Sääsehirm (Merka, Agur, Tarvo)
B-rada
Märjamaa iksdriimi järelkaja tegi hinge haigeks, jäi kõvasti kripeldama ... et ei osalenud. Olla üle aastate kenasti seiklust olnud.
Mul oli kalendris 21.mai järgmine event: "6 kuud opist, panna on vaja!!" Nooooooh! Kurat! Xdream sobitus plaanidesse valatult! Panna on vaja!! Liikumisaparaat oli siiski väga kõhkleval seisukohal - sina, lombakas, paned mul jeee! Ise ei saa lonkamata kiiresti kõnnitudki, tema nüüd paneb!
Õnneks pole peale Libahunti jooksmist proovinud. Küll aga olen lähes 30 kilti basseinis ujunud, 150km rulluiskudega sõita uhanud ja, mis siin salata, ka rattaga proovinud veereda tiba üle 100 kildi. Need kõik on nagu täiesti kenasti sujunud, ilma probleemideta. Isegi rattasõit on kategooriast "eri_krdi_tüütu_ala" tõusnud tasemele "ei meeldi, aga vist saan hakkama".
Agur oli ratta just (üle)eelmise aasta porist puhastanud, Merka plaanis teist korda sadulasse istuda - vorm oli kõigil võrdsel tasemel. See ongi oluline - tiim peab ühtne olema :-)
Kohe stardist jooksma hakkamine ei olnud just meeldiv. Pool tundi varem sissevõetud ibukas ilmselt tegi oma töö ja ma sain ikka mingeid sörkimist meenutavaid liigutusi teha. Kiired me jooksutiirul ei olnud, aga ... ma olin täiesti üllatunud, et ma liigun! Uskumatu!
Rattahajutuses võttis Agur oma punnid ja meie Merkaga koos. Suusaradadel panime rattad ära ja jooksime mõlema KP'd läbi - seda on ennegi juhtunud, et ratta asemel me jookseme - normaalne! :-) Mingil võsalõikel sai isegi jalad märjaks. Agur jõudis kohtumispaika selgelt varem, studeeris kaardi läbi ja ... aa eee selline rattaiksdriim tuleb, kõik kaardid tuleb läbi sõita ja ma lõppu ei näinudki!
Mõnus! Õõv!
Läkski klassikaliseks iksdriimi rattaralliks, kus mitte midagi põnevat ei toimunud ja kõik, ikka nagu kohe päris kõik, meist sahinal mööda sõitsid.
Aaaaga siis tuli põnevam osa - reljeefi-o. No see on meie ala - võta 10 KP'd 19'st! Kassinurme mäestikus! Pole siin kunagi käinud, aga kaart oli maasikas!! Puhas depression! Silmad läksid kohe vidukile mõnust.
Planeerimisel ei saanud kuidagi 10kp träkki kokku - ikka tahtsin rohkem võtta. Kusjuures eelviimases KP'ski Agur ja Merka väitsid, et nüüd aitab, meil 10 koos ... ma tahtsin ühe veel võtta. Ei lubatud!! O-viga õnnestus seekord mitte eriti teha, võibolla minut-kaks oleks saanud täpsemalt kaardis olla. Ja no eks me ikka kõndisime ka valdav osa.
Tore oli vaadata kaasvõistlejaid, kes segaduses siia/sinna kaootiliselt tammusid ja pakkusid liikumisvariante "kuule läheme tee peale ja mööda seda"!
Reljeefikaardil on jube ahvatlev mööda teed minna ... teadmata kus sa oled ja kuhu sa lähed. Aga vähemalt on kindel pind jalgeall! Mõnus!!
Reljeefi-o on puhas nauding - liigitub täpselt sellesamuse ja maasika vahele :-) Üllatavalt palju rattaid oli veel alas, kui me lahkusime.
KP33 massipsühhoos |
Järgmine KP34 oli taas müstika. Loha läks metsa täiesti arulagedas kohas, et siis läbi võssi KP'ni suruda. No tegime meiegi selle kaasa - loha on xdreamil ju püha, seda peab järgima!! :-)
Rattaralli vahele üks jooks ka üle voore järveni ja tagasi oli teretulnud. Liiga põnev ei olnud (kui mitte arvata seda, et me surusime muidugi otse läbi võssi ... mis vist ei olnud kiireim tee), aga sai rattalt maha.
Kuubiku pindalaülesanne oli asjalik - tabasime suhtkoht kohe ära, et need x'ndikud ei mängi mingit rolli peale 1/2. Nende 'ndikkudega olekski jäänud arvutama ilmselt!!
Loogikat kasutades sai põhja ja pealse 3+3, tagumise 0,5 ja esimese trepi, mis loogiliselt võttes on sama suur kui taga, lihtsalt eri tasapindades - 0,5. Küljed ei saanud olla ka muud kui 1+1, sest olemasolev pind jaotati lihtsalt laiali, midagi juurde ei tulnud ega ära ei kadunud. Kokku 9 ja lähim KP vajas vormistamist.
