... aka "Tarvo ribadeksjooksutamise anatoomia"
3.10.2015
Tiim: Sääsehirm.
Start 9.30, finish 17.30
Kontrollaeg 8h
Mina ei tea mis müstika see on, aga TAOKil on alati 350+ tiimi koos. Igatahes muljetavaldav! Ja kui mujal valdav enamus kütab stardipaugust lõpuni silmad ruutus, siis TAOKil inimesed jalutavad, korjavad seeni ja marju - no laulupidu tõesti. Ja seekord oli ka täitsa suvine ilm - miski 16 kraadi sooja ja päike siramas selges taevas.
 |
| nööri jäi üle!!! |
Thöö plän:
* sega 12. koht
* keskmine tempo 9.00/km
* 43 ll-kilti
* 53 reaalkilti
* Tarvo pilbasteks joosta - vähimatki halastust tundmata
Toodud tähtsuse pööratud järjekorras!!!
Kaart, nõelad aukudesse ja nöör peale - otsus - lääs enne, siis idast niipalju kui aega on.
Nurkmised 38 ja 47 kindlalt välja. Kuna nööri lõpp jäi nukralt rippuma, siis ... ahh küll metsas jooksvalt vaatame!!!
KP 30 - rahvamatk, mõelda pole vaja,
KP 57 - Merka põlastav mühatus paneb paika kuidas jõge ületatakse - otse läbi!
Mina ootasin purde järjekorras!!
KPst panime veits mööda metsani välja, aga siis tagasi hiilides saame pihta.
KP 27 juures väike sonkimine ja ajakaotus ~5 minti
Teel
KP52 laguneb parema jala Salomoni tossupaela kinnitusklamber ära - vanakooli kolmekordne umpakas aitas.
Kuni
KP44 - orienteeruda pole vaja, joosta on vaja! Jookseme!!
Tagasiteel tuleb mulle väss kallale. Kulunud
2 tundi, traditsiooniliselt läks samm töntsiks!
KP 28 - Peraküla beachi kabiini poole joostes tehakse mulle väga selgeks:
"mida sa töllerdad, vali ära kas tahad rannas joosta või siis metsas! Ära siiberda siia sinna!"
Kuradi raske on parasjagu - rannavolle platsi ületamine näeb välja ebaesteetiline roomamine ja tahtejõu test! Geelid ja joomine aitavad pikapeale enesetunde paremaks.
Keskmine tempo on tõusnud
8.09/km - väga bueno!!
teel
KP22 jääb Merka järsku maha - imetlema oma kotti miks selg märg on? Mina ei pane seda tähele ja lidun edasi. Väidetavalt ta hüüab seda mulle - ma ei kuule, lidun ikka edasi, hea on olla! Mingil hetkel avastan - uuuuups Merka kadunud. Aaa kuna ma olen täiesti veendunud, et küll ta tuleb - kasutan avanenud lebohetke puhkamiseks ... ja jään kohe vahele! Ja saan pika spetsiifilise monoloogi osaliseks! :-)
KP 23 - üle jõe on betoonist tammivare, mis lõppeb äkitselt ja kõrgel. Allahüpata kumbki ei julge, maas on miskid betoonikärakad. Tagasi ja sulistame läbi jõe. Järgmine joogipunkt on kurat_teab_kus, täidan pudelid, Merka kotti täita ei taha. Küll aga teatab, et ta tahab ka juua. Seisan jalgupidi ojas ja ootan kuni tüdruk joob - no tõesti ei ole maailma kõige soojem vesi ojas!! Merka itsitab ja joob ... eri_krdi_aeglaselt_ja_rahulikult.
Kulunud on 3:20 - läänest kõik punktid nopitud. Geograafiliselt pool kaarti tehtud.
"eeee ääää kas kõik punnid tuleb täna võtta või??"
Merka teeb kogu võistluse väga edukaks pöörava ettepaneku:
"teeme selle ringi teistpidi, all on suuremad punktid!" Mul suhtkoht suva - otsus tundub mõistlik.
