2 päeva rogainimist - Madaliku Cup ja 3. Tallinna Linnarogain

Madaliku träkk

25.03.2016
Veskimöldrest Saueni koos vahepealsete juttudega
4h

26.03.2016
Lasnamäe ja Pilpaküla ja kõik mis seal ümbruses on
3h

Sääsehirm mõlemal juhul stardis.

********

Edith Madaliku foto

Madaliku Cup sai alguses päris korraliku hooga alustatud koos Orgude tiimiga - esimese tunni lõpuks olin ma üsna punases juba. Asja aitas seedida formaat, kus tiimi peale oli üks SI, mis oli ühe tiimiliikme randme ümber kinni - meil oli see juhtumisi ümber Merka randme (ülla-ülla!!) :-) Ehk mina sain siis teeotsades passida ja tükke kokkukorjata, kus edasi-tagasi jooks.

No üldiselt sujus kenasti kuni KP92 oli LÜ ... mida me ei hammustanudki läbi. Ma ei suutnud fokuseerida ennast kaardile tekstijuhendeid märkima jalgpallivärava leidmiseks. Mõlemad arvasime, et ju mõeldaks Laagri-Veskimöldre ringil olevat väljakut ja kappasimegi sinna. Ei olnud õige!

Edith Madaliku foto

Võtsime siis kogu põhjapoolse osa punnidest tühjaks, üle jõe ei ujunud (mida näiteks tegi Ain!!) ja suhtkoht sina-vonka sai see träkk. KP37 ja 72 jätsime siiski välja kui next_to_nowhere olevad punnid. No tegin ikka o-viga ka nii siin kui seal, üldse ei saa salata. Kohe tegin valesid valikuid ridamisi :-(

Kuna 1:15 oli veel aega, siis tuli paratamatult suunduda pika tühja träkiga Sauele. Nokkisime seal ka mõned silmad, KP95 oli nii pagana kõrgel puu otsas, et Merka käpp koos SIga sinnani ei ulatanud, sinna see KP meist jäigi.

Lõpujooks taas mööda kergliiklusteed - iidpikk, tühi ja raske. Väga raske. Ikka kohe täitsa raske,
lõppu ei paistnud. Jooksin ja kannatasin ja kiunusin ja mõtlesin musti mõtteid.

Edith Madaliku foto

See lõpujooks ikka kustutas täiesti ära ja tekkis pisike mure homse Linnarogaini pärast. Aga üllataval kombel ei jäänud jalad liiga haigeks.


Tulemused:
207 punkti
aeg: 3:50.45
7. koht






*********
Linnarogain ja Laagna Gümnaasium. Start õnneks alles kl. 13.00.
30 minti varem sai kaardi kätte, mis andis võimaluse normaalselt plaani sättida. Kuigi hullult on siiber asfaldil ja linnas o-jooksmisest, polnud eriti varianti seda vältida. Lennuväli tõmbas kaardi täpselt pooleks ja sellest on soojalt soovitav ainult ümber minna. Allpool oli punne ka hõredamalt ning ettevalmistatud nöör - 22km linnulendu, mis on hea koefitsiendiga (alla 1,25 pole me veel koefitsiendiks saanud) tiba alla 30km'i reaalset - ei lubanud eriti seda alumist osa avastama minna. No oli nuputamist, kuidas mingit ringimoodi asja teha.

Linnarogaini träkk

Igatahes alustame kiirelt (no mulle jälle tundus, et ma olen stardis viimane ja on vaja kõigile järgi kihutada). Kihutasingi, kõvasti alla 5min/km lõikasime esimesed 6 punni ära.
Ja siis ma suren. Järsult. Kapitaalselt. Üleni.
Kohe niimoodi saan piki pead haamriga, et võtab pildi taskusse ja isegi kõndida on raske. KP36-56-90 ei saanudki ööd_ega_mütsi aru kus ja mis. Mugin batoone ja geeli ja joon ja joon ja ... mõtlen oma elu üle järele. Ei olnud varianti mitte mõelda ka muidugi.
Aga elu tuli tagasi tasapisi, kannatas isegi sörkima hakata.
KP41 on salakaval, tegime korraliku ringi ümber kvartali.
KP80-62-57-76-61 polnud eriti keerulised ja mul on ka eluisu tagasi tulnud. Tempot teha ja ennast ribadeks joosta mul enam ei lasta, aga nuuh ... liigume reipasti :-)
Teel KP49 juurde tahab Merka jänesele pähe astuda (hea lihavõttelauale munade kõrvale panna) ja natuke sai kaarti ka valesti vaadatud ning punni paarsada meetrit varem otsitud.

