Extar24h - tuntud headuses küpsetamine Obinitsa kvadraadis

13-14.07.2018
Obinitsa
24h seiklussporti

Sääsehirm: Merka, Tom ja Tarvo

Üllatavalt vähe tiime siiski osaleb 24h seiklusspordivõistlustel - 20 ringis on ikkagi natuke tagasihoidlik. 24h sipsimist erinevatel distsipliinidel koos vahepausidega ei ole midagi üle mõistuse. Jah, 24h on vo. isegi hetkeliselt väsitavam, kui 48h - intensiivsus on kõrgem, pulss punases pidevalt. Nagu sprint või midagi sellist :-)

Igatahes au ja kiitus XTspordi raffale järjekordse korraldamise eest! Ja extrakiitus õige suurusega numbrisärgi tegemise eest spetsiaalselt mulle. Et ei meenutaks kiles viinerit. Nagu tavaliselt. Päris pentsik vaatepilt, rahvas jookseb hirmunult rajaveerest minema. Tänan!

1 - proloog, o-jooks
Stardis ootasime traditsioonilist valget lehte kolmnurkse ja ümmarguse kujundiga ... no nagu viimasel kahel 2016 ja 2017 aastal. Seekord sai lehe mingite märksõnadega: NatGeo, kolm_risti_kolm_triipu, √4900 jne. jne. Obinitsas olla sellised kohad ... arvasid korraldajad. Nunuh. Oli sebimist.
Kuuest viis sai ülesleitud ... Tom vaeseke jooksis veel paar lisakilti, et läheneda ka teiseltpoolt 12% tõusu tähistavale märgile ja veenduda, et silt on märgi tagaküljel. No alguses jooksis sellise kiirusega mööda, et ei pannud tähele - kihutas hooga mäkke ja siis alla tagasi. Allatulles oli hoog väiksem kui ülesjoostes - härra silm seletas silti ka :-)

Ujumine oli kosutav, madratsiga ja ilma madratsita.
Kokku saime 9km, 6 punni, aeg: 1:15

2 - ratas
See fragmentide otsimine kaardilt on puhas pein ja ilmselgelt välja mõeldud raffa kiusamiseks ja peetimiseks! No kui fragment on mõõtkavas 1:15K ja kaart mõõtkavas 1:50K ... siis mismoodi neid nagu peaks leidma? Kusjuures kaardileht ise oli suuruses umbes 2m x 2m. Nagu mida pekki! Puhas võistleja piinamine!
Oli mõttevahetusi teemadel "mina näitan teile kus on KP16 ja teie mulle kus on KP17". Paraku pakkusid mõlemad pooled pahatihti samu KP'sid, mis ei andnud erilist diili mõõtu välja :-)

Ratas oli pikk, üllatavalt punktirohke (vs. eelmine aasta kus tuli silmad ruutus panna õkva ühest V-alast teise, et üldse aega jõuda) - oli aega nikerdada. Erilist o-viga ei teinud - korra panime ühelt teelt 180 kraadi valele poole - Tom oli kindel ja mina parasjagu ei olnud kontrollimise konditsioonis - aga kompenseerisime pikema sõidu parema teega.
Pilkases suveöö maheduses näitas Tom oma filigraanseid võimeid ülitäpses fragmentorienteerumises ... vaatamata sellele, et me üritasime ta kohati valele teele juhatada :-)
Tõesti RESPECT Tom, ma oleks seal ikka kõva viga teinud!!
Igasugu puude_otsa_ronimise KPd välistasime.

Vastseliina laululava LÜ oli päris huvitav - kepitants köiel. Horisontaalis. Tom vaeseke pidi vertikaalse köieülesande lahendama ... no ei olnud õnne :-)

Kokku 78km ratast, 15 silma, aega läks 6:20

3 - o-jooks feik KP'dega
Oli muidugi kahtlus, et lähemates rõngastes KP'sid ei ole ... üllataval kombel oli seekord suvatsetud ette öelda, et osades rõngastes pole punne ja mitmes ei ole - milline lahkus korraldajate poolt!! Kaart oli aastast 1990 - kõike ei maksnud uskuda, mis joonistatud. Peale pisikest o-viga jäi seisuks 4:2 läbitud ja õigete suhtes. Oleks võinud parem olla.
Lõpupoole oli üsna varahommikuselt valge ... mis ei puutunud üldse asjasse

Kokku 5km, 2 silma, aega 1:10

4 - ratas
Vot nüüd oli see tuntud etapp, kus tuli sõita V-alast V-alasse ja mõelda, kuidas see üks KP sinna vahele sättida. Sai sätitud ja kohati mingeid väga imelikke teidpidi mindud.

Kokku 12km, 1 silm, aeg: 0:45

5 - rullitamine
Minu lemmik! Ilmselgelt!
Ainult alguses saadeti meid teele, kus oli asfalt aastast 1960 ... mis tähendas, et killustik oli alles, aga sideaine oli ajalukku haihtunud. Mäest alla ... alguses kukkusid välja kõik hambad ... seejärel kõik varbaküüned. Kohutav.
Kergliiklusteel ja Võru maanteel oli mugavam ... lambipostide lugemisest ei tulnud siiski esialgu midagi välja. No sada muud tegemist oli ... ega need laskumised ka polnud miski kolm_viiskümmend - pidi ikka vaatama. Tagasiteel lugesime ... jummala valesti!
Lisaks ühel jooneotsal ei sõitnud piisavalt kaugele - korraldajad silindrinahad tõmbasid haneks - panid ühe KP peaaegu joone otsa ... no selge see, et ega seal päris joone otsas ju rohkem pole ... aga oli krt! Üle kavaldasid meid!! Kusjuures mitte ainult meid. Põrsssssad!!
Ujumine oli taas mõnus ... aga tehnika hakkas tagasiteel lagunema ja ma ikka ponnistasin, et lõpuni jõuda.

Kokku 25km, 5 silma koos ujumisega - jackpotist jäi puudu see õnnetu jooneotsa punkt ja vale lugemine. Kusjuures ajaliselt oleks vabalt jõudnud kõik võtta - see jäi hinge kriipima ikka kõvasti! Aeg: 1:30

6 - ratas
Sisuliselt jälle tuntud versioon "sõida täie valuga vahetusalast vahetusalasse ja ürita miski KP kuskilt võtta". Täpselt nii saigi. Sõitmine oli väga lonta-lonta. No tõesti ei jaksanud. Kohe üldse ei sujunud. Sada tõusu oli pidevalt ees ja maa ei edenenud. Aaaa tegime nõutu siiski ära, kuigi lõpus läks üsna kellavaatamiseks ja tuules sõitmise otsimiseks. Jõudsime!