Vastupidisel juhul oleks ilmselt läinud nii, nagu kirjutab tiim Virunurm oma blogis
Nad olid muuseas KP23's, kus tee lahknes, 16 mintsi varem kui meie!
KP 46 ja 40 - kenasti sujub
KP 39 ja 36 - jube sopaseks kisub, joosta eriti ei saa, aga ühtegi o-viga me ka ei tee.
KP 42 ja kõik edasine ... paneb kõvasti muretsema!!
KP 42 juures jagame ära loodetud sihiristi posti - igavesti puretud ja mäda on teine, aga ta on märgatavalt olemas. Enne seda ühte soosiilu ületades vajun vööni sisse. Reaalselt! Rahmeldan veidi, kuskilt ei leia pinda toetamiseks ja jalad on mudas kinni.
Merka märkab, itsitab ja küsib
"on abi vaja? Ei, kuule, oota! Ole seal niimoodi! Ära tee midagi, ära mine kuhugi!!"
Mina:
"??? ... ära mine kuhugi .. wtf????!!!"
Merka võtab telo:
"oot ma teen pilti!"
Telo fotokas ei tööta kohe, läheb aega
Mina:
"kuule mine metsa, mul on külm siin vööni mudas ja ma tahan välja!"
Merka itsitab varjamatult ja muudkui pildistab
Lõpuks rapsin kuidagi veits kuivemale pinnale -
"no on ikka tiimikaaslane! niiöelda sõber!
KP tuleb kergelt, pohlad on suured, loodus on ilus. Merka muudui pildistab!
KP 58 - uskumatult sirgelt läheme suunda otse punkti - vaatamata sellele, et ma vahepeal ei oma ülevaadet meie asukohast.
KP 45 - sihid on jälgitavad, lohad on sees, kp tuleb kätte. Isegi mõned sammud saab joosta vahepeal. Rabas on juba raske.
KP 59 - mingil hetkel ma ei saa aru palju veel minna on, näen paremal kõrgemat küngast - kallutan meid sinna ära. VALE! Pöördume põhja, jõuame õigele künkarodule - pöörame tunde järgi läände - VALE! Saame asjast aru ja läheme tagasi itta - õigele künkale. Rabas liikumine on muutunud päris raskeks!
Kohtume ProTiimiga - Anneken naerab, Tom vahib ainult jalgadeette ja Priit ajab mingit segast juttu. Merka teeb jälle pilte!
Suundume
KP 49 poole, rabas liikumine on juba kuradi raske. Tahaks ainult sinna silmapiiril oleva metsani jõuda. Merka kepsutab rõõmsalt ja vehib kuskile ebamääraselt:
"kuule näed seal otse on suur mänd!"
Punkti legend on tõesti "üksik mänd".
Mina tahan ainult rabast välja metsani jõuda ja ei kuula eriti. Jõuamegi. Ja keerame uuesti rappa mööda kraavi. Sellesama männi juurde. Väikese ringiga. Normaalne!! Mul on täitsa raske ikka.
Joogipunkt. Ainult vesi.
6:15 on kulunud, oleme täitsa kaardi servas, saaks tagasi! Mina olen üsna otsas. Mu kell paneb pildi tasku. Kõik kohad valutavad, kurdan nats. Merka:
"võta ibukas, läheb paremaks!"
"ei võta!" Me kumbki ei saa aru, miks ma ei võta??!!
KP 56 - sirgelt mööda liivast sihti. Lõputut. Punktis tahab Merka edasist träkki arutada, mina tahaks surra.
KP 55 - mööda liivast kraaviperve. Jalg ei astu teise ette, vaatan ainult järgmist sammu. Merka vaatab korraks minu poole ... ja käib sirgelt kõhuli. Minu ees. Mina isegi ei näe seda! Merka seisatab:
"siit peaks vist keerama?"
Mind ei huvita midagi:
"kraave lugesid?"
"jaaa, aga ... läks sassi kui kukkusin!"
"kukkusid?"
"kurat ma käisin täies pikkuses kõhuli sinu nina ees!"
Ma ei tea midagi. On muidugi piinlik! Punkti leiame loha järgi.
KP 37 oleks tulnud ka võtta. Ma näen seda liiga hilja ja ei jaksa seda öelda. Ei võta.