Pilpaküla teeotsast paneme mööda - kuigi korraks peatusime, aga tundus et pole õige ja minu enesekindlal pealekäimisel paneme edasi. Oli küll õige!! Mööda panime!! No peale mõningast nikerdamist lähenesime siis raskemat träkki mööda. Kogu see KP64-54-82-40 oli ikka korralik porr - võss, pori, läbu - no tõsine mülgas ikka. Tagantjärgi vaadates oleks võinud vo ka KP43 sissevõtta?? Aga meil oli tegelt 2:03 kulunud ja sai ka selgeks, et me kogu plaanitut ei jõua.

KP74 on ... no selline tegelikult päris tehniline punn - ma natsa lootsin lohale lumes ja nii ka tegelikult oli. Loha sai küll täiesti arusaamatul ajal otsa - lihtsalt pööras tagasi!!??? - aga õnneks ma olin kaardis ja saime kenasti KP'sse ... ja ka sealt ära. Oli turnimist võsas ja paksus lumes, aga  viga suurt ei teinud.
Edasi KP48 juurde pääses õkva üle järvejää - tundus kandvat. Ja KP81 juurde mina veendunud lõikajana käskisin vastuvaidlemist mittesalliva häälega nurga maha lõigata - see oli räme viga ja näppulõikamine - seal ei saanud eriti joosta, mingid orgid olid lume all, lumi vajus läbi - korralik sumpamine. Õnneks polnud träkk pikk, aga aeg läks seal kenasti.

KP81 on õõvastava koha peal - parasjagu libeda ja pudiseva kallaku serval, kust oleks olnud miski 6-7 metra selget kukkumist. Õnneks ei katsetanud.
Aega jäänud 23 mintsi.
Merka: "jookseks finišisse ja võtaks seal paar kolmest, KP61 ei jõua vist" 
Mina: "võtaks ikka KP61 ka ära ... ja siis need kolmesed" 
Merka: vangutab pead

Mul on jooksmine muutunud üllatavalt tahtejõuliseks, pistan punuma ja ise ka imetlen ennast et kuidas ma kurat niimoodi jaksan?? Peab jaksama, aega on ju vähe. Võtame KP63 ära, Marek Zahkna möödub, tundub ka pilt üsna taskus olevat, häälele ei reageeri :-)

KP32 tuleb hoolt, pingutan ja tunnen, et kurat kiiremini ma enam joosta ei jõua ja seda kiirust ka pikalt ei kannata.
Merka: "võtame KP31 ka??"
Mina: "mine metsa, ei taha, lähme ära
Merka: "meil on ju aega, aga okei, okei, okei, lähme siis ära
Mina: "ah pekki, lähme võtame selle KP31 ka ära siis! Aga sina ütled kuhu minna, mina enam kaarti ei suuda lugeda!"

Ise mõtlen - no palju õnne, Merka pole veel higinegi ja poolel rajal oli tal üldse külm - ja mina olen täiesti lödi! Mingi 100m suudaks vast veel joosta, siis viskan küll ketsid nurka!
KP käes, kool peab siinsamas olema ju!! Ei näe, millestki ei saa aru, aga jooksen, tempot alla ei lase, silmad ruutus, suudan lõpuni! Pean suutma!!
Merka itsitab: "nooh kukkusid lõpus kohe spurtima või??"

Aitab, nüüd aitab!!

