirkõndi rütmis ... detsembris.
Kõlab see kuidagi normaalselt??
42 kilti ühe tundmatu poisi pärast?? ...
Perearst oleks vist otse palatisse saatnud ... kolm päeva poleks teisi arste ligi lastud!!

Rahvast oli väidetavalt ligi 130 ja ma pistsin ennast teise gruppi, mis pidi 5 tunniga sauna jõudma ...
teagi, kus grupis see poiss oli?

Algatuseks - see kõnd oli ikka eri_kuradi_kiire sahmimine. Mulle see üldse ei sobinud. Juba kuskil 7'ndal kildil tundsin, et ... no mingit lennukat tunnet küll ei ole!
toda poissi mulle veel ei tutvustatud

Mingil arusaamatul kombel oli mulle eelnevalt jäetud mulje, et söögipausides on kena lõke, särisev siga keerleb vardas ja kohalikud rahvatantsijad esinevad pooletunnise kavaga ... ja rahvas saab puhata. Seetõttu oli mul kaasas seljakott paksema jope, kahe paari sokkidega, lisamütsi ja lisakinnastega. No ja veel paar Gutari, Shleha, mõned geelid jne.

Esimene vahepeatus on ~10km peal Vasalemmas ... no rahvatantsijad polnud veel jõudnud ja siga kisas alles võsas, jummala elus. Ma jõudsin vaevu pool topsi cocat sissevalada kui grupp oli juba täpiks tõmmanud ... mida hekki???
poissi ikka ei tutvustatud
Pressisin siis järgi, sest ... öeldi et nii on vaja teha - vastuvaielda ei lastud! Mul oli juba päris raske ja ma mõlgutasin variante, et kui ma järsku ikka ei jõua lõpuni, et mis siis saab?

Paar kilti hiljem ütles Meelika, et tema juures on õhtul pidu ja kõik on kutsutud ... no mõned "kõik". Siis ma sain aru, et mul ei ole täna varianti mittelõpetada. Muidu ma ju ei meeldiks poisile! Lisaks oli vaja hakata lõpuks ometi ka Meelikale meeldima!

Enesetunne läks veel raskemaks. See vahepealne kõnd oli kohe füüsiliselt ebameeldiv ja raske. Jooksutempo elas üle, aga kõndimise ajal pidin vahepeal jooksma et kuidagigi sinna peole ikka kvalifitseeruda. Ja grupis püsida. Kannatasin seal siis nohisedes oma kannatamist!

Samal ajal plixid - Meelika (kellest allpool on eraldi lõik) ja Anneken koos sõprade ja sõbrannadega - patrasid vahetpidamata, tegid pilte ja kõike muud peale jooksmise. Selle peale läks enesetunne kuidagi eriti pagana kehvaks.

Teine vahepeatus Keilas ~22km ... dziisas, ma olen alles Keilas. Pool maad on veel ees ... ma ausalt ei jaksa enam. Parem puus valutab ka pahasti, soovitatakse ibukat võtta - ma veel ei võta. Nagu päriselt päriselt on raske ja tuju on nullis! Puhas kannatamine
Õnneks oli paus kukesammu võrra pikem ... geel ja paar jooki suutsin ühe sõõmuga sisseahmida.

Rahvatantsijaid pole, siga ega poissi ka mitte ... hakkan kannatamatuks muutuma!

Kuskil 26. kildil neelasin alla Gutari ... ja mõjus. Mõjus, mõjus. Nagu hetkeliselt. Tuli teadmine, et vähemalt 30 kilti ma suudan läbida. No Gutari mõjul jõudsin seltskonnale järgi ja suutsin ka paar lauset öelda! Isegi naeratada tüdrukutele!
Ilm oli ulmeline, sama ulmeline kui Meelika ... armu või ära, ausalt! 

Vahepalaks: 1972a Müncheni OM: 10 000m jooksus 3. septembril on stardis tundmatu soomlane Lasse Viren, kes poolel distantsil kukub ning jääb viimaseks, jookseb ennast gruppi tagasi ja kaks ringi enne lõppu jookseb kõigil eet ära. /...ta kukkus, tõusis, jooksis teiste taga 100m kaugusel, jooksis teiste ees 100m kaugusel ... ilmselt oleks ta võinud vahepeal ka selgees joosta ... ja ta oleks ikkagi tulnud olümpiavõitjaks! .../ 10 päeva hiljem võidab Viren 5 000m jooksu ... joostes taas viimastel ringidel teistel lihtsalt eest ära.

Ei ole paremat kirjeldust Meelika iseloomustamiseks. Kusjuures ta jooksiski vahepeal selg ees, tegi pilti, jäi maha, jooksis ette. Kolmekümnendal kildil! Hallloooooooo!

Kolmas vahepeatus ~31. kildil Vanamõisas.
Siga ei ole, rahvatantsijaid pole! No mida pekki!!

Samas - ülla_ülla - olen mina tiba kosunud ja hakkab idanema lootus, et ma ikkagi kvalifitseerun Meelika peoks .... võibolla?. Mustad murepilved on heledamaks muutunud ... aga uued tulevad selge teadmisega, et maraton algab 35. kildil!! Ja sinna on veel minna. Anneken & Co ei viitsi kauem sörkida diletantidega ja jooksevad ees minema.

Algabki. Täpselt 7 kilti enne lõppu läheb väga raskeks. Jalad on kanged ja valusad, õnneks kuskilt ei hõõru. Iga tempomuutus tuleb läbi hirmsa tahtejõu ja valu. Isegi Meelika ei kepsuta enam nii reipalt, siiski ta kõnnib kordades kiiremini kui mina. Jään kõndimise ajal maha, joostes jõuan grupi esiotsale järgi. Silmaring on tõmbunud 5 kraadisese nurka - näen ainult Meelika tossukandasid, millest püüan mitte sammugi maha jääda. Kui tohiks, siis paneks lõua talle õlale, oleks natukenegi kergem.
Pääsküla. 
Kalda tänav ... eri kuradi pikana tundub see täna ja selle lõpus on tõus. Vahin tülpinud vaala näo ja morni uudishimuga Meelika tossukandasid, keegi grupis karjatab iga kõnni alguses - ju ta pole veel piisavalt väsimud? Mina olen täiesti läbi.
Tõus Kadaka viaduktile - ei lase, ei lase neid tosse kaugemale eest ära. Pean vastu, pean vastu, pean vastu pidama!! 
Savi, kas ma õhtusele peole kvalifitseerun - lõppeks ainult see hullus.
mees_kes_jooksis_poissi, Meelika ja Indrek
Laskumine Kadaka viaduktilt. Eriti rõve, reie pealmised lihased on täiesti läbi ja iga samm on puhas piin. Valus, valus, eri_krdi valus!! Meelika tossud ei tundu enam põnevad - need vastutasuks solvuvad ja lähevad eest ära. Ei mõtle enam, lihtsalt üritan kuskil ja kuhugi joosta, Trummi tänav tundub jälle eri_krdi pikk ja lõputu. Kaua veel, nagu ausalt ma ei jaksa!

Finish.
5:01
42km

Kõik! Tehtud!


Rīgas rogainings

29. november
Kontrollaeg: 6h

Sääsehirm: Merka ja allakirjutanu. M-L jättis seekord vahele, millest on muidugi äärmiselt kahju.

Riia äärelinn, Alfa kaubanduskeskus, Brivibase tänav.
Kes täpselt seda mäletab kust tuli idee Riia linna novembri lõpus rogainima minna, aga ... kl. 12 oli tiim Sääsehirm stardikaare all. Külma oli -8C.

Enne seda huvitav vahepala - nimelt 30 mintsi varem jagati kaarte. Oli 3 posti kirjadega; 2, 3 ja 4/5 - iga posti all hunnik kaarte. Ja rahvas kenasti mõttelise joone taga kolme grupina. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga aru ei saanud, et mida see tähendab??
Järsku on 2/4/6h rogainijad eraldi - ei ole.
Järsku on rinnanumbri järgi (meil oli 6xx) - no ka ei ole.
Mida värk on?? Ükski eestlane matsu ei tabanud, üritasime küsida öeldi: ärge tulge üle joone - puhtas läti keeles. Allllooooo!!
Lõpuks selgus, et number tähistab võistlejate arvu tiimis - okei. Loogiline!
Pauk käis ja ossssaaaapühapüss milline rapsimine läks lahti ... et kaarti saada. Väga põnev kogemus!

Autosse sooja ja plaanima. Kaart rullist lahti .... "midapekki??? ... oot kuule meil on mingi mängukaart! Siin ei saa 6h joosta. Mõõtkava 1:20000. Kas ma võtsin tõesti valest hunnikust või?? Merka, mine vaata, kas ProTiimil on teistsugune kaart!"
"Eeei neil on ikka samasugune kaart ..."