Kokku: 16km, 1 silm, aeg: 1:00

7 - kanuu
No johhhhaidii sõbrad!! Ausalt ... no mis kanuu see nüüd oli?? Mingigigigi respect võiks vaeste seiklejate vastu ju olla eksole - kanuu eeldaks ikkagi veega täidetud ala vs. kergelt niiske ala!!
Tabina roostikujärve punnid oli suisa rõõm järgnevaga võrreldes! Raagsilla oja ... no seal ei olnud ju vett millel kanuuga sõita. Alguses asendas vee roog, mis kandis paati suhtkoht okeilt, ainult libisemine oli jube nadi. Edasi tuli pehmelt öeldes märg liiv och pori koos märgade risti-rästi puudega. Paati sisse sisuliselt ei roninud. Merka vahepeal mängis printsessi ja lasi ennast paadis kanda.
Piusa jões oli vett rohkem ... ja puid ka. Eriti palju ja pidevalt oli vesi paadis. Müstika!
Mina olin miskipärast kogu aeg selili või kõhuli vees, teised meie tiimist ja teistest tiimidest istusid paadis ja itsitasid. Aru ma ei mõista mida hekki seal toimus!
Lõpus hakkas igasugune entusiasm ja mott ikka väga vaibuma. No ikka täiega. Tundus, et siit me ei rapsi enam kunagi välja, sureme nälga või upume ära. Täiega! Mul hakkas õlavöö nii rämedalt valutama ka, et oigasin ja halasin seal paadis ja palusin jumalakeeli hädatappu.
Tuligi. Lõpuks. Kui igasugune piir oli juba ammu ületatud. Tähendab vahetusala tuli ... hädatappu keelduti läbiviimast.

Kokku 19km, 6 silma (täismäng), aeg: 4:50

8 - o-jooks
Tundus jälle tulevat V_2_V etapp. Tom arvas teisiti - võtame ikka siit rida punne ka!
Tehtud-mõeldud. Mulle küll tundus 50K kaarti vaadates, et me peame kõvasti jooksma hakkama. Üldse ei jaksanud. Päike paistis lagipähe. Mingit varju ei olnud.
KP52, mis oli maailma üks selgemaid orvandeid ... asus ... "natuke" teises kohas. Vist ei mahtunud ka KP rõngasse. Aga tõelist seiklejat see ei sega - traditsionaalselt ei asugi kõik XTspordi rogainide KP'd seal, kuhu joonistatud on. KP rõnga joonistamine on üldse ületähtsustatud - KP asub seal ... kus ta parasjagu asub. Mingil seletamatul kombel leidsime üles.
Edasine oli puhas piin mööda kruusakat ja mulisevat asfalti 30+ kraadises tuuletus kuumuses ja lagipähe laksava päikesega. Joosta ausalt ei jaksanud. Käia ka lõpus enam ei jaksanud. Aga Merka ja Tom olid surmkindlad, et jõuame. Mina olin surmkindel et ei jõua. Nemad olid täpsemad.
Julm etapp!!

Kokku 13km, 3 silma, aeg: 2:15

9 - finaal, ratas
Võtsime nii vähe punne kui võimalik ja nii palju, et piinlik ei hakkaks. Rattasadul ei olnud lemmikkoht, pigem peaks mainima, et ma suisa vihkasin seda aparaati.
Aga kohe pikalikukkuvates angaarides olev paat oli ilus! Teakpuidust tekiga! Next_to_nowhere. Lihtsalt seisis. Keegi ei olnud ära varastanud.
Ja Obinitsa tõus oli eri_krdi_jäle. Lõputu. Tohutu. Mässssiv!
Öösel ta oli kuidagi hoopis madalam ja laugem ... mida kõike võib ühe päevaga juhtuda - Eesti künkad muutuvad Alpideks. Kohati mulle isegi tundus, et mäetipus võib olla lumi. Samas kohati mulle ka tundus, et see kaart ei ole enam 50K vaid 100K mõõtkavas - no üldse ei edenenud. Valus oli ka - eriti taguots, oi see oli ikka mõnuga ära hõõrdunud.

Samas on uus sadul võrratult parem kui eelmine. Sellel on auk keskel ja ta ei ürita juba esimesel tunnil sinusse tungida kõige perverssemal moel. Sadulal ja sadulal on ikka suur vahe!

Etapil kokku 23km, 4 silma koos kollase NG'ga, aeg: 1:45

Kokkuvõttes:
aeg: 23:19.32
50 silma
DH 8. koht (üld 11.)

Ei ole paha, isegi üllatavalt tugev tulemus. Täitsa hästi krt ju!! Oi me oleme rahul!
Võitsid võitjad - RESPECT!!


Kaardipilte saab träkingust. Enamus kaarte kadus kuhugi ära ... nii karm võistlus oli, et isegi kaardid loobusid :-)

Kehra Xdream - lugu malest ja Die Hardist

3.06.2018
Sääsehirm - Merka, Agur, Tarvo
B-rada

Zeus: Why you keep calling me Jésus? I look Puerto Rican to you?
John McClane: Guy back there called you Jésus.
Zeus: He didn't say Jésus. He said, "Hey, Zeus!" My name is Zeus.
John McClane: Zeus?
Zeus: Yeah, Zeus! As in, father of Apollo? Mt. Olympus? Don't fuck with me or I'll shove a lightning bolt up your ass? Zeus! You got a problem with that?
John McClane: No, I don't have a problem with that.

Miskipärast olime stardikoridoris
ainsad??

Mingil seletamatul kombel oli korraldajatel tiba sassi läinud Sillamäe ja Kehra etappide kirjeldused - Sillamäel lubati planeetidevahelist ulmeseiklust - ei olnud midagi, Kehras ei lubatud mingit seiklust - aga oli kõike vahvasti! Kokkuvõttes - ma arvan, et inimkond on rahul :-)

Kohe stardis tuli lahti lükata vanameister Iivo Nei "Maleaabitsa" kullafond - kuidas liigub ratsu? Ja veel selliselt, et ta vahepeal hinge ei heidaks.