Ma ei jaksa midagi vastata, tuleks finiš, saaks pikali kukkuda!

Tulemused:
132 punkti, aeg: 2:57.15
27. koht (MN 8.)
24 km reaalselt.

Pole üldse paha tulemus!!!
Paar plaanimisviga ja ebamõistlikust algustempost tekitatud viivitus - oleks MN klassis kohakese ettepoolegi saanud :-)

Lugu sellest kuidas ma Rootsi Kunni tahtsin panna ... järjejutt

Preface, millalgi märtsi alguses 2016
Tartu Maraton 2016 jäi lumepuudusel ära - no täpselt sellel nädalavahetusel ei olnud lund. Enne oli. Pärast ka oli. Närv on must. Treeninud eriti ei ole, närv on ikka must.

Pekki, läheks Vasaloppetile!

Mida rohkem blogisid Vasaloppetist lugesin - seda hullem tundus. Kohalikud sõita ei oska, viimasest grupist startides ei jõuagi finishisse, keppe pannakse pilbasteks nagu kult noort rukkist jne. jne. Kohutav! Õudne üritus!

I Peatükk, 20. märts
Kui tulevase Rootsi Kunni Gustav Ericsson Vasa järele võisid 1520. aastal kaks venda niisama Moras suusad alla panna ja teele asuda (potentsiaalse Kunni järgi võib ju minna kuhu iganes - näiteks sõita Vasaloppetit tagurpidi Morast Sälenisse), siis nüüd on asjad teisiti! Jube möll ja kakelung tuleb läbida, et stardipaik 15 000 hulgas lunastada - soovijaid on nigu sigu!

Niisiis ... pabistan, läpakas süles, juba pool tundi enne kui kell 10.00 regimine algab. Tsekin netti, soojendan näppe, harjutan refreshimist max kiirusega - suudan juba CTRL-F5 klikata rütmiga 4x per sek  - 2 brauseriakent kogu aeg lahti, kui üks peaks kokkujooksma. Kõrval mobla kell sekundeid lugemas.
10h:00m:01s pressin "Vasaloppet Registration" ikooni ... brauser jookseb litaki kokku.
Teine aken, uuesti refresh - regimisleht ees.
Täidan nimi, sünniaeg, email, veelkord email - press "Submit" - accepted! korras!
Teises aknas kohe uuesti sama operatsioon (üksi ei julge ju minna Svenssonite juurde) - "Submit" - accepted! korras! 
Pekki, perenimi läks väikese tähega, uuesti otsast peale kõik sisse - "Submit" - ... rõve serbo-horvaadikeelne sõim "son_of_the_bitch - ei saa regida sama inimest teist korda!!"
Okei, okei jäägu siis väikese tähega.
Kell on 10:02, mul kõik tehtud!
Samal ajal tuleb confirmation emailile "You’ve now booked your place in Vasaloppet 2017 (March 5)". 
Mycke bra! Nüüd jääb oodata vaid uut emaili mingi koodiga, millega saab reaalselt regida. Kurat, kas tõesti õnnestuski??

"When Vasaloppet opened registration for eight of the ten ski races in Vasaloppet's Winter Week 2017 this Sunday morning, two of the races were fully booked immediately. The new couples race Nattvasan was fully booked in 1.5 minutes while Vasaloppet was full after 4 minutes. Over 33,000 participants had registered for the Winter Week 2017 after one hour."

Dziisas, peaks vist kohe ka EuroJackpoti pileti ostma??

I Peatükk, lisa 1, 22. märts
Vasaloppeti regimiskood on olemas - hoian seda e-maili õrnalt! 6 päeva on aega seda kasutada elik siis regida ennast reaalselt sõidule. No okei, teen siis kohe ära.

2013

Kood kõlbab, kõik sujub, hind - 1690SEK ....uuuuuuhhhhh ....sa püha pppppppppeee...ssssseee! Lähes 188 euri!! Ürituse eest, kuhu kõik murdmaasuusatamisega vähegi kokkupuutunud salamahti tahavad minna ja mis on lähes mu elu unistus, aga millest mitte üks inimene midagi positiivset ei räägi.
Oleks ikka pidanud seda Eurolotot vist mängima!
Väriseva käega toksin kredika numbrd sisse - accepted!
"Tack för din anmälan! Good luck with your training!"
Kle mine metsa!