Tundus nagu kõikide punktide võtmise variant ...
Siis panime nööri peale ja ... 44+ llkm ... mingi 50+ reaalset km'i ... eeeeeei kõiki ikka ei jõua.
Okei, teeme looduse kagus/idas valges ära, siis läheme kirdest üles loodesse ja edelaotsa linnatänavad - need jätame pimedaks ajaks - seal valgem joosta. Keskel 21-36-27-37 on S/F juures aga totakas kohas ja kokku ainult 10 silma - need jätame esialgu välja.

Start - 24-23-34-67

KP 67 - Bikernieki Holokausti Memoriaal - oli üsna pentsik ja veidi kõhe massihaudade vahel seigelda. Ei saanud ju kohe aru ka, kuhu sattunud oleme. 55 hauda, 20 000 inimest, 1941-44 - see on kõigest 70 aastat tagasi. Meie vanemad olid lapsed sellel ajal!

Jah, kõik 55 hauda teele ei jäänud, aga ... suuremat lobisemisisu ka ei olnud!! Seisatasime, Merka tegi pilti.
RIP!

Edasised o-valikud sujusid, tempo oli hea, kohati alla 5.00/km.

KP42 oli Bikernieki ringraja keskel. Alguses ei saanud rajale (aiad ümber), siis ei saanud rajalt ära (aiad ümber). Meil on Merkaga korralik needus nende aedadega - pidevalt peame ronima ja ringijooksma.
5km - 35.11 - päris hea!!

KP46 - KP53 ... mis oli totaalselt vales kohas, õnneks Merka märkas juhusliku ninanuuskamise ajal silmanurgast: "....ootootoootopppopopopp, kle seal on mingi KP!!"
Esimese tunniga 26 silma.

Mis juhtus kilomeetritel 9.5-11 ... ma ei tahagi teada. Ausalt!
Lihtsalt Merka otsustas joosta selle keskmise tempoga 4.45/km. Mis tähendab, et kohati oli see 4.30. Nagu teise tunni alguses? Nagu mismõttes?
Merka: "kuule sul on suu peas, eks sa siis öelnud, et liiga kiire on. Aga sa ei öelnud ju midagi - järelikult sobis!"
Sobis_da_jeee! Aga viriseda ka nagu ei julgenud. Kannatasin selle valu kuidagi ära ja KP's kosusin natsa.
5-10km - 32.34

KP61 - ei hakanud otse minema, tundus ikka väga kahtlane see jõgi seal. Ah, ei võta seda punni üldse!
KP44 juures tegin o-vea - arvasin, et punn on soise ala lõunapoolses servas. Viimast 100m plaanides ja kaarti selgemalt vaadates ... oli ta ikka tolle põhjapoolse sookünkakese nurgas - aga meie olime juba lõunapool sookest. Ja sooke oli kergelt jääs (rõhk sõnal: kergelt). Ei tahtnud eriti sealt läbi murda, korra proovisin, jalg vajus läbi jää mutta - jube märjaks saab!! Samas KP tähis paistis teiselpool sood (mingi 70-80 meetrit) ja mingit head ringiminemist ka ei paistnud - kole ring oleks tulnud teha - ebameeldiv!
Väga pikalt ei mõelnudki - paneme otse läbi! Nii kiiresti kui saab! Mättalt mättale! Vahepeal polnud mättaid ja ma olin põlvini mudas. Jalad poris kinni, sääred vastu murdunud jääserva valusaks taotud - seal ma siis seisin ja sikutasin ennast mudast välja. Karmilt külm vesi tegi jalad kohe jube kangeks.
Merka järgnes ... mis tal üle jäi! Keegi teine mitte!
Merka: "Pekki, ma ei tule sinuga enam kunagi metsa RAISK!! Saad sa aru jah!!! Ikka eri kuradi loll mõte oli siit otse minna!!!"
Peale KP'd joogipaus - jalad olid sisuliselt külmunud ja ei tahtnud kuidagi liikuda enam. ~13km oli läbitud - ilmselgelt liiga vara "ujumiseks", liiga vara!!

Järgmised 2+ tundi elik ~16kilti oli minu surm ja sealt ma ei mäletagi midagi muud kui valu-valu-valu. Iga samm oli vaev ja kõik - absoluutselt iga lihas jalgades - valutas põrgulikult! Minut minuti haaval pidin ennast füüsiliselt sundima liikuma. Ootasin igat KP'd et natukenegi puhata ja juua-juua-juua. Entusiasm on nullis, puhas kannatamine vaikuses ... ainuke soov, et aeg liiguks tibake kiiremini.
Ja Merka ei halastanud hetkekski - sooträkk oli veel liiga selgelt meeles!

Tegelikult on sellisel hetkel sinu tiimikaaslane ainuke, kes sind üldse liikumas suudab hoida. On super, kui ta suudab sinu olekust lugeda su hetkeseisu - ja siis hoida sind täpselt suutlikkuse serval liikumas!!

Merka suutis - valis KP'd, luges kaarti ja otsustas träkid - mina hoidsin "hammastega" tema seljakast kinni: "ei jää maha, ei jää maha, EI JÄÄ MAHA RAISK!!!"
10-15km - 40.17
15-20km - 38.40
20-25km - 42.19
25-30km - 37.18

Alles kuskil peale 33. kilti, peale KP22 võtmist, kui siirdusime metsa KP69, KP59, hakkasid ibukas, gutar ja shleha piisavalt mõjuma.
Ja elu tuli minusse tasapisi tagasi.
Ja mõte hakkas jälle tööle ning suutsin Merkale kaardilugemisabi taas pakkuda. Tõepoolest - metsas on minu koht, mitte linnatänavatel! Suur Tänu minu siiani "lohistamise" eest. Eks Merkalgi olid omad ärakukkumised, aga ... saime hakkama!

Lamp tööle ja aeg hakata valikuid tegema. 1,5h oli aega. Peale KP55 ja tühermaad läks mul tunne ikka kohe päris heaks - samm oli kerge ja kõik toimis - nüüd vangutas Merka pead: "no mida pekki!!"
30-35km - 46.00

KP40-51-41 ja mis siis?? KP41 juures olime sunnitud "ületama" kahte kaubarongi ... mina ronisin ühest üle, Merka mõlema alt ... mis kindlasti ei ole tervislik tegevus!!
Merka: "kuule, kogu see tänane rogain on üleüldse väga kaugel tervislikust olnud, kohe väga kaugel! Asi nüüd rongide alt läbi ronida."
KP66 tundus liiga kaugel ... kuigi hiljem selgus, et selle oleks vabalt jõudnud, suisa pidanud võtma!! ... võtsime KP35-56.
35-40km - 43.21

Pagan, aega on ikka veel liiga palju järgi - KP25, rohkem pole midagi võtta. Kappasime siis finishisse. Tunne oli läinud juba päris heaks, oleks võinud vabalt veel tunnikese kihutada alla 5.30/km.

Kokkuvõte: /ametlikud tulemused/
Läbitud 46km
Aeg: 5:46.06
126 punkti
27. koht - XO grupis 8. koht
Aasta parim sooritus! Tegelikult ka!!

************
Natuke siia ProTiimi (Culex Terribilis, kes sai XO's II koha, RESPECT!!!) Priidu analüüsi:
Punkte tunnis (Geniaalne Superkonn, Carpe Diem, Culex Terribilis, Sääsehirm)
1: GS – 32, CD – 29, SH – 26, CT – 24, 
2: CD – 68 (39), GS – 67 (35),  CT – 44 (20), SH – 40 (14)
3: CD – 98 (30), GS – 94 (27), CT – 68 (24), SH – 65 (25)
4: CD – 120 (22), GS – 115 (21) , CT – 99 (31), SH – 87 (22)
5: GS – 137 (22), CD – 132 (12), CT – 127 (28), SH – 112 (25)
6: GS – 158 (21), CD – 158  - 1 (28), CT – 147 (20), SH – 126 (14)

Mõnede etappide läbimise aeg
23-34-67-42-46-53-63 (6,9km):  GS – 0:53, CT – 1:05, SH – 1:06
26-45-52-38-65-22 (4,4 km): GS – 0:35, CD – 0:42, CT – 0:43, SH – 0:55


XT Bingorogain Võsul

1.11.2014

Sääsehirm M-L'i ja Merka ja minu näol

Eelmine aasta Jõulumäel saime Bingorogaini kogemuse ... õigemini mina sain kogemuse ja Merka oli roolis :-) ... et päeva parem pool algab alles peale bingorogaini - nimelt hooaja lõpupidu!!!

Niisiis - seekord oli lisaks bingoformaadile juurde vändatud ka võimalus saada silm kirja seeliku/tripi/lipsu/kaabu kandmise eest. Ei jätnud kasutamata. DH tiimide eesmärk - 119 silma. Plaanimisaeg 5 mintsi ... no põhimõtteliselt võiks ka olemata olla, sest pool ajast läheb kaardi antirullimiseks ... no et ta kuidagigi tasapinnaline oleks ... rida aega läheb stardi kaardilt ülesleidmiseks ja ülejäänud aeg legendi lugemiseks - selle viimase pealt saab alati aega kokkuhoitud ... metsas on ikka äge avastada: "....pekki, me seda siis enne ei lugenud!!!

