Start 20. juuli 2013 kell 22:40
B-rada, Asse on moondunud Merleks, aga pärandanud talle oma nime. Agur ja Tarvo on säilitanud oma endise kuju.
Nuuh kohe stardis pandi tööle lõikamise ja teipimise oskus. Ega me päris esimesed polnud, kes selle läbi lõikasid. Aga lõpuks lõikasime ... ja teipisime tükid kokku ja läbisime ka stardikaare :-)
Meie tegutsemisest rajal mõned tähelepanekud:
* Kärdla linnaorienteerumine oli meil ok – enamus aega läks ilmselt ülesande läbilõikamisele ja kleepimisele, aga kui jooksma saime, siis sujus. Ilmselt poleks oluliselt kiiremini saanud ka siis, kui Merle ja mina oleksime eraldi jooksnud – ajavahed olid seal üsna väikesed.
Rattasse minnes olime 65. kohal
* tegime mis me seal ratta pilt/joonorienteerumises tegime ... aga selgub, et teised tegid ka õnneks asju!!
Praegu meenub, et väga hea et pime oli – paar juurikat panid mingil metsarajal täishooga uhades ikka sihukese lataka, et valges poleks julgenud seal sõitagi :-)
Peale ratast 54. kohal
* o-jooks imelises võsas – oleks võinud parem olla. Viga natuke minus – ma pean edaspidi meeles pidama, et xdreamil ei maksa liiga palju mõelda – erinevalt individuaal o-jooksust tuleks siin liikuda mööda sissejoostud lohasid. Ja ei ole tarvis leida „kavalaid“ lähenemisviise – jookse mööda loha punkti ja mööda loha tagasi! Lihtne!! Ja ilmselt tooks tulemuse.
See eelviimase punkti totakas ragistamine ümber metsa kõige võssakasvanuma põõsa ja vildakas äratulek vahetusalasse – täitsa minu paha!
Peale o-jooksu 68. kohal
* joonesõit rattaga – me nagu väga ei puterdanud seal ja ikka üsna mõnest sõitsime mööda - naljakas, et meil alles 88. aeg selles distsipliinis??
Peale ratast 65. kohal
* sõjaväeosa hoonetes turnimises olime tegelikult tänu Agurile päris osavad ... sellele järgnevat laiule jooksmist ma parem ei meenuta. Taas suuresti minu paha: ära kurat mõtle ise, jookse mööda rada, kuhu mujale kui punkti see viia saab!!! Laiul olime 72. kohal
Aga laiult tagasi jooksime päris kiiresti - tänu Merlele – kelle tempost ma „hammastega“ kinni üritasin hoida (ala 32. koht).
Ja kokku 67. kohal
* rattaga kanuualasse – vot see on minu jaoks müstika!! Me ikka päris kihutasime ju ja nagu ei takerdunud kuskil?? Kuidas me ala 120 koha saime???
* „kanuu“jooks – kõik oli ideaalne (isegi see tankla paarsada meetrit vales suunas ei seganud) kuni Tarvo tuli „geniaalsele“ mõttele, et ärme jookse tagasi mööda ranna soparada vaid lõikame otse teele – see meie hea tulemuse tappis ... korralikult!! Tubli Tarvo!!!
Tegelikult on kahju, et kanuud ei juletud teha tuulise ilma tõttu - see natuke on meie ala ikka ka!! Aga korraldajate otsus on püha!!
Peale kanuujooksu 68. kohal
* puzzle – Merle ja Agur päästsid lõpuks Euribor15 au, respect!! Ja lohutuseks - 6 tiimi oskasid veel kauem seda ruutu kokku panna :-)
Jooksvalt kohtades väga ei kaotanud.
* ratas mööda raputavaid kruusakaid ja ümber lennuvälja – tolle kraavi_raja_rist KP asukoht on mulle siiani selgusetu. Õigemini selle eraldi kaarditüki seos muu kaardi ja ümbritseva loodusega on endiselt mulle arusaamatu. Tore, et me üldse sinna KPsse sattusime! Kus krt. see üldse oli???
Vahepeal oli rattas miski tõus, mis polnud üldse eriti tõus ... aga ma ikka täiega kustusin seal ja vaatasin hirmunult, kuidas Merle lihtsalt sõitis eest ära. Ja mul jäi hoog aina väiksemaks ja väiksemaks. Hea, et peale tõusu oli kohe tilluke alamägi ... ärkasin ellu jälle.
Peale ratast 69. kohal
* tornist palliviskamises oli Agur hämmastavalt täpse käega!!
Endiselt 69. kohal.
Kõik! Lõpp! Finish! Elus! Ilmselt mitte viimased! Trahve ei saanud!
Ma neis erinevates protokollides ei saagi sellest aru, et SI aegade järgi olime finishis 69. kohal, aga lõpuprotokollis 79. kohal.
Aega kulus 7:28.22
Samas tegelikult pole ju vahet – oli tore ja meeleolukas öö, natuke tekitas tuska see pidev ebaõnn orienteerumise teevalikutes. Aga järgmine kord paremini .... võibolla ... või siis mitte :-)
XT suverogain Pärnumaal
Start 6 juuli 2013 kl. 21.00, finishi kontrollaeg 7. juuli 9.00
Kokku 12h
Kristiina, Timo ja mina moodustasime perekonna.
No jäime natuke hiljaks, aga aega ju on - tervelt 12 tundi.
Natuke rajaplaneerimist ja tuld. No alguses natuke ikka jooksime ka. Ja öösel läks pimedaks paariks tunniks - metsas ikka kohe päris pimedaks.
Eks meil rajavalik oleks võinud tiba loogilisem olla, aga eks me õpime ka alles.
Üldiselt saime pihta kenasti, kuigi maastik kohati erines kaardist. Siiski oli KP50, mis polnud üldse nii, nagu kaardilt paistis. Õigemini lage oli kasvanud tihedaks noorkuusevõsaks, kus kadus igasugune võime midagi näha või suunda hoida. No ja siis me tuuseldasimegi ühte metsatukka kõvasti edasi ja tagasi ... ja pärast gps'i tracki vaadates ei pidanudki punkt seal olemas.
No sealt, kus punkti ei pidanud olema, me ka punkti ei leidnud ja kuna me seda punkti sealt ei leidnud, kus seda olema ei pidanud, jäigi see KP50 võtmata!! Väga loogiline!!
Kuskil peale 5-6 tundi läks Krissul samm töntsimaks ja olemine raskemaks. Siis otsustasime päris kagus olevad punktid ära jätta, et tagasi jõuda elusana ja mõistlikul ajal. Kohati tundus, et me ei jõua õigeks ajaks tagasi selle tempoga, mis tegi mul meele üsna nukraks. Rogainis hilisem lõpetamine karistatakse ju nii valusalt ära, et seda ei tohi isegi relva ähvardusel lubada!
Kuskil 9. tunni keskel läks mul ka jalg ikka raskeks. Olid pikad otsad läbi võsa ja eks ta raske oli. Aga eesmärk oli tagasi jõuda ja mida lähemale finishile, seda selgemaks sai, et me jõuame aega küll. Ainult nüüd oli juba väsimus nii suur ja jalg küpse, et ei jaksanud enam punkte võtta. Ajaliselt oleks võinud mõne saki teha veel, aga 11. tunnil otsustasime siiski ära tulla - ei maksa last ja Timot ja ennast ikka päris ära ka tappa. Jalg oli ... ütleme nii, et iga teekonaruse tundis varvas ära sellega, et komistas iga kivi ja juurika taha. Iga künkake tundus rämeda mäena.
Seista ei olnud hea, istuda oli võimatu, kõndida oli paha, joosta oli piinav.
Aga tulime lõpuni ja isegi jooksime veidi lõpus - Krissukas arvas, et joosta on lihtsam kui käia.
Finish oli olemas seal, kus arvasime ja ikka veel avatud :-)
Päris läbi võttis, ausalt!!
Kokku 56,5km, aega kulus 10:54.28. 109 silma.
79. koht ja peale meid oli veel võistkondi. Perede arvestuses 6. koht
Ma arvan, et väga tublid, et jaksasime. Väsinud, aga siiski elus. Tehtud!!!!
Kokku 12h
Kristiina, Timo ja mina moodustasime perekonna.
No jäime natuke hiljaks, aga aega ju on - tervelt 12 tundi.
Natuke rajaplaneerimist ja tuld. No alguses natuke ikka jooksime ka. Ja öösel läks pimedaks paariks tunniks - metsas ikka kohe päris pimedaks.
Eks meil rajavalik oleks võinud tiba loogilisem olla, aga eks me õpime ka alles.
Üldiselt saime pihta kenasti, kuigi maastik kohati erines kaardist. Siiski oli KP50, mis polnud üldse nii, nagu kaardilt paistis. Õigemini lage oli kasvanud tihedaks noorkuusevõsaks, kus kadus igasugune võime midagi näha või suunda hoida. No ja siis me tuuseldasimegi ühte metsatukka kõvasti edasi ja tagasi ... ja pärast gps'i tracki vaadates ei pidanudki punkt seal olemas.
No sealt, kus punkti ei pidanud olema, me ka punkti ei leidnud ja kuna me seda punkti sealt ei leidnud, kus seda olema ei pidanud, jäigi see KP50 võtmata!! Väga loogiline!!Kuskil peale 5-6 tundi läks Krissul samm töntsimaks ja olemine raskemaks. Siis otsustasime päris kagus olevad punktid ära jätta, et tagasi jõuda elusana ja mõistlikul ajal. Kohati tundus, et me ei jõua õigeks ajaks tagasi selle tempoga, mis tegi mul meele üsna nukraks. Rogainis hilisem lõpetamine karistatakse ju nii valusalt ära, et seda ei tohi isegi relva ähvardusel lubada!
Seista ei olnud hea, istuda oli võimatu, kõndida oli paha, joosta oli piinav.
Aga tulime lõpuni ja isegi jooksime veidi lõpus - Krissukas arvas, et joosta on lihtsam kui käia.
Finish oli olemas seal, kus arvasime ja ikka veel avatud :-)
Päris läbi võttis, ausalt!!
Kokku 56,5km, aega kulus 10:54.28. 109 silma.
79. koht ja peale meid oli veel võistkondi. Perede arvestuses 6. koht
Ma arvan, et väga tublid, et jaksasime. Väsinud, aga siiski elus. Tehtud!!!!