Ja rattaralli jätkus. Merkal ja Aguril oli kurguni, Merka oma iidkrobeliste ja laiade rehvidega eriti ei veerenud ka. Paras itk! Mulle isegi ratas ei käinud pinda. Kui mitte arvestada seda, et peale igat LÜ punkti sõitis meist mööda jälle suurem trobikond võistkondi, kes olid pidevalt samad - muudkui uhasid meist mööda. Korduvalt. Korduvalt. Korduvalt. Lõputult.
Huvitav, kus nad vahepeal möllasid??
Palamuse ja "Kevade-teemaline" risti-rästi. Need korraldajatolkamid olid vastused käändesse pannud!
See ajas juhtme kokku. Nagu päriselt!
Mismõttes et "Parv" ei sobi, mis uputati???
Mismõttes "klaassilm" ei sobi (kusjuures selle info sain teada autos teel xdreamile, kui Merka Kevade fakte uuris)??? Muuseas pean täpsustama, et ei teoses ega filmis ei olnud Liblel klaassilma vaid Lible prototüübil Kristjan Lillel oli selline vigur. Jäägem ikka faktides täpseks!!
Kiire eesnimed - no johhhhaidii_kes_nende_õigekirja mäletab, krt!! Uuuh, Aadniel - see lihtsam oli valitud. Aga oleks võinud valida raskemad versioonid - ametlikult oli ta Heinrich Georg Aadniel Kiir. Paljud meist nüüd seda oleks teadnud eksole!!!
Ja taas rattaralli ... kus järjekordselt samad tiimid meist mööda tuhisesid.
Järve äärde singlile jõudes sai minul jaks otsa. Täielik väss tuli peale, kohe sajaga! Mataki!! Polnud midagi söönud ega eriti joonud ja nüüd organism deklareeris, et "kuule superstaar, sitt on su vorm! Manustasin ühe geeli, mis aitas ... umbes poole tunni pärast. Kuidagi sai see järve serv äranikerdatud. Raske oli!
Starshipist Jaanus jõudis tiba enne järve äärde jõudmist kurvale tõdemusele, et KP47 on juba paraku möödas :-(
Üleüldse jäi silma maru palju KP'dest möödapanijaid, kes pidid otsa ringi keerama
A-raja esiotsa tiimidest näit. Matkasport uhas KP nr. 101'st mööda. Tulid riburadapidi tagasi, kui ma küsisin, et mida hekki nüüd siis? oli Malsroosi vastus asjakohaselt emotsionaalne:
"Kõik on p.........................................................................................................................................ses!!!
Emotsioon oli nii ehe, et kajas järvel ilmselt veel tunde :-)
Kummaline on see, et KP tähis rippus sisuliselt träki kohal, oleks pidanud lugema enivei. Aga ju siis ei lugenud. Ebaõnn naeratas!!
Kanuu ... oli selline rahulik. Viga ei teinud, ülikiired ei olnud. Tegime ilmselt oma ära. Mingit erilist lainet ja tuult ka enam järvel polnud, millest varem lõpetanud rääkisid.
Lõpetuseks veidi viljakandmist Aguriga kordamööda ja otsa see vigur saigi.
Kusjuures mul oli naljakas personaalne probleem seal viljakuhjas - sisetunne ei lubanud kuidagi vilja peale astuda. No ikkagi nagu söök või midagi. Teen tera katki, pärast ei saa enam kakku. Keksisin kuhja kõrval totakalt jalalt jalale, lõpuks panin põlve kuhja peale - jalga ei söandanud, aga tegutseda ju tuli. Sain selgelt aru, et pentsik on nii mõelda, aga .... mingi sisemine tõrge jäigi.
Tulemused siin
Aeg: 7:09.29
51. koht, sega 15. koht
Pole paha. Võiks öelda, et ma olen rõõmsalt üllatunud!
Ja rõõmsalt üllatunud, et jalg lubas täiesti jooksusamme teha. Aeglaselt ja lühikesi, päkaljooksu samme - aga edasiminek seegi. Võrreldes Libahundiga olid need ikka juba jooksusammude moodi. Mida aeg edasi, seda parem oli joosta.
Mnjah, klassikalises mõttes seda jooksuks ei tohiks nimetada - selline sörk pigem. Olgem täpsed!
Üks tähelepanek veel - miskit on lahti SI-pulkade käepaeltega. Merkal tuli see lahti enne starti, mina avastasin enne kanuud, et klõps on lahti. Samamoodi oli see jälle lahti finišeerides. Ei ole ime, et pulk ära võib kaduda, nagu Ets räägib.