Iseenesest polnud ju keeruline võtta hobusetaktis 6 KP'd ja vahetusalasse ennast tagasi libistada. Aaaaga võta näpust! Hammustasime kiirelt läbi, et vahetusala KP ei kuulu selle 6 sisse - tollesse orki astusid vist paljud. Meie mitte ... esialgu :-)

Iivo Nei Challenge

KP14 lähenesime elegantse kaarega, no ikka vahel juhtub, peale mida nägime Marjet, Riikat, Piretit (Muumimammad). Ja kui Marje kuhugi suunas läheb ... siis temal tuleb järgi hoida, vanameistrid ei eksi! 

Meil oli vaja võtta veel 2 KP'd - 19 - mis asus teisel pool jõge ja 12. Lihtne!
Paraku olid Marjel sootuks teised plaanid - ühel hetkel olime KP13's ... ja Marje teatas, et nendel on nüüd tehtud.
aaaaa
eeeee
soooooohhh
Me oleme esiteks vales KP's (loomulikult piuksusid ka meie AIR-pulgad rõõmsasti), teiseks on meil veel vaja 1 punn kuskilt väljavõluda ... kolmandaks
.... kolmandaks... aaaa .... eeeee
.... pekkkkkkki, siit KP'st ei saa ratsukäiguga enam mitte ühtessegi KPsse!!! PEKKI!!!

Loomulikult õige seiklussportlane ei lähe verest välja miski tühipalja vale KP peale. Seiklussportlane kujutab endale ette, et ta pole seda KP'd võtnud ja laksib edasi oma rada - ujusime üle jõe edasi-tagasi, võtsime KP19, kuhu oli meie õigest KP14'st elegantne ratsukäik ning seejärel kena ratsukäiguga KP17. Pole probleemi, mõni liigne KP pulgal - tühiasi!

Olles õhtul tunde rummkoola ja õlle kõrvale analüüsinud suurmeistrite Bobby Fischeri ja Garri Kasparovi parimate partiide avanguid ning gambiite, sai selgeks tõsiasi, et  KP13 on üks jumalast hüljatud paik. Ja nii oleks see pidanud ka jääma!
Ainus võimalus KP13 kasutada, oleks tulnud jätta see viimaseks elik kuuendaks KPks. Kuna sealt ära ei saanud. Samas etteantud vigurite ja kasutada olnud avangutega ei olnud võimalik jõuda KP13sse kuidagigigigi kuuenda käiguga. Saaks viiega ... või seitsmega. Mis on täpselt üks käik vähem või rohkem kui nõutud! Isegi kellegi või millegi kahimine poleks palju aidanud ...
Vangerdada polnud ka kellegagi midagi!

Kuidas Muumimammad selle kuuenda punktina võtsid - ilmselgelt on males veel avastamata avanguid!
Pentsik lugu! 

Kogu tõde trahvidest saabus esimeste tulemuste ilmumisega järgmisel hommikul ning ülesande üksipulgi läbilugemisega hommikukohvi kõrvale .... malendi käik ei tohi läbida KPga ruute kui selle korra käik ei lõppe selle KPga!
Finiito!
Me olime takerdunud sellesse õnnetusse KP13sse - see oli pulgal kui viimane legaalne käik - meie kõik hiljem võetud ja võtmata punnid oli sama tühine kui kärbsesurin suurmeistrite kõrvus!
Olime ennast kenasti nurka mänginud, suisa elegantselt!

2 päeva hiljem selgus males Alar Valdmanni abiga veel üks maailmamuutev nüanss - kui sellessinatses 64-ruudu males võib ratsu laksida oma käike hoolimata ettejäävatest viguritest, siis siin ei võinud! Elik siis iksdriimiloom võis liikuda ainult 2otse_1parem/vasak ja seda ka ainult juhul, kui nimetet teele ei jäänud ette teisi vigureid elik KP'sid.

Ja 1ette_2vasak ... mis küll viiiks samale ruudule kui 2vasak_1ette ... või 1ette_2parem ... mis võrduks käiguga 2parem_1ette ... ei olnud üldse lubatud ... või siis olid? .... tjahhhhh ...

Suurmeister Spasski Boriss oleks sel hetkel ilmselt maininud: "poisid, palun valage mulle uus konjak! Ja veel üks!"

Edaspidi nimetagem males sellist avamängu, kus ratsul esimesel kuuel käigul keegi jalus ei töllerda  ... Tselluloosi avanguks!
Tõenäoliselt saab see tuntuks ka kui "aaa_miks_ma_selle_käigu_eest_trahvi_sain? avang"
... või "krt_ma_ei_saa_ikka_mitte_põhkugi_aru avang"
... või "Alar_special avang"
... ja maleajalukku kirjutati uus peatükk 
... ja Iivo Nei "Maleaabitsast" tuleb jälle uus täiendatud trükk

O-jooks

Aga rajal kulges seiklus kenasti edasi. Rattahajutus sujus, jooks oli meile ettenähtud enne kanuud.

O-jooks satikaardil oli vana hea orienteerumisülesanne! Seiklust oli jälle täiega. Viga me ei teinud, suundapanek sujus, träkk 40-38 sai valitud õigesti raudtee kõrvalt. Superluks! Täiesti meie ala! Ainult puus hakkas kuskil keskel pahasti valutama, hambad ristis komberdasin lõpuni.

Kanuu oli pikk, aga pakkus seiklust kenasti. Mul ei sujunud kanuu jutil hoidmine kohe kuidagi, nikerdasin mis kole, aga edasi me liikusime.
KP76 tähis oli jee pannud ... olin suhtkoht kindel, et oleme õiges kohas, aga kuna KP'd nagu ei olnud, panime järgmiseid soppe kontrollima - kurat seda teab!! Selgus tuli siiski suht-koht ruttu - koht oli õige ja peale mõningast nikerdamist leidsime üksiku nukra jaama ka.

Jooksusilla stiilinäide,
Jalad vett ei puudutanud!
Õnneks ei olnud ta meie tiimist :-)

Tagasitee möödus mottitõstvate kommentaaride saatel: "kuulge halloooo!!! ..... paat, kus on 2 õblukest tütarlast, lendab meist mööda nagu postist! Mida imet te teete seal paadis ... õigemini  ... kas te üldse midagi teete poisid???!!"
Mnjahhhh!!!

Tõeliselt äge leiutis oli jooksusild. Meie seal muidugi suurt joosta ei jaksanud, aga idee oli superluks. Ja kummardus selle kokkupanijatele - see pidi ikka tubli päevatöö olema - Respect!!

