 |
| rada |
Algus: Kõnnu (Kemba-Kolgaküla tee äärest)
Lõpp: Aegviidu kool
Ma kunagi läbisin selle (isegi tegelt lühema) maa matkates kahe päevaga, seega tundus tibake arusaamatu, et kuidas kogu see oleks võimalik saavutada ühe päevaga??
Thö Plän oli saada hakkama AVE 7.00/km (5 tundi) pluss kolme söögipunkti lisa ~30 mintsi. Seega viis_ja_pool tundi.
Tundus nagu tehtav?
Pekist Priiks sai ka tehtud 5 tunniga, aga seal oli sile maa ja mööda teid. Nüüd ootas ees ... oh ei tahtnudki mõelda - laudteed on seal kõige kergemad lõigud, raskeim ilmselt alates Paukjärvest kuni tankipolügonini mööda ooside nõlvu kitsast pugemist, järsku ronimist ja juurikalisi laskumisi.
 |
| instruktaaž |
Thö Reiss
Algatuseks tundus mulle, et kõik - no ikka kohe kõik-kõik!! - jooksid minu eest ära! Koer jooksis ka mööda nooh! Nagu postist! Ma surusin järgi! Tempoga, mis no selgelt neljandaks kildiks tundus liiga kiire. Aga no kõik jooksid nuuh - mis ma pidin siis tegema?? Peterburi teeks elik esimeseks joogipunktiks olin mina omadega suht-koht kutu. Esimeses punktis ei olnud põhjust juua - selle asemel sain imeliselt selgelt teada, mida sellisest tempost ja jooksmisest arvatakse!! Ja-jaaa ma muidugi mõistan pointi, aga ... noojah, igatahes erilist jututuju nagu ei olnud kohe tükk aega.
 |
| klassikat - Suru Suursoo |
Edasi jätkus tuntud pikk laudtee Suursoos, selle järel Paukjärve nõlvad ehk siis algas see raskem osa. Oosidel tõusud kõndisin ja muu osa jooksin. Raske, raske oli. Ausalt! Õnneks oli teisi võistlejaid ka siin-seal märgata. Mindi mööda aga tuldi ka selg-ees vastu :-)
 |
| grillvorsti punkt. ootab. nämma!! |
Kuskil 28-30 kildil - kanarbikunõmmel aka endisel tankipolügonil sain korralikult lagipähe. Kohe tundsin, kuidas jalg ei tõuse enam teise ette. Kõndisin, jõin, halasin natuke, mõtlesin elu üle järele ... seejärel uuesti kõik sama jutt: joomine, halamine, mõtlemine ... lõpuks tundus, et see järelejäänud paarteist kilti oleks ikka mõistlik ka ise ära teha. Kuidas ma siia nüüd ikka jään. Elama. Üksi? Metsa? Vaevalt! Liikusingi aeglasema teo töntsi jooksusammuga edasi.
Peale Soodla jõge läks olemine paremaks - mul üldiselt läheb kohe paremaks, kui on selline maastikult keerulisem koht - jõeületus, soo, muda jms. Kus tuleb nagu stiili vahetada, isegi mõni kõnnisamm teha sekka, üle palkide ronida vms. - saab rutiinist lahti ja enesetunne paraneb hoobilt.
 |
| polügon. raske. tõsiselt |
Kuskil 40 km tähise juures tundsin - kuule mingi 2 kilti on veel ainult, aaaa jookseks need järsku korralikult??? Lasin jala sirgeks, unustasin kõik muremõtted, et üldse ju ei jaksa enam ja - jooksingi!! Nagu lõdvalt, ilma mõtlemata - päris hea oli joosta! Jaksaski täitsa joosta!
Arusaadavalt ega see aju ikka hästi ei tahtnud leppida et mida pekki kutt jooksebki! Ajuvärk tahtis pidevalt selgeks teha, et tegelt üldse ei jaksa ja kiunuma peaks ja veel parem oleks kohe kummuli kukkuda - surnult! Võitlesin need 2 kilti tõsist võitlust enda mõtlemisega - selline sõu-sõu seis oli kogu aeg - kord õnnestus ülekavaldada, kord ikka tuli enda haletsemine jälle peale. Kuni lõpuni selline kisma käiski.
 |
| stailish!!! |
Aeg: 5:02.28
76. koht
Ma olen täitsa rahul!
Aaaaga ega mulle ikka see puhas järjest jooksmine ei meeldi!! Päriselt ei meeldi!
EMM'i korraldus ja kogu üritus oli tõsiselt superluks!! Ei olnud mingeid mõttetuid tulesid-vilesid, aga kõik toimis perfecto!! ACE Adventure Racing Team ikka mõistab seda maastikuvärki - respect!!!
Nüüd mõtlen, aaaa järgmine aasta võiks ka ikka ju tulla - saaks võrrelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar