BBBBBBingoooo!

28.10.2017
Nelijärve
Sääsehirm

DH40 eesmärk: - 121 silma
Jaaaa ... tore on ikka olla juba vanur - antakse vähemalt number, milleni ma loendada suudan :-)

Arusaadavalt oli stardis kõikide lilleliste parukahullude ainus huvi ... saaks see sportlik osa juba läbi, pääseks õhtusele peole!! ... Või no jõuaks võimalikult kiiresti sinna LÜ'sse, kus on kombepolitsei ja laud talvistele oludele vastava joogisortimendiga.

Staarid valmistuvad
stardiks niimoodi! Õppige!!

Traditsioone austades ... alustas Sääsehirm peale esimest KP'd kohe nabani vees jõeläbimisega. Keegi saadananahk oli silla kaasa võtnud (tjahh ... ei saa salata, et viimased sillaosad võtsin ma ise sealt kaasa 4 aastat tagasi Adrenaliiniööl ... kui ajahambast räsitud üksikud kaikad enam mind ja ratast ei kandnud). Ajusopis oli mälestus, et ma olin siis koos rattaga rinnust saati vees, mida tänasel lörtsisel päeval hullusti nagu ei himustanud. Sai siis vähe kõrvalt mindud ... aaaga ikka korralikult nabani ... No lihtsalt ei ole meil õnne nende veetakistustega - kõik jama me ka alati üles korjame!!
Merka forsseeris jõge kolmandast kohast, kus oli veel tiba sügavam ... nu tal oli tiba tegemist, et teine pool takistusest ka saaks läbitud - jalad kanged ja näost valge.

LÜs  sai taldrikut loopida ... millega mul on taas omad teemad - seekord olin ilmselgelt tublim - joovastavate jookide mõjul oli randmel seda lõtvust ja 2 kolmest lendasid imekombel sinna, kuhu lindid tõmmatud olid - uskumatu, Damned I'm Good!!!
Ilmselgelt tähistasin head sooritust uue topsitäie oivalise tuliveega, absoluutselt!

Edasine oli puhas sport koos tavapäraselt mõnede kraavide ja soode läbimistega, Merkal jälle hambad ristis, aga välja võitles! No ja paar korda suutsin ikka kaardi valetpidi ettevõtta ja täie enesestmõistetavusega vales suunas minema tuhiseda ... vaatamata Merka vastuargumentidele ... okei okei, peale kolmandat-neljandat kommenti, mis esitati üle keskmise valjuhäälselt ... sain veast aru ja ... ja õige Eesti mehena loomulikult ei tunnistanud enda viga - tegin näo, et ringi minnes saigi kiiremini.




Eesti mees ei eksi kunagi ... ta lihtsalt läheb ringi!
Enesestmõistetava järjekindlusega ...
... peale mõningast mõtlemist ...

... ei ole vaja kommenteerida. Palun!
Ei ole see, mida mõtlete!
Puhas sport on! Ausalt!

... mis toimub tänu teiste suunavatele vihjetele ...
... mida hakatakse kuulma alates neljandast ütlemisest
... kui seda tehakse piisavalt valjul häälel ja selgelt artikuleerides
... ja tõdedes, et kaaslane keeldub vales suunas üle kolme kildi kaasa jooksmast
...

Tiba enne käru LÜ'd kohtasime Hallikma'de tiimi (Narodnoje Guljanje) ... kõik jooksid, ainult Heiti lonkis niisama - no tugevad muidugi võivad!!
Kärus võtsime maksimumsilmad ... kuigi Merka kogu aeg midagi seletas, et krrrt ei ole vaja mind lükata ninali porri, eri krdi hea mees küll, kõnni ise käpuli siin külmas lörtsis!!!

Viimases LÜ's, millele taas eelnes raba ja pooliku sillaga jõe forseerimine, ei hakanud tähtedega jagelema, pigem võtame punnid rajalt ... jooksevad ilusti kätte.

Ja et lõpus mott ei langeks - võtsime KP72-30-33 otse. Ei hakanud mingeid teid ja lohasid otsima, panime õkva. Ja kulgesime vaikselt lõpuni.



Tulemuseks:
121 silma BINGO!!!
Aeg: 3:32.46
DH40 - 3. koht!!
Kokku 22 km

Kusjuures Sääsehirmu koht on täpselt ühe võrra parem koht kui Heitil!!! Mis loomulikult tegi meele ütlemata rõõmsaks terveks õhtuks ... ja ilmselt kogu järgnevaks eluks :-)


Et midagi ei jääks ajaloo annaalidesse märkimata, siis traditsioonilise Bingo õhtuse luulevõistluse raames, milles tõesti oli andekaid lugusid - RESPECT!!, sai värsistatud üks tagasihoidlik, kuid ajaloolist päeva markeeriv lugu - inspired by Heiti Hallikma:

Igav liiv ja tühi väli
BINGO seekord lumine

Träkk

pargin auto metsa veerde
kõrval sõber Heitike


Koos me metsa - tema-mina
kumbalg' oma tiimike
panen hullu ... nii ka tema
parrrruk' läbi higine

Võssis Heitit ma ei näe
siiski mõtlen temale
kuidas läheb??
       ehk ei eksi??
              ehk ta ei kaldu kõrvale??