Plaanimisel oli meil kaks erinevat arvamust:
a) alustame kirdesse KP40
b) alustame läände KP24
Lisaks minu arvamus: kiiret pole, teeme korraliku plaani ja alles siis lähme rajale.
Natuke üritasime siiski KP'sid ka liita - no et mitte lõpus avastada, et puuduva silma saamiseks tuleks nüüd joosta 8 kilti kaardi teise otsa ja tagasi. LÜdele me eelmise aasta kogemusele tuginedes eriti ei lootnud - need ilmselgelt ei ole meile lahendamiseks!
Lõpuks otsustasime stardialast rajale lahkuda ... kohtunikud tahtsid juba närviliselt linte kokkurullida ... KP24-23-30-31

Taas lõi sajaga välja minu üks o-fetišeid: asulas totaalselt äraeksida. Iga jummala kord, kui esimese KP jaoks tuleb valida mingeid tänavaid ... siis mul läheb kaart täiega sassi, ma hakkan üle kere värisema ja paaniliselt kahmama mööda kõiki ümbritsevaid tänavaid. Suutmata kuidagigi seda õiget leida. Täiesti õudne, tegelt ka! Nagu iga jummala kord!! Ei olnud erand ka täna - ükski tee ei läinud minumeelest sinna, kus ta kaardile joonistatud oli.

Õnneks M-L ja Merka jagasid vähe paremini ja ... välja rapsisime. KP24 purret otsisime algselt küll ühe venna õuest ... aga peatselt olime siiski õiges kohas. KP23 - endiselt asula ja mina ikka veel ei suuda harjuda tänavate reaalse aukohaga ... nagu mingis teises asulas oleks jooksnud.
KP30 oli õnneks juba suht-koht metsas ... kaart ja mina hakkasime vaikselt jälle suhtestuma.
KP31 ja 90 olid lihtsad ... tegelikult on Bingol kõik KP'd o-mõistes lihtsates kohtades.

Et mis siis edasi? Ma mõtlesin mõtet et mööda teed KP42, siis läände - geomeetriliselt tundus totakas, aga 90-73 tundus mulle väga kahtlane träkk. No ja KP50, 60 jätame välja, sest ... seal on ilge soo_ja_võss, upume ära või sureme nälga!!

M-L'ile ja Merkale meeldis siiski orienteerumine ja träkk 90-73. Mingilt täiesti suvaliselt lagedalt leidsime näiteks 4 golfipalli, millest me 3 kaasavõtsime. Müstifikatsioon.
1h - 26 silma.
KP42 oli mingil täiesti ebareaalsel pisikesel kalmistukesel künka otsas - äge!!

Nu ja siis ütlesid tüdrukud, et mida põrgut, võtame selle KP50 kivi ikka ära! Tehtud mõeldud - polnudki kõige hullem võss, sai mööda sihti kenasti minna. No ja siis ütlesid nemad, et aaa võtame selle KP60 ka ära!!  Too siht oli vähe võssim, aga ka mitte üle mõistuse paha. Sai küll!

Siis sai mindud mööda teed LÜ20 peale ... ja tempo keris päris korralikuks. LÜ oli kargutamine. Noooo minul süda lõvi täis - minu_ala, minu_ala!! Kargasin sahmaki karkudele ja .... tegin paar ebakindlat sammu ja ... ei olegi nii lihtne! Suhtkoht kitsas oli see jalaalus ja libe oli see ka raibe. Ja kui allatulid, pidid jälle algusest algama. No pekki, ma ju oskan seda!!  Proovisin hea ja kurjaga ... ja isegi Merkaga - no ei jõudnud isegi kolmesilmaväärilist ringi ärakäia ilma koperdamata. /Lõvi läks ja istus vaikselt puualla maha jälle/
Päeva päästis taas M-L, kes ... ilma erilise kärata ... haaras kaikad ja hakkas tasakesi astuma. Ja astuski kogu pika tee ära. Lõpupoole me Merkaga olime valmis teda püüdma ... ma mõtlesin, et kui ta peaks nüüd komistama, siis ma viskan ta alla kõhuli kasvõi ... ja ega palju ei puudunud ... 5 meetrit enne finishit pidi M-L korraliku käbla panema - no kinnipüüdsime :-) Ja saime 2+5 silma kätte!! 

2h - 52 silma
Mulle igatahes tundus, et me jõuame kenasti 119 täis teha ja rutem kui 5h'ga. Tüdrukutele tundus ... et ei pruugi. Pessimistid on me tiimis!! Pessimistid!!
selle hea pildi laenasin blogist:
http://spordivadin.blogspot.com/

Edasi KP34 ja LÜ21 ... kus oli baar. Heh_heh_heh ... oli mida võtta ... kõike ei hakanud proovima, aga väikese rummi ja mõne õlle ikka lasin lipsutaha ... sõna otseses mõttes. Noorendikust tuli leida 5 kompostrialust - need ka suurema vaevata leitud sai. Lisaks moepolitseile meelepärane olemise eest - kokku saime sealt 10 silma, mis kulus vägagi marjaks ära.


Nüüd sai tehtud korralikum arvutus - ikka eri narr oleks lõpus tõdeda, et kotis on 118 silma :-)
või võtta LÜ's ennast vastutahtmist lõhki :-)
või avastada, et võetud on 117, aga seal kirdes polnud enam ühtegi 2 silmast KP'd :-)

Variante oli kaks:
üks - optimistlik - loota LÜ's kombinatsioonile 2+4 ... mis ei oleks meil takkajärgi vaadates ilmselt õnnestunud
kaks - mitte_nii_närvekõditav - võtta LÜ'st 2 ja ülevalt KP40 lisaks.

üks? ... kaks? .... üks? ... kaks? ... üks? .... kaks?
Õige oli teine! Tehtud mõeldud.
KP93 oli päris pikk edasi-tagasi träkk, kus tempo läks jälle üles. Tüdrukud lobisevad midagi, ma saan aru teemast ja küsimustest ... aga ei vasta. Ei jaksa. On suht-koht raske hetk. Aga elan selle üle, KP juures söön ja joon..

3h - 86 silma
Jõuame küll!
KP81'e tuli vähekse pikem suunaots võtta - kaardil on väike error - oja on joonistatud reljeefi kõrvale, tegelikult ta oli ikka orus. Natuke hakkasin kahtlema, et järsku ma ei näinud sihti ja kuna reljeef oli ka suht nihkesse joonistatud, siis ... aga oli õnne, siht jäi ette ja KP oli lihtne.

KP71 oli triki - tamm ojal. Teed nagu kaart ei näidanud, tegelt ikka läks sinna korralik rada, ma hakkasin juba vaikselt jõeluhta diagonaalis võtma, KP tähis paistis ka, nagu oleks teiselpool oja --- tüdrukud olid kahtlevad!
Mina ikka vaikselt nihkun üsna sopase ja märja laia luha poole, juba sulpsab jalg porri, juba kargan üle haruoja ---- tüdrukud kohe järgi ei torma!
Mina muudkui nihkun vaikselt ikka vee poole, plaanis ületada takistus diagonaalis, vajadusel kroolin märjemas kohas ---- tüdrukud endiselt ei kilju vaimustusest! /loe: keeldusid järgnemast!/
Tamm oli täiesti truubi_moodi_tamm, paar venda õngitsesid - oleks olnud päris hea vaatepilt, kuidas silla kõrval kroolib mingi jõll üle jõe :-)

KP53 ja 74 olid lihtsad ja edasi oli sisuliselt jooksuträkk - mööda asfalti ka veel.
4h - 113 silma

Hakkan vargsi ootama seda hetke, kus Merkast gasell väljub ... kuna mul on enesetunne suhtkoht OK, siis asfaldile jõudes teen alguseks ise igaks juhuks poolteist-kaks kildikest sellist 5.15/km tempot.
Merka naeratab selle peale kelmikalt, M-L püsib lõdvalt kannul.
LÜ22 - mingeid lehmasid on vaja lugeda ... ei hakka, võtame oma 2 silma kaasa ja lähme edasi. Enne veel jagame M-Liga Shleha.
Merka: "...No mulle ei pakkunud ju keegi shlehat, mulle isegi tundus, et kui oleksin käe sirutanud, siis oleks näppude pihta löödud....!"
Ees ootab ~3 kiltsi maanteejooksu.
Üritan selle 5.20/km tempoga edasi minna, jalad on ikka tuimad, aga no kuidagi kannatab ära. Enne alevit tunnen, et hakkab raske. Üritan tempot ja rütmi hoida - raske, raskem, veel raskem, vajun kiiresti ära.
M-L püsib, Merka vaatab minu poole, naeratab endiselt ... mulle küll nüüd tundub, et saatanlikult. Raudselt!
Finishijoonel läheb mul päris raskeks ... aga meil on vaja veel ülevalt KP40 võtta - Merka naeratab endiselt ja läheb ise tempot tegema (kaua sa kannatad seda sörki eksole :-)
M-L püsib.
KP40
Merka naeratab endiselt, M-L jõuab veel teevalikuid pakkuda. Mina enam o-kategooriates mõelda ei jaksa ja kaart on mõttetu mu käes. Tõus. Paganama raske, aga otsustan Merka kõrval püsida, saagu mis saab. Vähe on jäänud, küll ma kestan.
Finish. Tehtud. Jõudsime.