Ongi stardikoht Vasaloppet 2017 maratonile olemas! Tehtud!!

Logistika ja accommodation - no kui keeruline see olla saab??
Toksin booking.com Sälen ja Mora sisse ja ... kõik on reserved!!
Oot midagi läks valesti vist??
Uuesti kuupäevad, õige aasta - 2017 ... eeee äääää mida hekki - kõik on juba bookitud!!
No okei on 3 vaba kohta, lähim tiba üle 100km stardist - nari 2x2m toas, veekauss kannuga pesemiseks, peldikut ei mainita - 2 ööd 250+€ .... aga vaade järvele pidi olema zehr schöön ja saab kasutada grilli!
No sh..t Sherlock!

Ooo ja siis on ilmselt kõik Säleni ja Mora "tädi Maalid" väljarentinud oma toakese või keldri või puukuuri või lehtla. Igal pool narid, narid, narid, Maali ise elab teiselpool kappi, dušš on ... kusagil ... võibolla. WC ka sealsamas ... võibolla. Öö per noss reeglina 500 SEKist ülespoole pluss linad pluss kurat teab veel mis. Nii nummi!!!
Bara bra, tack så mycke!!!! 
... selleks korraks sai vist natuke palju seda Vasaloppetit, terve aasta on veel ju aega!!

II Peatükk, august - kus elada?
Ikka hakkas kummitama, et kuulge kuidagi peaks ikka saama seal Rootsi Kunni maal ju ööbida. Sattusin lehele visitdalarna.se ja seal oli rida majakesi - näiteks selline Blyberg 706. Asus Finishist kuskil 30 kilti Älvdaleni poole elik siis mööda rada üles. Maksis 1400 SEK'i 2 ööd ... mis on raffli 150 euri. elutoa, magamistoa, köögi ja dushiruumiga sisustatud majake kuskil külas - polegi ju üle mõistuse kallis!!
Mõeldud tehtud - 10% sissemaksuks kohe ära ja jaanuaris ülejäänud summa. Kõik toimis - paar nädalat enne Vasaloppetit tüdruk saatis emaili, milles palus külastada kohalikku Tourist Officat, kus seinal oli koodlukuga postkast, kerisin koodi ette, kast avanes, võti koos teejuhatusega oli postkastis. Võtsin. Sõitsin. Kohal.
Maja oli kena rootsi-aegne kergelt renoveeritud. Superluks. Toad olid soojad, duššist tuli soe vesi - mida enamat tahta!! Soovitan!

III Peatükk, november - kuidas starti saada?
Thö plan järgmine - hommikul autoga finishisse (30 kilti), sealt bussipeale, suuskadega finishisse, autosse, ööbimiskohta. Kui keeruline see olla saaks?
Bussipilet - sain ilusa emaili kus räägiti transast. Et kasutage ikka bussi. Ja ostke pilet enne veebist! Proovisin - bussar 5/3 2017 at Vasaloppet, Mora-SälenS 04:00-04.30 .... väljamüüdud!!!
Eeeeee ... aaaaa ... mmmm .... misassja???
4 kuud enne starti on bussipiletid otsas???

Õhtul enne starti

Võtsin paar õlut.
Kulus nädal
Kulus veel üks nädal.

Võtsin õlle ja proovisin uuesti samast kohast osta. Seekord oli pileteid saada.
Natuke jagelemist kredika teemadel - rootslased miskipärast olid kindlad, et mu kaart on varastatud või väärkoheldud - pandi mind põhjalikumaks kontrolliks holdi. Pärast küll vabandati ette-taha, et nii läks.
Aga piletid on olemas!
Miski ei takista meid 5. märtsil olemast Vasaloppeti stardis Säleni lähistel põllul.

