Seiklusrogaini kevadetapp

16.05
Aegviidu
Kontrollaeg 6h
Lisaülesanded: on plaanis.

Õnneks sai rada plaanida lähes tunni, mis oli kindlasti abiks. Plaan oli miski max 39-40km'i läbi joosta hea päeva ja soodsa soorituse korral. Jätsin sisse ka variandi varem tagasilõigata - no kui sooritus ei ole nii soodne. Pealegi - eelmisest n-vahetusest olid ikka jalad päris kanged - vasak põlv oli päris valus ja lödi ning ega parem jalg ei olnud ka ... parem.

Plaanimisel ikka niit tahtis enne äralõppeda kui kõik punnid sissekeerutatud said. Õgvendasin ikka korduvalt seda teekonda. Ja siis veelkorra. Ja ikka jäi jupike puudu. No viimane otsus oli see, et rajal vaatame ja sätime selle lõpuotsa. Plaanimisel muutus kaart suhtkoht jutiliseks - raske oli aru saada, mida nüüd siis võtma peaks.

Stardiülesanne - lahenda kolmest ülesandest üks ... liida enda numbri ristsumma ... lahuta lähim väikseim viiega jaguv arv ... ja piuksuta.
Esimene ülesanne tundus natuke lootusetu, teine tundus lubav, aga ei viitsinud neid poja-tütre edasi tagasi sahmimisi loendada, kolmas oli pilt ... see sai kiirelt lahendatud. Ja ülla-ülla - õige punn piuksutatud!

Kohe esimene KP52 ... ja sai pandud korralik o-prohmakas. Plaanisin keelaualast mööda minna, aga sealt läks läbi ka lubatud tee ... mille tulemuseks ma raudteel olin kõvasti läänes sellest, mida ma arvasin. No ja siis mööda oja läksin veelgi rohkem läände ... kuniks sain aru, et pekkipekkipekkipekki - täiesti möödas. Kahmasin läbi oja ja teiseltpoolt mööda teed tagasi punni. Ei ole õnne nende viiega algavate KP'dega, ei ole õnne. Ja jalad olid jooksma hakates ikka jube valusad ja tümad.

KP71 tuli turnida rippuval seiklusrajal - polnud probleemi.
KP84 tuli laudteel olevate kirjelduste abil lünktekst täita - ka sobis kenasti. No ja siis kohe rappa KP61. Kartsin seda ... kaugel rabas. Aga oli meeleolukas, sai ikka puusadeni sissekäidud ka mõned korrad.

N-osa träkk
Edasi hakkas pihta - no see kui kaart ei astu sinuga suhtesse. 25K kaardilt ei maksa muidugi oodata ka reljeefi täpsust. Aga ma ikka ootasin.
KP51 - kõvasti läände mööda
KP21 - kõvasti piki teed lõunasse mööda
KP63 - segadus reljeefi lugemisel, kammisin korduvalt edasi-tagasi
S-osa träkk
KP83 LÜ oli vaja silmad kinni 2x miski õnnetu purre ületada - nooh oli humoorikas :-)
KP38 - vara otsisin orgu
KP57 - totaalne häving, absoluutselt ei saanud aru, kus ma olen. Lõpuks täiesti juhuslikult ja puhtalt aimamise ja õnne peale sai see leitud.
KP56 - jälle vara ronisin mäkke - tulid inimesed, jalutasid otse punkti - kiiremini kui ma jooksin ja rapsisin. Tuju läks täitsa ära!
KP47 - kõvasti läände mööda
KP64 - Valgehobusemäe torn - oi johhaidii sinna ronimine oli küll ikka kannatuste rada!
KP85 otsustati teel joosta tempoga 4.50 ... nagu miks? Ei tea. Ju oli vaja. Ja joostes oli põlvevalu nagu törts tuimem.
LÜ oli rehvi veeretamine - nüri suhteliselt.
Valgehobusemägi suvel
KP55 läksin otse ja täitsa sujus. No seal sihil sai ikka mitmel korral rinnuni sisseprantsatatud, kui mätas otsustas mitte kanda. See oli päris seikluslik KP
KP46 - otse suundaminek võttis küll seal soises võsas julmalt aega, aga träkk oli päris täpne
Edasi otsustati teel jälle joosta 4.50 tempoga. See võttis ikka pildi tasku. Õnneks muutus tuimemaks ka valu - ei olnud jõudu sellele mõelda, pidi tempos ja elus püsima.

Järgmise kolme KP vahel joostigi default tempoga 5.00/km ... ma mõtlesin iga kord, et see KP jääb mulle viimaseks - lihtsalt kukun surnult maha. Pilt oli küll totaalselt taskus, aga tahtejõud oli ikka nii suur et sundis jooksma. Enne KP81 kergliiklusteel sai ka 4.30/km tempo kätte. Silmad midagi enam ei seletanud ja mõtlemine oli lõpetatud, aga tahe oli kõva. Ja hirm oli suur! See mind jooksmas hoidiski - hirm ja lootus säilitada mingigi respect.
KP81 LÜ oli Nelijärve puhkekodu paadisillal - seal tuli vist vesijalgrattaga sõita? Aga kuna järts oli pikk, siis ei hakanud seal jagelema.
KP22 Nelijärve mäed - tõusud joosti ja alla ka ... valet teed mööda! Õnneks tuli taipamine piisavalt ruttu - sai ümber teha.
KP23 jäi ära, tundus et ei jõua aega ikka.
KP30 - jälle ilge roinimine ... ühel tõusul oli küll reaalne tunne, et ma vajun kohe põlvili ja viskan ketsid nurka. Nagu ausalt!
Jäid jalga seekord.

Tagantjärgi meenutades - päris omapärane rogain oli: oli ebaklappimist kaardiga, oli käegalöömist (no kohe mitte midagi ei saa aru sellest reljeefist), oli põnevat sukeldumist rabamutta, oli rajavalikuid, oli 4.30-tempoga jooksmist kuuendal tunnil, oli hetki, kus mõtlesin eksistentsi kohese lõppemise üle, oli hetki, kus ka seda mõtet enam ei olnud, oli rõõmsamaid hetki kus tundsin, et ka mina jaksan kannatada, oli hetki, kus kõik tundus lootusetu .... aga oli ka momente, mis päästsid päeva tervenisti!

Aeg: 5:47.25
121 punkti
30. koht (klassis 12.)
Kokku läbitud: 36 km

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar