Rogainihooaja algatus - XT Talverogain Laagris

17. märts 2018
Sääsehirm
4h

Merka käis paar päeva paar korda enne rogaini jooksmas ja saavutas jalavalu tipptaseme rogainipäeva hommikuks. Nii ta siis võitleski hambad ristis see 4 tundi. Mina oma aukliku puusaga pole sel aastal ühtegi jooksusammu teha julgenud, jooksmisele mõtleminegi teeb kõvemat õõva.
Aga peab meeldima - XT rogainidelt puudumine ei ole arutatav optsioon.

Leppisime kokku, et teeme maru rahulikult.
Tegimegi tegelikult. Ja üllatavalt suure ringi jõudsime rahulikult kulgemisel kaardile joonistada.

Mina ilma ibukata päris ikka ei julgenud, rajal võtsin teisegi. Puus va saadananahk valutas erineval maastikul sellele vaatamata. Täbar oli krobeline poolkinnitrambitud lumi lagedatel ja metsas. Teedel oli nagu vähe parem. Üritasin jalga maast tõsta nii minimaalselt kui vähegi võimalik - et siis on vähe maad ka alla ja ei põruta hambaid nii hirmsasti. Tavaliselt lõppeb see mingi juurika taha komistamise ja maolikäimisega, täna oli õnne, matsu ei pannudki.

Rajaplaneeringust ka kolm senti: stardis 5 mindiga suurt midagi plaanida ei jõua, lihtsalt panime lõunapoole minema, seal tundus punne tihedamalt olema. Läänepoolsed põllud välistasime - punktide vahe tundus suur, ilm tuuline ja põldude läbitavus teadmata - nagu lõhnas ebameeldivuste järgi.
Aga meie armastame mugavust.
Teid me väga ei armasta, metsa armastame.
Raba armastame ...
Merka armastab viimasel ajal otse suunda joosta ... mis iganes tingimustes
Mina armastan ... ah las jääda :-)
Mina pidavat eriti muda ja kõhuni soppa armastama ... ütleb Merka.

Etsi aparaadist ka kaks roostikupilti
Tänan!

Tegelikult oli täitsa okei põldudel joosta ... kui see pagana puus ei valutaks.
Edasi tõmbasime risti läbi Harku  lõunast põhja - kõik oli jääs ja saigi täiesti otse läbi raba suunda panna, kõik kandis. No peaaegu kõik.
KP42-71 träkk oli vähe vesisem, aga ei miskit hullu, üle ahhilka päris vetevoogudesse ei vajunud. Tundus, et pool esiotsa staare oli just sellel träkil kokkusaanud - möllati seal mõlemat pidi, kõvem ragistamine käis roostikus.

Algselt ei olnud KP63 ja 81 plaanis, aga tundusid kenad silmad, võtsime ära. Aega oli ka lähes 2 tundi veel, mis sa ikka hädaga teed.
Tagasijooks alla oli selline nikerdamine - aega oli pidevalt natuke liiga palju ja punne vähe. KP39-34-31 saigi täiesti eksprompt otsustatud - kus sa ikka enne kontrollaega ära tuled.

Kuigi alguses sai kokkulepitud, et ei tee jälle lõpus mingit 4.30/km veri_ninast_välja sprintimist ... sai ka see olude sunnil tehtud :-)
KP38 tundus nagu täpselt mahtuvat vabasse 12 mintsisesse auku. Tegime väikse vea, keerates mingile jalakäijatesillale ja jõeäärsele träkile, mis oli libe, konarlik ja aeglane. KP's oli kenasti 3,5 mintsi aega ... Merka arvas, et ei jõua.
Mina arvasin, et jõuab ...
.... kui taas teha see õnnetu silmad_ruutus_kihutamine, mis on saatanast.
Tegime.
Jõudsime!
Jabur!!


Tulemused XT lehel
aeg: 3:59.30
181 silma
Üldkokku: 51. koht (DH40 - 14)
Läbisime 28 kilti (23,4 km lindu)

Kõik tegijad on 40-klassi üle kolinud mulle tundub ja vajutavad maru valusalt. Ebameeldiv!
Tegelikult olime ise päris meeldivalt üllatunud, et rahuliku kulgemisega sellise summa saime. O-viga tõesti ei teinud ... kui mitte arvestada 10-15 sekiseid KP'st valesse suunda lahkumise vigu ... mida meile suisa meeldib teha :-)

Järgmine päev oli puus sigavalus ja lihased ka. Üritasin neid nats liigutada Pirita jõel uisutamisega, aga see oli korralik nikerdamine, jää ikka suht krobeline ja sulaga aukudesse trambitud.

Pildid Edith Madalikult, Harry Veidelt ja Etsilt. Tänan!