XT Talverogain 2016 - tänavaralli

19.03.2016
Haabersti - Astangu - Pääsküla - Harku ... kellele rohkem mis meeldib.

Oli õnne, et otsustasin ikka Icebugi naelikute kasuks. Mõtlesin küll, et tänavatel on nendega joosta suhtkoht sant, aga ... tiimikaaslast Merkat vaadates ... kes kohati esines põnevate poognatega ... oli nael ainuõige valik. Sest jääd ikka oli - kõik suusarajad olid karmis jääs ja osaliselt ka tänavad.

5-mintsiline kaardiplaneerimisega jõudsime ainult tõdemuseni, et põhi ja kagu on punktidega väga hõredalt asustatud ja meile meeldib ikka vana hea Pääsküla ja Harku raba. Idaservast alla ja siis kuidagi sealt edelast üles ja ... no siis vaatab jooksvalt edasi.
Mõeldud tehtud - stardihetkel sai veel viimane uus otsus tehtud - oot võtaks selle 65 ja 55 ka ära - selline puhas tänavajooks. Joostigi! Kohe alguses joosti nippi-nappi 5 min/km. Ssssssaraisk! Aga ma mõtlesin, et kühvin niikaua kui jõuan, saagu mis saab.

KP55 juurest edasi keegi KP35 juurde peale meie keegi enam ei suundunud. Võibolla nad aimasid, et pool tundi peale starti pole kõiki punne veel jõutud paigaldada :-)  Kammisime angaari pealt ja alt ja hea ja kurjaga ja ... veel ja veel pealt ja alt ja ümberkaudu. KP'd ei leidnud. Teipe ega mingit paberit ka mitte. Kohe mitttttemidagi ei leidnud sealt angaari juurest, mis meenutaks KP'd või mingitki osa sellest. Paar tiimi oli veel - tegi nõutute nägudega murelikke jälgi lumele. Lõpuks nad helistasid Randyle ja teatasid, et "... kuule rohkem ei jaksa enam otsida! No kohe üldse ei jõua!!". Vastus oli ilmselt midagi sellist: "aaaa okei, me siis toome punkti ka varsti ... :-)"
Nii jäänudki - lahkusime ära. Hiljem saime teada, et alguses oli see KP natuke teises kohas ja siis pärastpoole oli ta õiges kohas ... aga siis me enam ei osanud siia tagasi tulla.

KP74  minekuga kaldusin veits läände, tobe võss on seal ja kraavini jõudes ei jaganud kohe ära, et kuhu poole ma kaldunud olin. Minumeelest on sealsamas võsas sama kraaviga mul enne ka juhtunud, et pekki ei saa aru kumale poole. Lõpuks leidsime.
Anneken ja Ain leidsid ka ja edasi KP22, 56 ja 44 võtsimegi koos nendega sellise viiekümnemeetrise vahega.
KP95  oleks võinud otsem minna tiba, KP73, 84, 64 tulid suhtkoht kergelt.
Kulunud oli 1:30 ja nagu väsimus hakkas ka ikka tekkima. Samas ei midagi hullu ja täitsa okei oli olla.

Kogu see kaguosa oli suhtkoht nüri lappamine mööda tänavaid - ühest küljest oli seal lihtne joosta ja sai nagu tempot üleval hoida, teisest küljest ikka jube nüri.

Edith Madaliku foto

Salamahti mõtlesin, et kui enne 2:00 täitumist jõuaks selle alumise KP93 ära võtta, siis oleks täitsa graafikus. Jõudsimegi täpselt.

Edasi suundusime vaikselt rappa, teel KP87 poole Merkal juhtus midagi põlvega ... mida ma muidugi ei märganud (tähelepanelik tiimikaaslane nagu ma olen!!). No ma tean, et kui ta isegi maha jääb veits, siis ta jookseb niikuinii järgi ja ma kasutan seda õnnelikku hetke natuke hingamiseks.
Peale KP'd suusarajal ... sisuliselt jooksime "otsa" Agurile, kes suusatas. Mina olin suhtkoht lödi ja ei saanud alguses aru, kellega see Merka seal jutustab ja panin edasi, aga ... õnneks sain pidama. Oi see oli vajalik paus - Agur oleks võinud veel kaua-kaua-kaua rääkida seal. Mul ausalt oli raske sel hetkel.