Mõõtkavamuutmise mängud

Mõõtkavamuutmise_rattaetapp oli ka äge. Suhtusin asja alguses kuidagi üleolevalt - ahh, lähme kuhugi KP'sse ära, siis kohapeal vaatab mis ja kuidas!!
Kammisimegi oletusliku KP59 juures massiliste hordidega ... kuni mõistus pähe tuli ja mättapeal korralikult kõik KP'd 2 korda kaugemale KP39'st märkisime. Siis saabus selgus ning 6 KP läbisõitmine polnud enam eriti kontimurdev.

Päev-päeva järel lisandub aastaid ja juukseisse halli, aga kuidagi ei saa selgeks, et "tehtud - mõeldud" variant ikka ei toida väga.
Samas "tehtud - mõeldud" on kordades parem kui "tehtud - tehtud" versioon ... mis meil jummmala hästi selge on. :-)
Unepealt!
Manualid ja juhendid on nõrkadele!

Muumimammad õnnelikult finišis

Ühel nurgal põrnitses Marje lõpmata kurva näoga kaarti - milles peegeldus mõningane segadus:
"... me oleme kogu oma edu mahamänginud siin rattaträkis ... mittemidagi ei saa aru ..."
Mis oli üsna kurb, sest Muumimammad olid enne seda mõõtkavamuutust ikka väga eesotsas! Ei olnud õnne!

Edasine oli puhas rattaträkk, millesse lõi meeleolu vana hea "Die Hard 3" 4_galloni_saamine_3_ja_5_gallonise_tünni_abil.

Simon: [talking to police on speaker phone, in Walter's office] Well, is the ebony Samaritan there, now?
Zeus: You got a problem with ebony?
Simon: No, no. My only problem is that I went to some trouble preparing that game for McClane. You interfered with a well-laid plan.
Zeus: [picks up the phone] Yeah, well, you can stick your well-laid plan up your well-laid ass.

Kuna John McClaini tsitaadid on ilmselgelt peas kõikidel 40+ kodanikel, siis oli see puhas vormistamise rõõm, muie suul ja kõrvades Zeus (Samuel L. Jackson) the Samaritan:

[McClane and Zeus are arguing over how to solve the water jug problem at the water fountain in the park]
John McClane: I'll put my foot up your ass, you dumb, mother...
Zeus: Say it! Say it!
John McClane: What?
Zeus: You were gonna call me a nigger, weren't you?
John McClane: No I wasn't!
Zeus: Yes you were! What were you gonna call me?
John McClane: Asshole! How's that, asshole!

"Yippee-Ki-Yay!"

***** 

Tulemused veebis:
Ilmselt need muutuvad, aga hetkeseisuga

Aeg: 5:23.24 - selles ka 10 mintsa trahvi, esimene 5 tuli male murkamängimise eest ja teine kuskil, kus kellegi pulk mingil arusaamatul põhjusel ei salvestanud KP'd. Air on vahel imeline!
29. koht (Sega 11.)

Kokku läbisime 45,2km
Jooksu ~10km
Ratast ~26km
Ülejäänud 9km siis ilmselt kanuu

Oli meeleolukas, Respect kõikidele kaasamõelnud tiimidele ning korraldajatele! Seiklust täitsa oli!!
Fotod inimestest - vanameister Aldis Toome. Respect!

Libahunt ... ujumisrogain Vääna-Jõesuus

26.05.2018
Sääsehirm
6h

Ilmataadil on midagi ikka totaalselt sassikeeranud - nu ei meeldi üle +20C ilm suvelgi, nüüd on terve maikuu olnud ropp leitsak. Täna oli taas eri_krdi_kuumus ja päike laksas lagipähe ... totaalselt ebameeldiv. Päriselt ka. Ei mulle ega Merkale üldse ei sobi ... soe ilm.

Plaan: lõunaosas oli KP'sid rohkem, põhjas jälle vähem. Ja lõunaosas oli jõgi, mis lubas natukenegi lohutust sellesse ebanormaalsesse ilma. Nii saanudki.

Thöö Start

StardiLÜ lahendasime loovalt loogika abil: "kändusid loendada ei ole mõtet! Kogusel 80+ saavad niikuinii mõlemad lugejad erineva arvu, seega ... loterii on see enivei. Loed või mitte. 
Niisiis ... 5KP'd ... äärmised tavaliselt ei ole ... keskmine ka ilmselt ei ole ... jääb üle paremalt või vasakult teine ... täna, vastavalt tähtede ja kuu ja päikese asendile, on paremalt teine! Raudselt!"
Oligi õige :-) :-)

LÜ81 sain palli juba kolmanda korraga väravasse ... mis on suhtkoht harukordne. Libahundil kipuvad LÜ'd ikka korralikult pekki minema.

KP55 tuuseldasime võssi juba tükk maad enne. Mulle tundus, et KP on ikka kõvasti kagus õigest asukohast, kui leidsime. Aga tegelikult vist oli ikka õiges kohas, pean möönma

Träkk

Seal vanal raketipolügoni pokumaal liikumine lauspäikese käes on minu eas ikka juba selgelt üle võlli. Ei jaksa joosta ja ei saa ja ei julge. Aga tahaks suuta.
Puus ka kurjam valutas kogu aeg ... tundub, et see looduse poolt paikasätitud ekuipment vist on ikka täitsa õhtal. Vaja tugevamast materjalist asendus paika klopsida. Samas ei raatsi ju loobuda ... ikkagi oma! Ja siiani kenasti välja vedanud.
Kunagi 25+ vanuses sai trennipäevikute järgi arvutatud, et jooksusammul on peaaegu maakerale ring peale tehtud - 40K kilti. Nats oli veel puudu. No nüüdseks on ilmselt täis. Nipet-näpet on kogunenud kepsudele koormust.

Vahepeal tõsine RESPECT ratturitele! KP'd olid ikka tõeliselt looduses, ma ei kujuta eriti ette, kuidas ratturid neid võtsid. Respect!

Libahundi o-rohke formaat mulle meeldib!
Viimase aja rogainid on väga mämmiks muutunud, pehmod. Päriselt ka!
Rogain peaks oma olemuselt olema ikkagi pikk orienteerumine. Ja orienteerumine on liikumine kaardi järgi võssis, kus vahel harva saab ka teid kasutada. Aga viimase aja rogainid on olnud liikumised teel, kus vahel harva on võimalik ka kaardi abil läbi võssi suruda ... suisa vägisi pead otsima kohti, kus seda teha saaks.
Ja see on igav! Ausalt booring! Nõrkadele!