Aega on veidi üle tunni.
"kuule mis me peale 25 teeme?" - vaikin, ma ei tea, ma ei jaksa mõelda -
"okei võtame selle 25 ära, siis otsustame"
KP 25 - lõputu rabasiht. Lõputu astumine. Valu ja lõputu väsimus. Merka kaob vaikselt ees kaugemale ja kaugemale. Mina ei mõtle muud kui järgmise sammu peale. Lõpuks kohal. Igalt poolt valutab.
"nii, mis teeme? 35, 20 ja lõppu? Või 24, 35, 20 - aga siis peab kõvasti jooksma! Kuule otsusta ära nüüd!"
Täpselt 1 tund on aega
Istun betoonalusele, ohkan:
"kuule las ma istun korraks!" Üritan mõõta maad kp24'ni sent sendi haaval ... lõpuks läheb meelest, mitu senti juba oli. Ohkan.
"kuule otsusta nüüd ära kas jookseme kõvasti ja võtame 24 ka või läheme rahulikult 35-20!"
"mul ükskõik! Ma tahan surra!"
"mine metsa! mis me teeme siis nüüd, kuule aeg jookseb ju!"
Mul on suhtkoht kama, mul on selgelt "jookseme kõvasti" võrdne "läheme rahulikult":
"seal 24 võib viga teha, üle jõe saamine ja sooke, aga selleks aega pole - lähme 35-20"
Asfaldil hakkab hetkeks nats parem. Jaksan. Aga iidpikk maa morjendab.
Merkas ärkab loom:
"ma ilmselt ei peaks seda ütlema, aga mul on jube hea ja kerge!"
Ma ei vasta, põhimõtteliselt, sa ei meeldi mulle praegu! Absoluutselt mitte!
Iga samm on võitlus sooviga kõndima hakata. Kõik valutab. Tee ei lõpe. Rahvas kõnnib. Ma tean et me jõuame aega. Merka on lipanud eest ära - nö sõber!! See kõik morjendab kohutavalt. Tahtejõudu.
Ei kõnni, ei kõnni, ei kõnni!!! Ega kiiruses eriti tegelikult vist vahet pole.
Teelt põllule hüpates annan nats alla ja kõnnin. Sama vastik. Siis hakkan taas jooksma, kohusetunne? Merka toetub vastu kivi ja pildistab. Ootab nägu naerul. Siis jookseb edasi. Võtan ka punkti, kõnnin:
"pekki ma ausalt ei jaksa ju!"
"kuule üks punkt veel ja siis on läbi, sa jaksad küll! Tule nüüd!"
KP 20 - jõuan asfaldile, üldse ei jaksa, kõnnin paar sammu - Merka mõttes
"krt ei hakka kõndima, ei hakka kõndima, ei hakka nüüd kõndima kurat küll!"
Punkt võetud, Merka:
"nii ja nüüd jookseme lõpuni!"
"okei, ma suudan küll!" Aga palun lähme siit metsast välja. Ei! Merka kukub kohe kappama! Dziisas ma tahaks tõesti surra!
Asfaldil jooksen, täitsa suudan pingutada ja võtame hoo üles. Jõuan lõpuni!
Finish!
Pikali, pikali, pikali! Põlvili, pea vastu maad, kuradi valus on olla!
Rahvas:
"kuule kas tal on abi vaja, kutsuks kedagi??"
Merka:
"pole tal häda midagi!
Rahvas:
"järsku ikka peaks midagi tegema?"
Merka:
"ei ole vaja, ta on iga kord selline, pole tal viga midagi!"
Rahvas:
"oo, tahad ma teen pilti sinust ja sellest seal maas!"
Merka:
"ei ole vaja, selliseid pilte on juba piisavalt palju!"
No Comments!!
Tulemused siin
114 punkti
Aeg: 7:44.14
35. koht (MN 13.)
No peaaegu ju!
Läbisime tiba üle 50 kildi ilmselt (40,43 llkm) - kummagi kell ei töötanud lõpuni.
Üllatavalt täpne prognoos ja plaani täitmine!! Super!