Kokkuvõte:  /Ametlikud tulemused/
Aeg: 4:22.04
119 silma
DH 7. koht

Merka: "kerge pettumus. Oleks eeldanud veidi kõrgemat kohta selle tempo ja liikumiskiiruse ja sisuliselt veatu esituse pealt."
Ei saa rohkem nõus olla!

Aga ikkagi - eri_pagana_tore hooaeg oli tiimiga Sääsehirm.
Kvaliteetaeg!
Raudselt!
Eriti need hetked, kus kolmest kaks räägivad ja kumbki neist ei ole mina :-)

*******

Õhtune Bingopidu oli ... see oli mingi uue ajastu algus. Pärsielt!
Tiim Sääsehirm oli astunud rogainimaailma. Küll mitte jõuliste sammudega poodiumile kõikide vägevate kõrvale, kuid ... sellest peost alates hakkas meilegi kujunema mingi nüanss, mingi oma vigur, mingi eripära, millest tuntakse tiimi Sääsehirm :-)
Tundus, et oleme teretulnud kogu selle superägeda seltskonna seas. Palju aastaid ootas veel ees, palju Bingosid, palju rogaine ... aga seda kõike me sel hetkel veel ei teadnud.

Õhtune luulevõistlus võttis joovastavate jookide kõrval tuurid üles. Ja toonane luuletus sai oi_oi_kui_märgiliseks ... poolteist aastat hiljem ... 2016 a. Extar24h võistlusel.
Aga seda me sel hetkel veel ei teadnud :-)

Libahunt Kolgas

25.okt.2014

Sügisese Libahundiga täitub mul esimene aasta rogainiradade kündmisel. Alles? Juba? Mismõttes? Ise ka imestan ... nagu oleks juba sajandeid rogaininud. Aga võta näpust, ei ole.
Eelmine okt. sai esimest korda Sääsehirmuga (M-L, Merka ja mina) Libahunti joostud. Noooojah ma olin enne lastega teinud mõned rogainid, aga need olid põhiliselt ikka jalutamised_kaunis_looduses. Adrenaliiniöö oli ka eelmisel suvel - aga seal oli ratas sees, seega mitte päris rogaini formaat.

Nuuuvoot. Tegelikult tundsin ennast eri_krdi_tugevana:
* aasta rogainitud - ikka täiesti vanameister juba - tean ala strateegiast ja taktikast absoluutselt kõike!
* paar nädalat tagasi TAOK läks ju päris hästi ... ja seal oli 8h ... asi nüüd see 6h läbilipata!
* terve nädal olen puhanud - mitte ühtegi jooksusammu - vorm peaks ikka üübersuper olema!!

Kaarti sai pikalt vaadata ... ja arutada .. ja ühtepidi ringi tehtud ... ja teistpidi tehtud ...
Ikka jäi tähelepanuta KP50, kus selgelt kirjas Stardiülesanne ... mis oleks võinud panna mõtlema, et too võiks olla esimene punkt. Me polnud seda KP'd oma plaani üldse pannud :-)

Stardis sai lipikukese, kus "ülla-ülla" tuligi võtta KP50! Algas rahvamatk, mille ajal jõudsime meie oma plaane tuhat korda ringiteha. M-L jooksis tiiru ümber Kolga mõisa ja piuksutas vajalikud KP'd. Siis vaidlesime veel natsa rajaplaani muutmise võimaluste üle, kuid õnneks-õnneks - plaan on vanem kui meie ja seda ei muudeta!  Jooksime tagasi starti ja panime ajama enda esimese KP23 suunas.

Ilm oli külm, napilt üle nulli.
Esimesed punnid tulid üsna emotsioonitult, M-L muudkui piuksutas. Esimese tunni lõpuks olime KP71, kus lisaülesandena M-L sõitis köiega ... kuhugi jõeorgu ja ma pidin ta tagasi sikutama.

KP53's oli üks emotsionaalsem jõeületus ning peale KP56 tuli see, mida Merka kartis - pikem rabaületus .... mille kohta ma olin plaanides arvanud "ah mis seal on, see ju sisuliselt lage ala". Ei olnudki muud, kui et raba oli kerges jääs ... mis jala all mõnusalt murdus ja ma korda paar ikka lähes põlvini rabavees olin. Vesi oli päris külm - kohe eri_krdi_jääkülm ja ebameeldiv. Kohe nii külm, et peale igat sulpsatust võttis üsna mitu sammu aega, enne kui jalga jälle tundma hakkasid.
Tüdrukud olid kavalamad ja hüppasid mättalt mättale, said pea kuiva jalaga üle.
Peale KP64 oli järgmine emotsioonikam jõeületus mööda langenud puid.

Ja teine tund oli kulunud, läbitud oli ainult tiba üle 12km ja keskmine tempo oli olnud masendav. Mul hakkas kerge väss ka peale tulema, õnneks polnud väga pikalt järjest joosta saanud, võss ei lubanud. Nüüd siis paar KP vahet sai lipata.
KP71 oli LÜ, kus taas M-L ronis mööda mingit köisredelit kõrgustesse, samas pidi tasakaalu hoidma, et mitte allalennata - see oli päris julm ülesanne, mina poleks seda jaksanud teha - ja siis tuli sealt allahüpata julgestajale lootes. Päris õõvastav, väga tubli M-L!

Nüüd tuli raja ebameeldiv osa - pikk jooks mööda lagedat tuulist mättalist põldu + kakerdamine mingis loduvõsas pokumaal (KP54) - kõik pokud olid muide külmunud!! + solberdamine mingis ojas,
kus kopratamm oli suhtkoht katki kuiva jalaga ületamiseks (KP63) + kakerdamine kuuse/segavõssis pikemal suunaträkil (KP45).
Ja üle poole ajast oligi möödas - mina olin väsinud ja lisaks hakkas jalg paremast puusaliigesest valutama, nagu kunagi ammu, vahepeal võttis päris lonkama.

KP82 oli LÜ õhupallide nooltega puruksviskamises - M-Liga kahepeale tulime etteantud katsetega toime.
4h oli möödas, olime läbinud 23km, võtsin sisse ibuka ja Gutari ... mõne aja möödudes läks nii puusaliiges kui ka olemine paremaks. Suisa päris heaks.

Aeg pressis tagant ja plaanis tuli hakata tegema muudatusi.
Esimene otsus oli KP83 (Viru raba torn) väljajätta kui edasi-tagasi jooks ... aja edenedes otsustasime siiski võtta - 8 silma saamiseks oleks tulnud muidu 3-4 kp'd läbi joosta.
Tee torni oli suvisest lastega matkamisest tuttav, Merka ja M-L tirisid laudteel sellise tempo üles, et ma oli torni jõudes täitsa surnud. Kaugusemõõtmise LÜ tekitas elavat keskustelu - lõpuks piuksutasime ühe variandi ära ... mis hiljem -ülla-ülla- osutuski õigeks. Saime punnid kätte ja miinused jäid saamata.

Täpselt 1h oli aega. Liiga palju erinevaid variante liikumiseks ei olnud jäänud viimaseks tunniks. Võtsime kõik, mis teele jäid ... ja mina võtsin Shleha. KP43 juures saime aru, et ... aega on veel üle 20 mintsi, lisaKP'ks on võimalik valida KP28 või 32. See viimane annab suurema silma ja puhas mööda teed jooks - selle võtame.


Osssapühapüss - Merka sai asfaldile ja kukkus kappama. Ma ikka hoidsin kuidagi kannul, M-l'i kui LÜ'des põhitegija saatsime shortcutile. Tagasiteel finishisse haarasime M-L'i kampa poolepealt ja Merka surus muudkui pedaali - nägu läks tal aina rõõmsamaks ja tempo muudkui tõusis.
Lõpukildid oli puhas asfalt ... ja anti hagu alla 4min/km. Hambad ristis hoidsin ennast Merka kannul.
Finish ... ohõudust!!





Kokkuvõte: (Ametlikud tulemused)
aeg: 5:52.24
punne: 140
koht: 22 (HD 8)  Oh_sa_püha_püss kui kõva tulemus!!!