Äkits keset raba-mäge
kohtan Heitit .... issake

Tubli, hästi kõnnid Heiti!!
Aaaaga natuke liiga aeglaselt :-)

tuleb vastu, nägu naerul 
... jutt on suhtkoht segane

Tunnen kuidas ramm'mus tõuseb
rõem, et rajal Heitike
                               on elus!!
vaatamata kõigele

Saabub finiš - kell läeb kinni
aeg taas annab arutust
tõde kibe - nagu filmis
räägib reaalselt armutust ...
... jah olen ammu unes näinud
                ilmutust, 

Kostüüme oli fantastilisi,
osalejad olid supertublid
... ja vast on meelehärmgi ajutine

et võidan Heitit ükskord ikka
nüüd see tuli .... !!!
kallis sõber
ära viha pea nüüd pikka
õnnelik ju minagi :-)

Mõistan ... raske harjuda
     on loomuliku oluga
         et Heitit võidan
päevast päeva
     korraliku vahega

/
üks salm oli veel, aga see pole enam meeles - 
mäletan, et kirjeldasin pikalt, kuidas edaspidi me võidame Eensaart ja Etsi ja Aini ja ...  
........
ja ........
... uskumatu, kuidas soe tuba ja hääd joogid viivad inimese ikka ulmemaailma??
Tõesti uskumatu!!! 
/

Enne Bingot oli mul plaan, et teen uueks hooajaks T-särgi:
"Sääsehirm kaotab (üks)kord (mõnel) hooajal Etsile vähem kui 10 silmaga!!"
Peab vist teisi vähe reaalsemaid eesmärke lisama??
:-)



Piltide eest läheb tänu: Harry Veide, Mirriam K ja Edith Madalik!

TAOK XVIII rogain - 8h tundmatus kodumetsas

7.10.2017 Järveotsa
Sääsehirm
8h

Sisuliselt toimus rogain ju koduhoovis :-)
... palju siis Turbast Järveotsale ikka on.

Paraku on tegemist mõningase kirjandusliku liialdusega. Siin metsades on küll uidatud, aga mitte kuigi palju kaardiga joostud. Vanemal ajal, enne kui loodusrajad said rajatud, sai talvisemal ajal siin offroadi sõidetud (suvel ei jõudnud ju suuremast teest kuigi kaugele :-) Oli sihte, millel 100m läbimiseks kulus 4-5 tundi, hulgaliselt katkenud vintsiköisi ning maastur oli enamus aega maakera sees. Adrenaliin möllas ja õhtuks olid rampväsinud. Oli sihte, kus nõges ja kanarbik kasvas üle pea ning isegi 4 liitrise mootoriga vanakooli korralikus offroadseadistuses Toyota LC nägi kurja vaeva edasisaamisega ...
Aga olen siinsetes kaunites männikutes ka seenel käinud ... ja korra või kaks Valgejärve matkaraja läbinud ... peale selle ehitamisel kaasalöömist. Ja mööda raudteetammi ning kagunurgas olevat teed kulgevad vahel mu jalgratta ja jooksurajad. Ja Järveotsa järv leiab pidevat kasutamist vees või selle peal liikumiseks ... olenevalt aastaajast. Mõnel korral ka olenemata aastaajast .... uiskudega vees ja suspedega jääl ... kui korra õhtul hilja tulin hilissügist õhtust ujumist teostama ja järv oli otsustanud kergelt jäässe minna, mille avastasin alles redelist vetteronides ... kerge raksatusega :-)

Samas tean ma tõesti siit vaid natuke kohanimesid ja natuke mingite teede/sihtide/kraavide/ojade kulgemist, ei enamat. Tean, et Piirsalu oja ümber on ilusad männikud ja mujal on ... jõhker harju harilik võss, soo ja raba. Upu ära või sure nälga!

Piirsalu kandis sai päev peale eelmise aasta Sõõru TAOK'i kaardiga joostud ... ja koledal kombel sohu pandud. Nii orienteerumise, tervise kui ka maastiku mõttes. Kolmekordne feil jättis muidugi kustumatult selle koha meelde kui ühe korralikult tüma ja jäleda läbitavusega maastiku :-)

Seega võistluspaigale mõeldes valdasid mind erinevad tunded - jalad kuivaks ilmselgelt ei jää, ainult kas põlvini või rinnuni?

Kaart oli kuidagi naljakalt väikesel maa-alal. Traditsioonilist 50+ km reaalset ringi mõõtes sai kuidagi harjumatult palju punne sissevõetud. Imelik!! Nöör on valesti mõõdetud? Igaks juhuks jätsime jupi nööri üle ja osad punnid välja. Ega me maailmameistrid ei ole, kes kõik ära võtavad.