KP63 ja mul ikka pilt üsna taskus. Niipalju ikka jagasin, et KP92 TULEB ka ilmtingimata võtta!!
KP53 ja täpselt 1h aega. Mulle tundus, et jõuame. Merka polnud nii kindel.
KP85 panime otse suunda läbi raba - see oli mõnusalt vesine, kohati tuli ikka põlvini sisseprantsatada, kui koorik ei kandnud. Merka ei öelnud muud, kui no said, said ikka oma vee ka, kuidas siis muidu!!
Tegelikult oleks ringijooks muidugi kiirem olnud, aga mul oli pilt juba piisavalt pisike, et näha muid optsioone kui OTSE!

KP62 loobusime, tundus et ei jõua.
KP34 käskisin võtta, kuigi Merka vaatas mind ikka väga imelikult ja oli surmkindel, et me jääme hiljaks. Mulle jälle tundus, et me oleme ju siinsamas Astangu tee ääres, sellest edasi on kohe see Järveotsa tee ja siis on kool - pekki see on ju siinsamas!
KP 34-st oleks pidanud minema teist paralleelteed mööda ja noppima vahepeal ka KP23, ... aga me lihtsalt ei tulnud selle peale. Mul oli pilt ikka täiesti taskus ja Merka vaevles "aegajõudmisekahtluse" käes. No jäi võtmata, mis teha.

Teel finishisse suutsime ka üle miski garaazi ronida, sest mina ei näinud kaugemale kui 30 meetrit ... ja loomulikult 50 meetrit eemal läks kena tee garaazist mööda - ilmselgelt minu nägemisulatusest väljas.

Seeriast "Tavaline"

Alates eelviimasest punnist olen mina kindel, et ma ei suuda lõpuni joosta. Ma kukun külili! No ausalt! Ma ikka olen täiesti täiesti otsas!
Jõuame kenasti aega.

Kuidas ma veel nii rõõmsat nägu
teha suudan?? Arusaamatu

Tulemused:
153 punkti
Aeg: 3:57.14
39. koht (sega 15. koht)


Kerge pettumus, sest sellise pingutuse peale võiks nagu olla ikka koht DH esikümnes. Ebameeldiv!
Oi ma olin ikka mitu päeva veel täiesti kutu ja jalad on nii sigavalusad, et raske on liikuda.

Alutaguse maraton (42 km. kl)

12.märts 2016

Pidin enne viima mõned kodanikud Tuhakale lauda sõitma ja niisama uitama. No seal läks aega ju. Starti Alutagusele jõudsin väga nippi-nappi - sõites olin enne Jõhvit kindel, et ma ei jõua starti, kuid oli õnne. Kähku riided selga ja ... tõdemus et pagana soe on ja jope on palju ... aga tiigridisainiga lükrapluusil pole ju ühtegi taskut. Kuhu ma need krdi geelid siis panen? Geeli on vaja, muidu ma ei jõua omal jalal lõpuni. No jäi ikka jope. Etteruttavalt võib öelda, et kuuendaks kildiks voolas mul higi ojadena ja ikka ebanormaalselt palav oli. Terve distants lahmas higi silmadesse mitte tilkadena vaid joana - päris ebameeldiv!

Rajakaart

Starti jõudsin täpselt hetkeks, kui starti oli vaja jõuda - lipsasin õigest väravast sisse ja sisuliselt pauk kohe käis ka. Alguses läks kohe kibedaks andmiseks. Õnneks libises täitsa kenasti, aga tõusudel teised olid ikka kiiremad. No ja need lausikud - pekki-pekki-pekki ma ei jaksa lükata paaris niimoodi kilte järjest.