Respect M-L, kes sa kõik need õõvastavad ülesanded enda peale võtsid!
Respect Merka, kes taas jooksis nagu pöörane!

Mari-Liis: "... eile jõudsin koju ja siis tundsin, et ikka jube väsinud olen. Peale pesu vajusin diivanile ja sealt enam püsti ei saanudki õhtu jooksul. Täna (pühap) olen ka nagu äratambitud kapsas, käelihased sellest redelist kah täitsa valusad. Ja põlved on nats sinised ja paremal käel tuleb ka üks sinikas, see vist ikka sealt redelist või kuskilt. Aga no võistkonna edu nimel kõigeks ja alati valmis ! :)
Meil vist ongi üks hää tiim, et Tarvo loeb kaarti, mina teen lisaülesandeid ja Merka jookseb, võtab punkte ja innustab meid teisi 4.30ga kihutama :) ..."


TAOK rogain Soontaga

Traditsiooniline oktoobri alguse kõikide Liivimaa rogainijate pidu - 8h TAOK möllu võssis.

4.10.2014 Soontaga
Sääsehirm - Mari-Liis ja Mariann
Sääsehirmu SK - Merka ja Tarvo

Õigele rogainile eelneb ikka eelmisel õhtul kohalesõit ja ...
...
...
...
... et siis hommik oli raske. Nagu päriselt. Ilma naljata. Meil kõigil.

Mustad jutid - plaan; sinised - reaalsus
Miskipärast ma ei viitsinud ööbimiskohas varustust valmis sättida ja siis seal stardis viimse hetkeni rapsisin asju kokku ... pea oli laiali otsas ja ma ei saanud mittemidagi aru mittemillestki. Õnneks olid olemas Merka ja M-L ja Mariann, kes võtsid vähe rahulikumalt. Küll mul ei läinud tossud õigetpidi jalga ja seljakoti vöörihm oli masendavalt lühike ja ... eri krdi kamm!!

Kõige olulisem on raja planeerimine ... ütles vana indiaanlane. Mina ei olnud indiaanihoos ja alguses ei tulnud ühtegi ideed. Aega jäi ka järjest vähemaks ... no miski ring siiski sai, niidimõõtmine andis tiba alla 40km linnulennult. Olin arvestanud kordajaga 1,25 elik võimega rajal läbida 46-48km - seega nagu maksimumina sobis. Aga tundus väga hirmutav - no kuulge - joosta laupäeval vabast tahtest 50km mööda maastikku ei ole ikka päris normaalne. Tegelikult ka ei ole!! Ok joosta sama asja mööda teed oleks muidugi veel vähem normaalne ... too oleks suisa ebanormaalne! Ausalt!

Pean mainima, et tuu ei olnud rumal miis, kes ütles, et "...pohmakal on see hea omadus, et suudad keskenduda ainult olulisele ..." No just!!

Enne Algust
Start ... ilus rong sahistas minema ja kolmest esimesest KP'st ma suurt ei mäleta ausalt öeldes. Ahjaaa ... peale esimest punni kenas põlluveeres kukkus raffas riideid seljast rebima ... no ilm oli ikka pluss_paarteist_kraadi ja rohkemgi ja kuiv ja vaikne, vahepeal säras minumeelest ka päike?? Merka oli taas igaks juhuks pannud hulgaliselt riideid selga ... talle kuidagi meeldib viimasel ajal nii. Peale seda, kui on pikalt-pikalt-pikalt seletanud, et pangu ma vähem riideid, kuna ilgelt palav hakkab!!???  :-)
No mul oli endaga üsna tegemist, silmaring oli tilluke ja kogu aeg pidi jälgima eesmineja/tagatulija kosse ... no et pähe ei astuks või sind lödiks ei astutaks. Orienteeruda ega kaarti polnudki jõudu eriti jälgida. KP45 juures hakkas tund täis saama ja seal oli üks kena tõus, mida ma ikka päris isuga jooksin - järsku tundsin, et olen suur ja võimas ja tervis oli ka eri_krdi_heaks muutunud. Uskumatu!!

KP43 juurde otsustasime minna mööda teid korraliku ringiga - kraavitatud mets tundus räme võss ... aga ma arvan, et ega me ei kaotanud. Tolle KP juures üks õnnetu tütarlaps pidi kraaviületamisel peaaegu üleni maakera sisse minema - suutis kuidagi õnnetult hüpata kõhuli mutta ja siis ei olnud enam käel ka tuge - toogi vajus sügavale maakera sisse ... õnneks sikutati ta sealt ikka välja. Kraavid olid ilgelt salakavalad sealkandis - pealtnäha kergelt niiske, aga tegelikult päratu mülgas! Tasus vältida neid assssju, pikal rogainil kohe algusfaasis vettesukeldumine pole väga mõistlik mõte.

Edasi läks libedalt ja KP50 juures sai puhkepaus tehtud. Tiba alla 3h oli kulunud ja me olime sisuliselt kaardi põhjatipus. Esimesed 2 tundi oli tuldud tempoga 7,5km/h, viimane vähe aeglasemalt ... kokku üle 20km'i... see on väga korralik tulemine ja tegi meele rõõmsaks. Rõõmu jahutas fakt, et miski krdi geel oli kotis plahvatanud ja kogu see kleepuv ollus ujus nüüd seal põhjas ... ja kõik muu seal sees - jakkkkkk!!
Aga mul oli sigahea enesetunne. Merkal ... no mitte nii hea, kuid välimust hinnates ei midagi väga hullu. Tal oli nimelt ilge nälg tekkinud ... kahmis pöörase isuga sisse juustu ja vorsti. Hämmastav!!
Peale KP39 tekitas väheke hirmu Niguri oja ületamine ... aga see läks reipalt. Edasi kena männik, lõputud sihid ja otsus ületada Sauniku oja mööda teed. Merkal oli meeles, et selle kohta oli miski karm jutt, et "seal upute ära või surete nälga" ja me ei hakanud riskima. Ring KP34 juurde sai küll suur, aga ajaliselt sama nendega, kes otse tulid ... ja ei uppunudki ära. Kuna mul oli törts raskem hetk, siis ka mulle tundus mööda teed mõistlikum mõte vs. rabas rahmimine. Lisaks oli kellal gps kokkujooksnud ja tardunud olekusse "kõik satelliidid on allakukkunud ja mina olen katki, katki, katki!!". Siis ta seal üle poole tunni restartis ennast (õnneks stopper tiksus edasi, ainult distantsist kaotas ära üle 7kildi).

Nõnda me sirgeldasime
Neljanda tunni täitumine ja KP55 juurde ronimine läbi Eesti Hariliku RabaVõssi viis kaasa minu jõuvarud - maailm ei tundunud enam nii imeline ... aga õnneks ka Merka näost ei peegeldunud hullu entusiasmi ... seega kõik oli OK. Mõningane hunnik geele ja Gutar sisse ... ja paarikümne mintsi pärast olin mina jälle päris heas seisus. Täitsa müstika!! ... Merkal oli endiselt terav nälg :-)

Enne KP36 ... kus sai Emajõe luhas võssi võetud ... juhtus midagi kummalist - ma nimelt tundsin järsku nõrkust, pea hakkas ringikäima ja pilt muutus imelikuks. Nagu hullu väsimust ei olnud, aga maailm hakkas vaikselt tiire tegema. No mida pekki nüüd? Kukun külili siiasamasse või?? Et siis mismoodi Merka mu siit väljalohistab? Ei tundunud kõige mõistlikum mõte - otsustasin KP äravõtta ja siis väikese söögipausi teha.
Assssamait kui hea oli 0,33 purgi CocaCola ........uiuiuiuiu .... nautisime seda Merkaga ikka jupp aega. Ja elu veeres minusse tagasi. Isegi niipalju, et järgmistel pikkadel kruusakaträkkidel mõtlesin, et miks Merka minust paar sammu maha jääb ja ... kas Merka kiiremini ei jaksa joosta väää?? :-)
Oli ikka ülbust vennal - tugev 3 tundi on veel minna ... ja ... nooh niipalju taltusin, et tempsi tõstma ei hakanud. Aga enesetunne oli küll paganama hea!!
KP40 juures tegime o-vea ... otsisime nina kõvasti valest kohast. Nuu ikka päris pikalt tuuseldasime seal! ... taas tõestas ennast RUUL: usalda loha!! Järgmise, KP44 juures tegime igaks juhuks uuesti sama vea otsa ... ära mõtle ise vaid vaata loha!!! Tagumine aeg oli Shleha sissevalada, et mõistus tagasi koju tuleks. KP48 oli hunnitu KP, kahe järve vahel, kenas männikus ... oi oli kena!!