Algus suutsin kihutamisest loobuda ning esimeses tunnis midagi keerulist polnud. 8km tehtud ning jõutud kagusse raudteeni. Tavaline võss, aga ei miskit hullu. Kagunurga kraavipealsed oli keegi eelmisel nädalal linttraktoriga laiadeks sihtideks lükanud ... TAOK'i rahval ikka pritsib kohe seda pappi peale, et niimoodi o-radu ettevalmistada, vanal ajal olid need puhta padrik :-)

Plaan

Esimene sukeldumine tuli teel KP56 juurde minnes. Esiteks vesine raba, kus vesi oli jõhkralt külm, Merkal kippus süda pahaks minema. Päeva highlight oli aga kaardil pea olematu kraav keset raba ... laiusega 4-5 meetrit, sügavusega ... tundmatu.
Mis tundmatu, seda vaja uurida ... !!
Alguses mööda mingit kasevitsa, mis sukeldus põhjatusse, mingil hetkel jalg seda enam ei tabanud ja ... vööni. Jammi!!
Merka järgis sama loogikat. Samm kaseoksast mööda ... ja ka vööni.
Mõnus!!
Külm.
Jalad kanged.
Tavaline seiklussport ... you know!!

3h elik 21+ kilti oli kulunud - olime edenemisega vägagi rahul - ainult natuke liiga palju plaanitust oli juba võetud, see tekitas mõtetesse murepilvekesi. Midagi tuleb plaanis muuta ... aga pigem mitte varem kui kuskil loodeosas.

Muutsime varem. Kõigepealt muutsime seda, et tegime mõned o-vead. Mina tegin! Merka mingil hetkel hakkas keskmisest nõudlikumal häälel märku andma, et asjad vo. ei peaks nii olema. Selgitas malbel häälel midagi teemal, et normaalsed inimesed jooksevad meie kõrval, meie aga sumpame kuskil võsas - kuule sa nüüd väga puusse ei pannud või? Misssassssssja me töllerdame siin võsas jummalast vales kohas, kaarti üldse enam lugeda ei oska või, eri krdi orienteeruja!!

Plaan oli enne KP47 möödud lasketiiru keelualast idast. Aga ma panin liiga itta. Võss oli vastik ja tegin otsuse, et ahh pekki, paneme ikka mööda teed lääne poolt.
Nii me seal siis nikerdasime kuni KP47'ni välja - suhtkoht kaootiliselt, aga laias laastus õiges suunas ... laveerides kõikvõimalikul viisil paigaldatud okastraadi vahel ... tasatasa.

Reaalsus

Neljas ja viies tund olid juba füüsiliselt päris rasked. Jalad kanged ja parem puus kord valutab, kord ei valuta. Merkal läheb iga tunni möödudes enesetunne aina paremaks - tüüpiline Merka! Loom väljub temast viimasel tunnil, kui naerusui ja renessansiaegse majade arhitektuuri üle arutades joostakse alla 5min/km. Lõdvalt! Hull loom ikka!!

Põhjapoolsetesse KPdesse ei hakanud ikka ronima. Väisasime pigem rabarada KP40sse. Mõnusalt vesist ja kõikuvat. Polnud hullu midagi ... säärteni vees astumine on ju mõnus ... oktoobrikuus :-)

Ma olin viimased kaks tundi olnud ikka vägagi punases koos aina rohkem jooksmist segava puusavaluga. Seetõttu polnud seda oidu võtta teepealt ka KP41. Nii me finishisse jõudsimegi 20 mintsi enne aega. Midagi muud võtta ka polnud.
Finišijooksul olid mul ikka hambad väga ristis, ammu pole niimoodi kannatanud.

Tulemused:
Läbisime 48 kilti ... mis on raffli 4 kilti vähem kui eelmistel aastatel
Linnulennult 38 kilti
MN40: 7. koht, üldreas 41. koht.

Oma tegime ära, aga käsi nüüd just ei plaksuta.
Nutma ka ei puhke, sest me tõesti kogu aeg jooksime kus vähegi seda teha sai ja ühtegi pausi ei teinud. Aga raam on ikka nii paigast ära et kurb kohe. 10 kilo kergemana on oluliselt parem joosta, kuid puusad, põlved, ahhilkad - kõik kurat valutavad mis kole. Ja oleks et tuimalt, ei, kohati lööb ikka paremasse puusa terav valu, mis võtab lonkama. Ja siis sa sätid seda sammu ühtemoodi ja teistpidi ... ebameeldiv. Kiropraktiku väänamisest ka viimastel kordadel pole palju abi olnud.

Konkurendid tegid muidugi tublid tulemused - ulmeinimene Ets (keda ma ilmselgelt ei julge konkurendiks nimetada) pani oma klassi kinni. Respect!!
Ain ja Heiti panid ... niisama planeeringuga puusse :-) - nemad ka muidugi pole konkurendid!
Ago ja Andres (Kawe) tegi väga kõva tulemuse, respect!
Anneken ja Tom kihutasid ka kaunisti ... ka nagu ei saa neid konkurentideks pidada :-)
Marje ja Riika (Õed) said sama tulemuse kui meie ... oluliselt pisema kilometraaziga!!
Tarmo (Porter Racing) matkas koos lapsega ikka väga korraliku tulemuse!
... ja teised ... no tegid vist ka enamuses oma tulemused ära, mida iganes nad põhjenduseks ka toovad. Respect!!