Lisaks on Libahunt 6 tundi. Mis on hea. Võiks isegi 8h olla!
Need 4-tunnised rogainid on ikka rõve sprint, uskumatu kappamine.
Vana inimene ei jõua enam noortega võidu joosta. Eriti mööda teed. O-oskuses ja võssi võtmises vana inimene veel jõuab konkureerida! :-)
Uuuups, masendav vanainimese jutt sai nüüd - kohutav!


Niisiis ... see keskosa oli puhas nauding. Kus vähegi võimalik - ujusime üle jõe. Vesi oli mõnus, Vääna jõgi kenasti üle pea veega ja lai - vägagi ujutav.
Ujumine on meie leib! Tšakrad avanevad ujudes :-)

Kõige nauditavam oli träkk KP48-29.
Ilmselt mitte kellelgi ei tulnud pähe jõekäärust ümberjooksmise asemel 2 korda ujuda :-)
Päris hea vaatepilt: vaikselt ronivad veest välja, kaldast üles 2 saarmast, seljakotid seljas, kaardid/kompass näpus. Vaatavad korra ringi, ületavad kena niidetud muruvälja majade vahelt kerge sörgiga ... ja tasa-tasa libisevad jälle teiselpoool vette. 

Samamoodi mitme järgmise KPga.
Mõnnna, ujumised päästsid päeva!

KP37 juures tekkis väike segadus - ei hakanud otse lugupeetud doktori ja tema poja - samuti tunnustatud ja lugupeetud doktor - suvemaja hoovilt jõkke tungima. Tegime väikese kaare ringi.

Täpselt ei saanud me aru, miks KP56 juures jõgi keeluala oli - mingi looduskaitse nõue? Kas oli karta, et suurem hord inimesi kipub seal jõge forsseerima ja piilupardi rahu saab häiritud? Võimalik täiesti.

KP52 - Blue Lagoon! Kotid seljast ja zupsti tiikidesse - oi ei tahtnud tükk aega välja tulla sealt!

Lõpp oli suhtkoht masendav muidugi. Oli tekkinud miski mõte, et KP85 juures peame olema vähemalt 15 mintsi enne aega - siis jõuame lõpuni. Vott ei tea, kust tuli idee, et viimased 4 kilti jookseme sirge seljaga alla 5 mintsi per km.
Soovmõtlemine, et ei olegi ma nii vana??

Reaalselt oli KP85LÜ's 20 mintsi aega jooksuks Suurupi ristist Vääna-Jõesuusse.
Mul oli miski pettekujutelm, et kui jõuame Vääna teeristi bensukani, siis on ainult mäest alla ja ... olemegi kohal.
Oi kurja!!

Võitjad lõpetavad.
Silmale kohe ilus vaadata :-)

Sealt mäe alt oli ikka eri_krdi_pikk tee veel lõpuni!
Täielik valearvestus ja enesepettus!!

Merka kadus lõpus eest - ta oleks aega jõudnud. Mina lihtsalt enam ei suutnud kiiremaid samme teha. No lihtsalt ei olnud seda pauerit ja vaimujõudu. Krt. ei jaksanud! Sorri! 4 kilti tuima maanteejooksu - no ei ole minu tassike tee enam.
33 sekki läks üle.
Eks see jäi muidugi piinama ja kripeldama. Pikalt veel kripeldab, oleks tegelt ju jõudnud!

Tulemused
130 punkti
Aeg: 6:00.33
HD 14. koht (üld 27)
Läbisime 33,3km

Ei ole paha tegelikult! Tegime jälle oma ära. Superluks!
Rada oli väga super - kiidame Libahundi korraldajaid o-osa rohkuse eest, RESPECT!

Sillamäe xdream .... ja käed vajusid jõuetult rippu

29.04.2018
Sääsehirm - Merka, Asse, Tarvo
B-rada

Rajameister: "Juubelihooajal said rajameistrid selge sisendi pakkuda midagi teistmoodi ja nii ma teen Sillamäel otsa lahti tavapärasest erineva lähenemisega, mis üllatab kõiki juba kohe stardijoonel kaarti avades."
Peakorraldaja: "Ole kaardi ja legendi lugemisel eriti tähelepanelik ja valmis üllatusteks, näiteks A-ja B-rajal on raja läbimiseks kasutusel kolm erinevat kaarti, millest osad saad kätte stardis, osad mitte.
Ilma naljata, võistkonnad, kes ei suuda stardihetkel pulssi alla tuua ja legendi süveneda, võivad jääda stardis kohapeale kaapima või tulistavad lihtsalt suvalises suunas."

Pinge on laes, paar lonksu VanaTallinnat enne starti toob pulsi alla. :-)
Nii ju kästi - pulss tuleb alla tuua. Muidu jääb stardis kohapeale kaapima!

Kaart lahti!
Vaatame kaarti, loeme, teeme kiirelt ringid ümber 4 maja, need tuleb läbijoosta, järgmine KP on 63 .... see on selge, aga ...
... vaatame tiba totakate nägudega teineteisele otsa!
Sukeldume uuesti kaartide ja legendide lugemisse. Kõikidesse kaartidesse ja legendidesse. Süvitsi! Põhjani!
ja uuesti
ja jälle uuesti
...
ja veelkord.
....
Ja vaatame teineteisele jälle lootusrikkalt otsa. Leidsite midagi?? Öelge, et leidsite!!
Ära ei julge minna - kuskil peab miski "catch" olema. Aga pekki milles?
Krt loeme veel kaarti - ütleb Merka - kuskil on midagi, mida me ei lõiganud läbi!!
Loemegi.
Vaikus.

Kuulge mis värk on?? Kuskil peab ju miski vigur peituma?
Käed vajuvad nõutult rippu!!
... jääme kohapeale kaapima...

Kõik on läinud, teadustaja füüsiliselt sunnib meid ka kaare alt lahkuma.

Longime siis hanerivi lõpus neid 4 majaKP'd läbima. Hinges karm kahtluseuss - midagi jäi meil nüüd selgelt tähelepanuta!!