Edasi hakkas aeg peale pressima, edelanurga punnid jätsime välja ja otsustasime KP48 ja KP57 võtta, siis enesetunnet vaadata ja edasised otsused teha.
KP57, aega 1:15 ja valikukoht. 33-49-25-Finish või 23-24-29-finish. Esimene tuli mõõdetuna raffli 9km - me ei jookse ära seda (üllataval kombel isegi Merka ei soovitanud seda valida - tal oli ikka vist päris kehv päev!!) Võtsime versiooni number kaks.
Teedmööda minek ja mul läks jalg kohe päris kergeks ... nagu kaheksandal tunnil?? Nagu mismõttes?? Ilmselgelt Shleha mõjus ja kibelesin hullult punuma :-)  Aaaa Merka ootas juba mitmendat tundi, millal ma külili kraavi kukun. KP24 - KP29 oligi väga korralik kappamine - 5.50/km.

No ja siis finishiotsal ärkas Merkas see loom, kes käskis joosta alla 5.30/km ... nagu kohe palju alla!! /kust tal see jabur mõte tuleb iga rogaini lõppfaasis??/ See oli päris ebameeldiv ja kustustas mu susinaga ära ... õnneks polnud ka tema enam hiigelhoos, suutsin hullvaimu kannul püsida lõpuni.

Aga siiski - kõvasti vajutasime, ma pole enne niimoodi jaksanud - Merka - RESPECT!!!

Kokkuvõte:
Aeg: 7:48:47
88 punkti
57. koht (MN 17.)
Kilometraaz: 50km
Päristulemused on siin

Kusjuures pean siinkohal kindlasti mainima, et ka Sääsehirm tegi hea töö - 44 silma RESPECT!! Lisaks ... Mariann otsustas eelviimase KP30 juures minna maakera sisse ... huvi on, miks mitte uurida rabamaastikku lähemalt - tutvuda Eriti Väikeste Organismidega, nuusutada nende lõhnasid, vaadata maailma nende vaatepunktist ... Äge!!
Et viimasel hetkel olla M-L ta sealt ikka kättesaanud ...



xdream Haapsalus

6.09, Haapsalu, Sääsehirm (Merka, Agur, Tarvo), B-rada (mis oli täpselt sama kui A-rada).

Start on rahvarohke .. ja ma olin nii elevil (Haapsalu on ikkagi mõnevõrra tuttav kant mulle...ja "tuttav = lihne"!!), et mitttttttemidagi ei saanud aru stardiharjutusest "X+Y+Z˂11, ära tuleta vastust jrk. numbri kaudu". Ma ei saa sellest lausest tegelikult siiani aru - ma mõtlen lause teist poolt!! Lisaks panin stardis kella käima ... ja kohe ka kinni :-) - ülejäänud track nähtav allpool Timexi logol klikates.
Õnneks Agur ja Merka jagavad matsu ja saadavad mu kuhu vaja ("kohtume kivi juures!") - sealt leidsin "Y=3", tulin tagasi, liideti 3 numbrit kokku ja kukuti jooksma ... õiges suunas.
Kusjuures ma ei saa ikka veel aru, et möhhhh? Ma eeldasin natukse sügavamat matat - no miski integraal ja ruutjuur ja faktoriaal jne. jne. Kolm tundmatut tähte nagu eeldasid kõrgemat matti, kui lihtlabane liitmine - lisaks arvasin ma alguses, et tornide välismüüride siseküljel on umbes 20 silti, millest miski vaistuga tuleb leida õiged ... ja seejärel miski peene arvutuse järgi saab aru, mis on need õiged sildid, millest kalkuleerime uued arvud, mida peab lõpuks liitma. Ja sealt peab midagi tuletama ... aga mitte järjekorranr. järgi?????
Agur valib õige KPde läbimise träki (48-49-47-45-41-42-44-46) ... ja ma enam ei mõtle matale. Joosta on hea ja tore, tempo kerib üles ja eriti viga ei saa tänavatel teha. Sadama juures korra nagu tuleb kerge väss, aga kannatasin ära. Vahetusalas üritan tehtud jooksu vaheaega võtta .. ehk siis panin kella uuesti tööle - mõistlik mõte!!

Raja esimene pool
Rattaträkk viib raudteejaama rongide LÜ'le, saba üsna lühike - peale meid venis see ikka iiiiidpikaks. Natuke sai sabas rada plaanida, aga kraadide ülesande ja rattaralli piltideni ei jõudnud - enne tuli roomama hakata. .... ja see andis tunda hiljem - kus plaanipidanud tiimid sahinal asjad lennult ära tegid. LÜ põhimure on see, kuidas riideid mitte puruksrebida vedurites/vagunites - nende peal ja all.

Edasine rattaträkk Paralepas läheb ka OK, Agur valib taas õiged KP'd (51-53-54), oleks võibolla olnud kiirem kasutada metsateid, aga ... täitsa OK. Ainult mulle tundub, et me sõidame maru aeglaselt - mis on eriti imelik, sest mul vist ei ole nõrgemat ala, kui rattasõit.

Kiltsi lennurada ja vaja leida tühjalt kaardilt KP kraadide ja distantsi järgi - valida saab 3 objekti vahel. Mulle jäi juba rongisabas kuidagi kummitama variant Väga suure vana maja sees. Seda peab ju ometi nägema ja ... vana maja, vana maja, vana maja, Rohuküla maantee ... siin on midagi tuttavat - aga mis?? No ei suuda väljamõelda!!
Vahepeal pakub Agur idee: paneme mööda maanteed teise otsa ja sealt võtame tagasi - pole paha idee!! Lennurada tundus silmajärgi piisavalt pikk, et läbi kaardi valge ala ulatuda (~2,5km), igaks juhuks läheme varurajale maantee poole - plaan sealt lõppu sõita ja siis vaadata.
Mingil hetkel Merka hüüab: kuule vasakul on mingid varemed! Vaatan minagi - midagi ei näe. Ja siis .....BINGO! Ungru loss = väga suur vana maja!! Edasine on juba vormistamise küsimus.

Rattaträkk KP20, kus üle vesise kraavi mingi hädised 2 vitsa ja jube sabatamine ... mis te jagelete, karake vette ja ujuge üle - nii teeme, teised ikka sabatavad edasi.
Ja siis piltidega Rattaralli - vali üks variant kahest! Kõik kolmekesi loeme, vaatame, valime ... ja vaatame üksteisele otsa - MITTE MIDAGI EI SAA ARU!!!Igaks juhuks sõidame Rohuküla maanteeni - sest sinna rida rahvast suundus. Mina ei saa kohe üldse mitte põhkugi aru ja annan alla - Merka ja Agur üritavad ikka mingit lahendust leida.
... ei edene...
... üldse ei edene...
...absoluutselt ei edene...

Aaaa mis me teeme siis ikkagi nüüd?
Merka märkab meist mööduvat A-raja naiste tipptiimi - sünnib idee: paneme järgi, nad teavad kuhu minna ja rada on ju sama! Päeva parim idee vist ... aga ikka kole piinlik on ka! Nii saama ... kulgeme lammastena tüdrukute järgi - täname, täname, täname!!! ... kuniks üks neist korralikult rattaga asfaldil matsu paneb (õnneks suurt häda ei juhtunud) ja nad lasevad meid ette. Ääääääää ... no pekki - kuhu nüüd???
Pedaalime törts edasi ja õnneks märkame taas teisi tiime, paneme vahetusalasse välja ja sealt siis vastassuunas tagasi - puhtalt tulijate järgi saame selle KP21 ka kätte - piltidest midagi aru ei saa :-(


    
Raja tagumine pool
Siia nüüd siis tagantjärgi tarkus ehk kuidas kavalad tegid (see muuseas mõeldi välja rongisabas, kus meil aega polnud!!)
-------------
* mõlemal variandi pildid näitavad, et KP21 on üsna lõpus – täpsemalt ~1,3km lõpust tagasi.
* pildid KP21 ja KP22 (vahetusala) vahel on mõlemal variandil samad
Järeldus 1: savi need pildid, sõidame otse vahetusala juurde
* tagantpoolt 5. pilt on ringristmik – mis täpsemalt süvenedes on vahetusalast otse tulev ring Haapsalu mnt’l. Ringist tuleb lugeda 3 pilti tagurpidi tagasi ... esimene on ilmselt vanast raudteest ülesõit (see on kaardil ka näha ja sobib ka km’ide poolest) ja sealt tagasi veel 250m on KP21
Järeldus 2: KP on vahetusalast tuleva tee ringristmikust otse üle, vanast raudteest ka üle, siis ~100m ja siis paremat kätt võsas. KP on sisuliselt tee kõrval - max 100m eemal „kaduv rada“ – sealt peab välja tulema korralik loha - ei saa eksida, sest kõik piltidejärgi_sõitnud tulevad sealt ju välja!!

Kanuus jagab Agur kohe lahti (RESPECT!!!): vesi madal, sõidavad ainult 2 inimest - saigi Merka ja mina. Vesi oli tõesti madal, mõla käis põhja, korralikult tõmmata ei saanud. Jalutada ka ei saanud, sest põhi savine ja vajusid kenasti sisse. Kahmime siiski korraliku tempoga KP63-59-61-62 läbi. KP60 tundub niiiiiiiiiiiiiii kaugel, mul tekib mõte: jätame vahele ja võtame 15 mintsi trahvi (kust tuli teadmine, et kanuuKP vahelejätmine annab 15 ja mitte 45 mintsi miinust - no ei tea). Korra mõtlesime ikka veel, et Merka jookseb ja võtab selle ära ... aga nähes tema liikumiskiirust ... ja kurtmist (vaata allapoole tüdruku kommenti ;-))  seal savipõhjas põlvini vees sumades ... ma üksi aerutan kanuud ka kiiremini ... kutsun ta paati tagasi.
võtta??
jätta??
võtta??
jätta???
Vaata, nad lähevad ikka nii kaugele ja niiii vaevaliselt ... tagasi tee ka veel otsa!!!
jätame vahele!! Me ei tee seda isegi 45 mintsiga ära!!! (siis oli ikka juba tulnud väike teadmine, et trahv KP eest on ka kanuus 45 mintsi ikka vist!!!) -
nunuuuh ... tegelt oleks selle KP võtmisele kulunud max 20 mintsi :-((
Merka:
Tarvo tahtis tegelikult öelda, et Merka lihtsalt keeldus põlvini mudas jooksmast, et ta isegi ei üritanud ja andis alla! Lugu oli nii jah, et ma pidin punktini jooksma, sest kanuu ei liikunud ja ma proovisin ka, kuid ausalt, mul ei ole neid jalgu, millega seal oleks saanud joosta. Viimases jooksus selgus, et Tarvol endal olid ideaalsed mudajalad, no ta lihtsalt liikus mudas meist kõige kiiremini! Kuid kahjuks olin mina esimesed kanuu KP enda SI-le võtnud. 
No comments!
Edasine pole lihtsam, aga tuleme lõpuni ... kõndides ja mõlades vaheldumisi ... korjame isegi ühe üksiku väsinud tüdruku - kelle tiim oli jalgsi tagasisaatnud, et paat kergem oleks - veepealt kaasa.

Ride & Roll
Aguril oli kanuus pikalt aega ja ta jagas kiirelt ülesanded ... enne kui me mõtlema hakkame ja midagi vastuväidame :-) -
* Merka jooksma ja A-kpd;
* Tarvo rattale ja B-kpd,
* Agur rullidele ja C-kpd.
Tehtud - mõeldud!  Ma suunan Merka kohe vales suunas jooksma (las jookseb rohkem ja väsib, muidu me ei jõua talle järgi lõpus!!) - võtsin kaardi valesti ette ja ... oli veits arusaamatust, minu paha, minu paha!!! Aguri jätame omapead, Merkaga otsustame, et tema võtab KP33A ja mina KP33B, saame teel kokku, ma võtan ta pulgale ja tagasi.
.... nuuuuujaaaaahhhhh ....
mina otsin oma KP33beed kaua, väga kaua, väga-väga kaua, väga-väga-väga kaua!! Ja natuke aega veel! Jooksen mööda (KP oli puu otsas!), kaardijärgi peaks nagu edasi olema (metsatukk_siis uuesti lage_ja siis alles puuderida), aga loha pole .... kammin ja kammin ümbruskonda, saan aru et olen vales kohas, aga kus on õige koht?? Legendi ei loe /kirjas ju, et puu otsas!!/. Lõpuks leian ja piuksutan. Siis sõidan igaks juhuks veel Merka KP'ni - järsku ta siiski on veel seal?? - et ta pulgale võtta. Loomulikult on ta ammu lahkunud.
Samal ajal Merka jookseb nagu loom - uskumatu ja RESPECT!!!
Tagasi vahetusalasse.
Mnjah ... kui mina vahetusalase tagasi jõuan, on teised juba puhanud, söönud ning teatavad, et "värvi kuivamist on ka huvitavam vaadata kui sind oodata!!!"  Rattaga mees käis punkte võtmas - jajaaa_on_on piinlik!!!

Edasi rattaträkk tagasi lossihoovi kus teen ühe suusahüppe (igaks juhuks pakun enne võimalust Merkale - ta isegi ei reageeri!) Tulemus oli nõrk, aga jään püsti nagu kästud (mulle meeldib see ala!!). Ja jooksma - tõotab tulla korralik mudaralli kõrkjates ja madalas vees. Täpselt nii ongi!! Teenin austava nimetuse "mudajalg" ... sest ma liigun mudas ilmselgelt kõige kiiremini. Mulle jääb mõistetamatuks, kuidas keegi seal poris edasi ei liigu?? Ilge venimine!! Ilmselt olen piisavalt palju o-päevadel rabas ja kanarbikus sumbanud ja sellise selgelt väsitava liikumisviisiga rohkem harjunud. Merka kustutas see tammumine selgelt ära juba kanuurajal ... mis siis veel rääkida peale 8km jooksuträkki uuesti mudas müttamisest. Aga ta peab vastu ja ei anna alla!
Orienteerumisest pole siin suurt lugu - kõrkjas on ülepea ja liikuda saab ainult mööda loha ... lootes, et see on õige loha. Natsa sirgeldame pilliroos ka, aga ei miskit hullu kammimist.

Lõpetuseks veel , kus üks tiimiliikmetest tuleb sikutada köiega ~7m kõrgusel rippuva KP'ni. Mõistlik oleks tirida Merkat kui kõige kergemat, kuid ... tal on üks pisike probleem sellega ... et siis kargan ise rakmetesse. .... Ülevalt jälgin Merka ja Aguri ponnistamist ... ma ei saa eriti kaasaaidata, sest ma ei jaksa ennast ise üles sikutada. Nad on mõnevõrra hädas ... KP on jube kõrgel ja kaugel.
Saan lõpuks KP piuksutatud ja alla.
Finish!!

Ametlikud tulemused siin:
Aeg: 7:04.42 (sees 45 mintsi trahvi)
Koht: 51 (sega 17.)
Hooaja kokkuvõttes: 46. koht (sega 11. koht)

Tehtud - suur tänu Merka ja Agur!! Tuleval aastal teeme seda kindlasti jälle!!


          Väike võrdlus teiste tiimidega ka:

Närisin protokollid läbi ja pisike kokkuvõte ka siia, võrdlesin järgmiseid tiime:
* Sääsehirm (see oleme meie :-)
* All Twelve Points (venna tiim, mehed, A-rada juba sada aastat, reeglina keskmisest eespool)
* Müttajad (A-rada, sega)
* Femme Müttale (tüdrukud B-rajalt)
* Balls and Dolls (sega B-rada, alati tiba kiiremad kui meie)
* Seiklusporr naised (A-rada naiste tipptiim, seekord 2. koht)
          Kulgemise järjekorras:
* o-jooks. Supersooritus, meie kõigist ülaltoodutest kiiremad!
* rongiroomamine – meie ikka kõige ees!!
* rattavalik – Twelve Points kõige kiiremad (võtsid KP51,54 ja 55), meie kiiremad kui Femme, aga aeglasemad kui teised
* rattal valge laik (kraadid jms.) Kiireim Twelve Points, meie kiiremad kui Müttajad, aga teistest aeglasemad
* rattaralli piltidega – kiireim Twelve Points, meie ... uskumatu, aga mitte üldse väga paha!!! Femmed siin veetsid kenasti aega
* kanuu – kiireim Twelve Points (kes üldiselt läbis punkte meiega samas tempos). Võtmata kanuupunkt oleks meil ajaliselt läinud kuskil 15-20 mintsiga (et see aeg nii pikk tundub merel??) 
* R&R – kiireim Seiklusporr, meie ajaliselt järgmised!!! Väga tublid!!!
* rattaträkk tagasi lossi – meie konkurentsitult aeglaseimad ... kuidas need teised sinna siis sõitsid????
* (porijalgade) jooks – Müttajad kiireimad, meie ... pole hullu midagi!
* köietirimine – ka ajamõõtja veendus, et eks ma kaalun ikka kõvasti :-((







Oandu-Ikla tripi alustus

5-6.08.2014

Meie (seekord Kirke, Aap ja mina) siis ka RMK matkarajal alustamas ... lõpuks ometi - eks ajalugu näitab, kas teeme edasi või jääbki nii.

Pikalt mõtlesin, kas alustada Oandust nagu kord_ja_kohus või jätta see Võsu-teema vahele ja alustada Kalmeojalt? Plaan oli 2-päevane jalgsitrip ööbimisega, koos lastega ... kahjuks Kristiina ei saanud seekord. Lõplikuks valikuks jäi start Viru rabast - esimene päev Paukjärve äärde ööbima - teine päev Aegviitu - .... - ja kui viitsime teise ööbimise ka teha, siis kolmas päev Kakerdaja raba kanti Napule järsku??