Eelmäng
Olen terve nädala töötanud Sillamäe kaartidega. Olen lugenud läbi linna ajaloo. Olen õppinud pähe linna kõik vaatamisväärsused. Olen tuttav kõikide majade piltidega (pole ise kunagi Sillamäel käinud). Tean lähes peast kõikide tänavate nimesid ja asukohta. Kõikide kirikute nimesid. Olen välja printinud linna kaardi heas resolutsioonis. Proovinud pildilt ära lugeda linnavalitsuse ees olevate treppide astmed, arvutada välja treppide pindala, Mere pst. allee puude arvu, lampide arvu, vaaside arvu trepil. Linnapeade nimed, kaubanduskeskuste ja koolide arvu, punasest tellistest korrusmajade korruste arvu ... kõik kõik kõik!

Ootasin stardis tühja kaarti, kus on vaatamisväärsuste nimed, mis tuleb üles leida. Ja legend on linnavalitsuse ees. Jäta meelde või mine vaata uuesti ja uuesti ja uuesti. Tegin selleks otstarbeks kõikidele tiimiliikmetele kaardi, koos träkiga kuidas kuhugi saab. Värvilise.

Ja nüüd ma vaatan kaarti, mis oma ideelt on väga hea ... aga seiklust ei ole. No kohe õrna õhkugi ei ole. Ei saa ju niimoodi head ideed raisku lasta!
Oleks terve kaart selline nagu edelas - ainult täpid ja aadressid, ilma majadeta.
Või oleks ainult majad ilma aadressideta - leia see ja too ja kolmas, vaata number ja liida kokku.
Või oleks kasvõi mingi hajutus tiimide vahel - 63 saab ju ziljonil erineval viisil kokku saada majanumbritest.
Või oleks vähemalt majad stardist mõlemal pool, oleks mingitki teevalikut.
Pole!
Midagi ei ole
Mitte mingit seiklust ei ole ... ei suuda seda uskuda. Ükski meist ei suuda. 
Käed vajuvad üllatusest rippu!!

Ratas.
KP63's on 2 numbrit. 66 on üleval ja 65 on all. Või me näeme valesti?
Selge - järgmine KP on 66 ja siis 65.
Jõuame KP65 - kõik piuksutavad. Nagu mida?? Enne on ju 66 ja siis 65!! Seisame seal mokad töllakil ja vaatame teineteisele otsa. Loeme kaardiservas näidet - üleval järgmine, all ülejärgmine. Üleval oli 66 ja all oli 65.
Käed vajuvad nõutusest rippu!!

Hakkame endas kahtlema.

Merka lippab KP juurde, et mis seal kirjas on -  kirjas on 66 üleval ja 67 all.
No selge, võtame ära selle siis, kui järgmine on 66.

Et mida ma siis ootasin?
Oleks olnud näiteks kirjas ainult ülejärgmise KP number. Oleks olnud lootus, et keegi unustab midagi ära ja läheb sassi.
Või oleks punktid risti-rästi mitte mööda loogilist ringi, siis oleks see number KP's midagi väljamänginud.
Või oleks eri tiimidel eri punktid.
Oleks midagigi!
Aga ei ole. Isegi träkki pole võimalik valida. Sõida, sõida, sõida. Tuimalt.
Käed vajuvad üllatusest ... ei, nüüd juba jõuetult rippu!!

Viivikonna

Jess, o-jooks, meie ala!
Ei ole. Ilma ooo'ta jooks on. Kõigil tiimidel samad KP'd. Samas järjekorras.
Ei ole hajutust.
Ei ole "võta 7'st 5".
Ei ole "iga liige võtab 2 KPd".
Ei ole KP'd ka tühjades majades või mingis keerulisemas kohas looduses. Ainult KP77 on mäe otsas - asi seegi.
Mingit orienteerumist ei ole.
Mitte midagi ei ole.
Tuim jooks on. Seiklust ei ole.
Käed vajuvad jõuetult rippu!!

Tuim rattasõit jätkub.
Merkal on tõeliselt kehv enesetunne, kannatab kõvasti, aga uhab edasi. Lootuses, et kunagi midagi tuleb.
Peab tulema! Küll tuleb!

Sinimäed
Joonejooks. Kas nüüd järsku? Joonejooks lubab alati üllatusi - jammm. Nüüd saame seiklust!!
Esimest KP106 ei leia. Seda ei ole. Keegi vist ei leia. Kammime üsna pikalt võssi ja lagedat - ei ole. Loobume. Rahvast on murdu - kõik kammivad nutuse näoga. Kaasa arvatud o-proffid Marje, Riika ja Piret (Muumimammad).
....

Oot kas nüüd oli see "...Ole kaardi ja legendi lugemisel eriti tähelepanelik ja valmis üllatusteks.."?? Et joonejooksu kaardil on KP106 ja suurel kaardil ei ole? Kas seda pidi märkama?
Kui legendis on KP ja reaalselt seda looduses ei ole ... tõepoolest on see üllatus missugune. Absoluutselt!
Ooot ... eeee .... kui orienteerumisrajal ei ole KP'd, mis on legendis ... siis vanasti nimetati seda rajameistri rämedaks prohmakaks. Aga võibolla oli KP ära varastatud. Me ei saagi teada.
Käed vajuvad jõuetult ... ei, isegi natuke lootusetult juba rippu
Natuke tahaks isegi nutta!
Puhume oma õhupallid kiirelt lõhki ja loodame edasi. Seiklust. Xdreamil on ju seiklused!! Siiani ikka on olnud.

Tuim rattasõit jätkub mööda rannikul olevat kergliiklusteed. Seiklus pole ikka veel alanud.
Küll siiski millalgi algab! Loodame endiselt. Ikka veel.

Kanuu
Siin mängib see järgmiste KP'de nummerdamine oma mõtte välja. Sõit on huvitav, pole mõttetut pikka lahmimist ja ei tea ette, kuhu nurgataha järgmisena minna.
KP34 juures teeme vea ... isegi mitu viga üksteiseotsa.
Jätame kanuu kuhugi poolsaare serva ja võtame KP33 joostes.
Me ei võida edasi-tagasi jooksuga midagi - kaotame ainult rämedalt aega. Üle oleks tulnud paat siit vedada. Ei lõiganud läbi!!
Kanuurada on tõesti päris hea!!
Ja Rakett69
Lahendame kolmnurkade arvu kenasti ära, pole probleemi.

Lõpujooks. Mul on puus rämedalt valus, hoian kuidagi ennast Asse sabas, õnneks ta ka just hullu tempot ei arenda, lonkan lõpuni ära.