Kuna ilma eeldas 30+ kraadi, ilma vihmata, siis telgist loobusime kohe. Vaatamata sellele võtsid lebod/magamiskotid (endale ei võtnud kottigi, ainult lina) seljakotis ilgelt ruumi ja olid hämmastavalt rasked. Lisaks läks kotti igaühele paar T-särki, üks pikavarrukaga pluus, 4 pakki michi-makarone, üks lihakonserv ja veel ühtteist nikit-näkit. Kõige raskem aga oli kokku üle 10 liitri erinevat vedelikku. Kõik see jagunes minu suure ja Aapi Salomoni spordiseljaka vahel. Lisaks kõikidele plätud, kruugid ja keetmisriistade komplekt kottide külge rippuma - klassika!! Pekki, mu kott sai ikka rämedalt raske - üksi selga ei jõudnud tõsta!!! Nunuuh ... lohutas vaid see, et vett hakkame kohe tarbima ja see kaal hakkab vähenema.

Tagantjärgi võin öelda, et tegelt vett pole mõtet nii palju kaasa vedada - kõikjal vanal heal Kõrvemaal - allpool Peterburi teed ja ülevalpool Soodla jõge - on iga järv_ja_oja täis joogiks kasutatavat vett. Ausalt!! Ilma igasuguse keetmise või mureta!! Hoidke seda!! Tegelikult ka hoidke!! 

Niisiis esimene päev ... Viru raba servas visati meid autost välja ja hakkas pihta ... kõigepealt põhjapoole, raba algusesse ja siis läbi raba taas tagasi. Oi pekki kui ilus oli see raba ... laudtee, rabajärved, vaikus, sisalikud ... ulme!! Edasi tuli lahendada esimene puzzle "uups, kuhu nüüd edasi minema peaks??" Selliseid tuli veel kolmel-neljal korral tripi jooksul ette, aga üldiselt on matkatee märgistus täitsa OK. Abiks on kohati kindel meel - "olen_olen õigel teel, ei maksa närveerida, küll see roheline silt ka millalgi tuleb!"

Peterburi maantee ületamine Loksa ristis on suht-koht ekstreemne ja peale seda tuleb suhteliselt väheimponeeriv teelõik, kus tuleb lihtsalt astuda. Alguses mööda lõputut kruusakat, seejärel suht-koht offroadiks sõidetud teekest (praegusel ülikuival ajal oli seal päris porine, kuidas tava-aastal selle läbimine välja näeb .... no ongi põnevam :-)

elu esimene selfie!
Sisuliselt Järvi järvedest algab see matkaosa, kus iga paari kildi järgi saab ujumas käia ... kuni Jussi järvestikuni välja. Ja joogivett on lademetes! Ja siit algab ka matka kõige ilusam osa - kõigepealt Suursoo oma laudtee ja tuhande pisikese rabajärvekesega. Siis vaatetorn ... kust paistab juba Paukjärve nõlv ja sealne vaatetorn. Kuigi seljakas oli muutunud juba megaraskeks, läks see osa teest (mis oli ikka tubli 3 tundi) suisa lennates!
Siin kohtasime ka üht teist matkaseltskonda, kes oli alustanud päevi tagasi Oandust ... ja kavatses ka minna Aegviitu.

Suursoo Paukjärve tornist

Paukjärve!
See on koht, kuhu tasub minna! Nagu reaalselt!!
esiteks - sinna ei saa autoga ligi, seega on seal vähe rahvast
teiseks - vanast NMKÜ laagripaiga suursugususest annab aimu korralikult säilinud "amfiteater" ümber lõkkeaseme, kena teabetahvel pildiga .... ja juba hakkadki vaimusilmas nägema onne, ujulasilda, hooneid, spordiväljakuid ... mis siin olid (olla võiks). Ulme!!
kolmandaks - superselge järvevesi - potis pidi mitu korda vaatama, kas seal on vesi või siiski ei ole :-)
neljandaks - ebareaalne loodus, tee ring ümber järve, roni Suursoo oosile ja seal olevasse vaatetorni ... ja lihtsalt vaata alla Suursoole. Ja siis veel vaata, vaata, vaata, vaata ... vaata.
Ja tunnid lähevad lennates ... päikesetõus ja -loojang. Klassikud ütlesid: "... siin võiks surra!"

Paukjärv
Ja me otsustasime ikkagi ööbima jääda Paukjärvele - kuigi päev oli veel noor ja päevatee pikkuse poolest oleks olnud normaalne minna edasi Jussi järvedeni - aga siin oli PÄRIS LAAGRIPLATS.
Selline, nagu on kirjas paksudes käsiraamatutes - olgu neil kaanele joonistatud pioneer või skaut või kes iganes - olgu trükiaastaks 1930, 1960 või 2010. See oli see koht!!!
GPS näitas päevateeks 17km, olime teel olnud üle 6 tunni.  

Õhtueineks lõkkel tehtud michikad lihakonserviga + mustika/vaarikavarre tee ... oi_pekki_kui_hea ... elu metsas on ikka ilus!!! ... ainult puulõhkumisseade vajaks hädasti teritamist!!

... Elu Parim Toit!
Ööbimiseks oli meil kolmepeale 2 magamiskotti, 3 isetäituvat lebo (millest selgus, et üks väga õhku ei pea) ja 2 magamislina. Ainult linaga hakkas öösel tiba külm, aga ... vahet pole.

Ja hommik oli ulmeline!!
Ujumine, hommikusnäkk ja teele!!!




Teine päev - kott tundub tiba kergem ... katkine lebo sai jäetud prügikasti juurde. Paras ronimine oosidel ja ujumine Jussi Väinjärves - ka siin kena laagripaik ... aga pooltki mitte seda hõngu, mis Paukjärvel!!
Peale Pikkjärve tasub tähele panna, et rada viib ümber Kõverjärve ja toob sisuliselt tagasi samasse kohta ... kes ei viitsi, võib selle pauna vahele jätta ja kohe paremale Linajärve äärde suunduda.

Ja siis tuleb polügon - uskumatult suur ja künklik ja lage kanarbikunõmm mõne üksiku kasekesega - nagu vanal heal Inglismaal, kus öösiti jookseb Baskerville'ide koer! Õnneks oli väike tuuleke, sest 35 kraadi ja päike lagipähe mõjusid üsna mõrvarlikult.
... ja vett kulus
... ja pause tekkis
... kuniks rada suundus Soodla jõele, millel olev Koonukõrve sild ei olnud just oma esimeses nooruses ... aga seda põnevam see tundus! Las nii jääda!! Ärge tehke kõiki asju "korda"!
Ja sellega lõppes sisuliselt ka "vana hea Kõrvemaa" ja algas tänapäeva rekreatsioonimaastik - hooldatud "suusa"radade jms. infraga. Ilus ja veidi metsik endiselt ... aga aimatava "tehislikult korrastatud" fiilinguga.

kuskil Venemäe kandis
Kes nüüd enne pikemat pausi ujuda tahab, peaks suunduma rajalt paremale Mustjärve poole - Venemäel enam torni pole, aga ilus koht seegi - kuna ma olin seal just rogainimas käinud ja Krissut, kellele kuulsat Kõrvemaa suusamaratoni 2_KP_eelse_tõusu suvist versiooni näidata (tea, kas oleks ära tundnud???) polnud, siis me sinna ei suundunud.

Mööda Kõrvemaa suusaradu edasine tee kulgeski. Lõputu, väsitav, küll huvitav ja kahtlemata ilus, aga ikkagi ... väsitav ja ühekülgsem. Kuni Harakajärveni ... mis on üks ütlemata armas rabajärveke ... ilma kallasteta ... see tähendab kui ennast orkidevahelt sisselibistad, siis põhja pole kuskil. Ja kaldaserva all on ka vesi ... ja kallas lainetab selle tühjuse kohal ... päris naljakas :-)

Ännijärv on muidu kena, aga täiesti tavaline kõige kogetu kõrval. Ja edasi oli puhas kõndimine. Linajärve äärde minemisest hoiduge ... sealses poris ei ole vett. Katsetasin ... mitu päeva olin porine!! Väga kole koht!!
Ja kõndimine jatkus ... suhteliselt emotsioonitu, parasjagu väsitav ja parasjagu lõputu. Kuni Aegviiduni .... mille parim paik on ... endiselt pood :-)
Oma külma õlle, krõpsude ja limpsiga ... palju siis matkajatel õnneks vaja on :-)
Teisest ööbimisest elik kolmandast päevast loobusime ilmselt juba hommikul ... mitte et me nii läbi oleks olnud, aga ... ei viitsinud seekord rohkemat lihtsalt!!
GPS näitas päevateeks 22km, olime olnud teel 7 ja pool tundi.

Aegviidu. Pood. Õlu/limps/krõpsud. 



"Millal me jälle matkama läheme??" --
Kirke Aegviidu raudteejaamas enne rongi astumist :-)