Sinine kaar.

Saigi läbi jah?
Ja seikluseni ei jõudnudki?
Käed vajuvad lootusetult rippu!!

Kokkuvõte:
Aeg: 5:39.08
Sega 13 koht, üld 43.

Statistikat ka:
Ratast 44 km
Jooksu 12 km

Tulemused Xdreami veebis

Õnneks olid rajal sõbrad, kes päästsid päeva.
Xdream päästab järgmine kord järsku?
Pole mõtet veel meelt heita!

Pildid Aldis Toomelt - tänan!

Jäähooaja lõpetus

keava

Nädalavahetus uiskudel.
Et kas nüüd või mitte midagi - 24-25. märts 2018

keava

Laupäev - terve nädal peale Talverogaini olen olnud lombakas nagu pensionär karkudel. Kohutav! Nüüd sain selgelt aru, mida dr. Kass ütles mu poolikut puusa vaadates: "libistavad liigutused on okei, jooksmine ei ole!"

Reaalsus! Liigun auto ja oma töölaua vahet ... väga tasa, tippival sammul, liftis kaasatundvaid pilke tabades ... "kas tahad me aitame su välja? Toome ratastooli, hoiame käealt kinni" jne .... minge metsa!  Kohutav!


PEKKKKKKIIIIII!!! Ma tahan veel 24h rogaini teha Ukrainas augustis, saate aru???!!!
Saate te jeeeeee!!

keava

Ja alles peale seda paneme plekist puusa eksole!!!

Seekordne nädalavahetuse kõik ilus sai alguse Etsi blogist - Keava raba. Polegi käinud rabas libistamas, vaja proovida.

loosalu järv

Autole hääled sisse ja minema. Kohal Tarsi talu parklas. Natuke vaatamist kuhu suunas, seljakott suusasaabaste ja uiskudega + Jägermeister ... no midagi peab ju olema ... selga ja vutt-vutt rabale. Ilm oli imeline, tuul puhus nagu loom. Laudtee lõpus uisud alla ja lustisime laugastel nii et vähe polnud. Jää oli kaunis, allatuult minek ka polnud paha. Oli paar kohta, kus vajusin läbi jää turbasamblasse - paar korda ka kõhuli .... naljakas oli :-) Ja äge oli.
Laukalt laukale minek on äge, isegi kui pead natsa jooksma mööda sammalt - raba on äge! Võtsime

keava, see on vägagi
uisutatav jää!!

kõik ära, mis teha andis.

keava

Kuna päev oli alles noor, siis tekkis idee - vaataks üle ka suhtkoht läheduses asuva Loosalu järve - keset Kõnnumaa sood ja raba.

Tehtud-mõeldud - Volvo XC70 nelivedu tõmmati mööda kraavipervesid ulguma Paluküla poole. Sõitsime järvele nii lähedale kui vähegi kannatas, sisuliselt vastu laudtee otsa :-) ... no okei mõistuse piires ikkagi.

Seljakott selga, uisud külge ja teele. Miskipärast esimene mõte laudteele astudes oli ... no tõesti jabur eksole - kas reaalselt Taliharja Vanakurja hullud panid siit ratastel läbi? Ebanormaalsed!!! Või siis joostes. Krt siin ei saa ju joosta!!

keava - laugaste vahel

Aga järv oli .... no sihuke so-so. Kerge külmunud lumi oli peal, aga sõita sai.
Tahtmisega.
Tahtejõuga.
Ma tegin paar ringi.
Kalamees tegi 10 meetrit järgmise auguni selle ajaga. Jummala okei. Nähtud -tehtud.

jammmm - jõhvikad

.... ja tagasiteel tulid laudteel vastu noored tüdrukud seelikutes, tossudes, küüned lakitud, meik nagu kulda. ... ma ei pööranud ümber. Tegin südame kõvaks :-)

Õhtul mõtlesin möödunud päeva läbi ... 4 tumeda õlle ja kerge dzintooniku juures - päev Rapla rajoonis! Not bääd ät ool! Ja keerasin kella ... hommikul.

keava

Parem puus oli okei, isegi nagu palus uut libisemisdistsipliini. Et ma olen nõus tegema kõike, mis ei ole jooksmine!
Peale Diclaciga määrimist.
Mis sellest et see ei aita.
Capiche!!

Pühapäev peale kellakeeramist.
....
... oot miskipärast tuli mul meelde üks lugu, see kõige esimene ...
Firmaomanik ...
...
Aga see ei puutu absoluutselt asjasse

venejärv

Mõtlesin, et mul on some unfinished sliding business you know!
Kõrvemaal pidi miski uisurada olema ... or something.

kakerdaja

Teele jäi ette Soodla veehoidla - tuntud uisurada ...
... EI
Nii paksus lumes ei uisuta õrna õhkugi.
Kõrvemaale ... seal pidi mingil rabajärvel olema uisuovaal ... 

Venejärvel.
No oligi.
Aga ega seal sõita ei kannatanud, kerge kirme peal, mis vajus koguaeg läbi. Kohutav. väljaspool andis nikerdada, aga ikka jube pein!
Panime edasi Jäneda poole.
Vahepeal katsusime Nikkerjärve - saanide ja suurte pastlatega väga sodiks trambitud - no uisk at all!!! Sama kõikide Nelijärve järvede peal - korralikult ülessongitud
.

kakerdaja

Edasi Kakerdaja raba poole. Lootust eriti polnud, lund tundus olevat nagu sigu, kus sa siin uisutad.

Kõigepealt luure Kalajärvel, mis enne Kakerdajat.

kakerdaja

Opppppaaaa - jää täitsa adekvaatne! Kerge lumi peal, aga libistamist ei sega. Aaaa no kaua sa tõmbad 10x10 m järvel, igavaks läheb ju.

Noku lõkkekoht,
Kakerdaja rappa. 

Seljakott saabaste ja uiskudega selga ja tuld! Laskusime metsast rappa ja kohe esimene laugas - jää nagu kulda, no okei kerge vesi peal. Tatsasime järveni, uisk alla. Täitsa okei, aga kohati ikka see lugu, et pealispind vajub läbi ja tahab maoli vedada.
No ma ikka tiirutasin seal, Merka loobus varem.

kakerdaja

Mõeldud-tehtud - lähme laugastele.

Oi kurja, see oli ulme!!

kakerdaja

Võrreldes Keavaga on siin laukad pikemad ja seda träkki saab arendada pikalt pikalt pikalt. Kõik kannab, isegi üle madalama sookailu libiseb kenasti. Ja üle turbasambla - pole probleemi. Aina libista ja laukaid elik älvareid on siin nagu sigu. Ausalt! Lased laudteest ühele ja teisel poole sirinal. Vahel jooksed üle samblatõkke, aga see ongi äge.
Ausalt!
Päriselt!

kakerdaja

Fantast kogemus!

Kohati on vesi peal, aga see teeb jää veel libedamaks - seega pange saapad, mis ei ima vett! Me ikka tõmbasime seal mõnuga.

Paraku hakkas päev õhtusse jõudma ja pool mõnu järvetagusest jääst jäi saamata-käimata. Tagasiteel lõppes jää kuskil next_to_nowhere ... ja saabus kainestav selgus - rabast lahkuda võimaldav laudtee on ikka voobšee kuskil teises oblastis.


Vist? 

Keava raba

Peaks ju olema? 
Võibolla. 
Kuskil .... seal 
.... eee või siis natuke rohkem paremal??
... või veel natuke rohkem??? 

Loosalu järv

No umbes seal peaks ju olema. Midagi?
Kunagi ikka tuleb


Ja päike muudkui loojus ja meie muudkui murdsime Salomoni suusasaapaga rabaserva ... suund pidi ju õige olema - orienteerujal on suund alati õige, olgu või jõuga - küll see laudtee ka millalgi tuleb :-)
No välja rapsisime!
Aga võtke kompass kaasa ja ... andke valu igas suunas!

Kakerdaja raba

Fantast!

Ulme!

Vot selline uisunädalavahetus oli.

Rogainihooaja algatus - XT Talverogain Laagris

17. märts 2018
Sääsehirm
4h

Merka käis paar päeva paar korda enne rogaini jooksmas ja saavutas jalavalu tipptaseme rogainipäeva hommikuks. Nii ta siis võitleski hambad ristis see 4 tundi. Mina oma aukliku puusaga pole sel aastal ühtegi jooksusammu teha julgenud, jooksmisele mõtleminegi teeb kõvemat õõva.
Aga peab meeldima - XT rogainidelt puudumine ei ole arutatav optsioon.

Leppisime kokku, et teeme maru rahulikult.
Tegimegi tegelikult. Ja üllatavalt suure ringi jõudsime rahulikult kulgemisel kaardile joonistada.

Mina ilma ibukata päris ikka ei julgenud, rajal võtsin teisegi. Puus va saadananahk valutas erineval maastikul sellele vaatamata. Täbar oli krobeline poolkinnitrambitud lumi lagedatel ja metsas. Teedel oli nagu vähe parem. Üritasin jalga maast tõsta nii minimaalselt kui vähegi võimalik - et siis on vähe maad ka alla ja ei põruta hambaid nii hirmsasti. Tavaliselt lõppeb see mingi juurika taha komistamise ja maolikäimisega, täna oli õnne, matsu ei pannudki.

Rajaplaneeringust ka kolm senti: stardis 5 mindiga suurt midagi plaanida ei jõua, lihtsalt panime lõunapoole minema, seal tundus punne tihedamalt olema. Läänepoolsed põllud välistasime - punktide vahe tundus suur, ilm tuuline ja põldude läbitavus teadmata - nagu lõhnas ebameeldivuste järgi.
Aga meie armastame mugavust.
Teid me väga ei armasta, metsa armastame.
Raba armastame ...
Merka armastab viimasel ajal otse suunda joosta ... mis iganes tingimustes
Mina armastan ... ah las jääda :-)
Mina pidavat eriti muda ja kõhuni soppa armastama ... ütleb Merka.

Etsi aparaadist ka kaks roostikupilti
Tänan!

Tegelikult oli täitsa okei põldudel joosta ... kui see pagana puus ei valutaks.
Edasi tõmbasime risti läbi Harku  lõunast põhja - kõik oli jääs ja saigi täiesti otse läbi raba suunda panna, kõik kandis. No peaaegu kõik.
KP42-71 träkk oli vähe vesisem, aga ei miskit hullu, üle ahhilka päris vetevoogudesse ei vajunud. Tundus, et pool esiotsa staare oli just sellel träkil kokkusaanud - möllati seal mõlemat pidi, kõvem ragistamine käis roostikus.

Algselt ei olnud KP63 ja 81 plaanis, aga tundusid kenad silmad, võtsime ära. Aega oli ka lähes 2 tundi veel, mis sa ikka hädaga teed.
Tagasijooks alla oli selline nikerdamine - aega oli pidevalt natuke liiga palju ja punne vähe. KP39-34-31 saigi täiesti eksprompt otsustatud - kus sa ikka enne kontrollaega ära tuled.

Kuigi alguses sai kokkulepitud, et ei tee jälle lõpus mingit 4.30/km veri_ninast_välja sprintimist ... sai ka see olude sunnil tehtud :-)
KP38 tundus nagu täpselt mahtuvat vabasse 12 mintsisesse auku. Tegime väikse vea, keerates mingile jalakäijatesillale ja jõeäärsele träkile, mis oli libe, konarlik ja aeglane. KP's oli kenasti 3,5 mintsi aega ... Merka arvas, et ei jõua.
Mina arvasin, et jõuab ...
.... kui taas teha see õnnetu silmad_ruutus_kihutamine, mis on saatanast.
Tegime.
Jõudsime!
Jabur!!


Tulemused XT lehel
aeg: 3:59.30
181 silma
Üldkokku: 51. koht (DH40 - 14)
Läbisime 28 kilti (23,4 km lindu)

Kõik tegijad on 40-klassi üle kolinud mulle tundub ja vajutavad maru valusalt. Ebameeldiv!
Tegelikult olime ise päris meeldivalt üllatunud, et rahuliku kulgemisega sellise summa saime. O-viga tõesti ei teinud ... kui mitte arvestada 10-15 sekiseid KP'st valesse suunda lahkumise vigu ... mida meile suisa meeldib teha :-)

Järgmine päev oli puus sigavalus ja lihased ka. Üritasin neid nats liigutada Pirita jõel uisutamisega, aga see oli korralik nikerdamine, jää ikka suht krobeline ja sulaga aukudesse trambitud.

Pildid Edith Madalikult, Harry Veidelt ja Etsilt. Tänan!