Esimeseks TP'ks (10km) oli selg kuradi valus, ainult inisesin vaikselt ja tundsin, et tempo on ka olnud päris tappev. Oli antud karm käsk - sõidad 3 tunniga!! No olingi 3 tunni graafikus - 4.12/km.
Joogipunktis Hardi Raiend märkas mind ... ja tõmbas ennast käima muidugi. Mina kasutasin juhust joomiseks, joomiseks, joomiseks ... ebameeldiv oli TP'st lahkuda ... ja avastada, et keskmine oli kukkunud 4.30/km peale.
Ponnistasin edasi mis ma ponnistasin, keskmine läks ainult kehvemaks. Suuremate pingutuste kiltidel jäi samaks, aga muidu ikka kukkus ebameeldivalt. Krt ma ju ikka pingutasin - ei miskit! Väga motti allakiskuv oli see tõdemus!

Teine TP (20km) oli hullult oodatud - jõin, jõin, sõin banaani ja üritasin ikka kohe edasi panna, aga ... suusakepi rihm tuli pandla küljest lahti, pusisin seda tükk aega tagasi - sain .... PEKKI, valesti läks!! Uuesti lahti ja uuesti tagasi. Käed värisevad, rahvas tuiskab mööda, väga nutune tunne.
Shleha sisse, järsku töötab??
Vist töötaski - mingil hetkel 3-4 kilti olen päris lennukas, hea, jaksan, suudan, sõidan ... aga keskmine ikka ei lähe paremaks. Püüan kinni need, kes minust TP's ukerdamise ajal mööda panid.
Kuskil 27.kildi peal hakkab taas raske. Ikka kohe täitsa raske. Loen kilomeetreid mis ei edene, vaatan kella, mis annab keskmiseks aina suuremaid numbreid. Ootan TP'd, samas loodan et see tuleks võimalikult hilja - on pärast lihtsam.
Lumi on sulaks kiskunud ja ega ikka ei libise üldse. Mul pulber natsa aitab, libisen laskumistel tiba kaugemale kui teised. On hetki, kus lihtsalt vaatan nukralt, kuidas miski punt vaikselt mööda vajub - eest ära. On loobumismõtteid, aga ei anna alla.

Kolmas TP (30 km), Hardi on ninapidi paberites ja ei märka mind - oi oleks täitsa vaja seda paari iroonilist sõna läbi mikrofoni :-)
Joon ja joon ja joon aga üritan kähku edasi panna. Kuidagi hõredalt on rahvast, tihti olen päris üksi. Suudan mõelda veel tehnikale ja korrutan pidevalt kõva häälega: "selg sirgeks, selg sirgeks, tõuka korralikult jalg ette, mitte suusk taha!" 
Krdi raske on, õnneks peab kenasti ja tõuse ikka täitsa jooksen - jõudu annab see, et teised astuvad töntstönts kääri, mina panen otse üles. Jaksan ja pingutan ja kannatan!

"Selg sirgeks, selg sirgeks!"
Viimased 10 kilti on kuradi rasked. Tahaks alla anda, tahaks ära, tahaks lõpetada, tahaks minema. Kella enam ei vaata, aeg on pekkis niikuinii. Tõuse jooksen, lausikut panen vahelduvat, paaristõukeid ei jaksa, ühesammulist paaris ei suuda üldse teha, koordinatsiooni ei ole, kõigun ühele ja teisele poole. Õnneks selg väga enam ei valuta.
"Selg sirgeks, selg sirgeks raisk!! Ei vaju kõhuli!!"

Lõpukiltidel keegi minust mööda ei sõida ja tõusudel olen eneselegi uskumatuna näivalt hea võrreldes teistega. Lausikul aeglane, mäest alla ka okei, kuna mul libiseb veits paremini kui teistel.
5 kilti lõpuni - no kurat ma ausalt ei jaksa enam, ma ei vea lõpuni välja.
4 kilti - issand kui palju veel!!
"Selg sirgeks RAISSSSKKKK!! Jõuad küll, pead vastu!! SÕIDA lõpuni!!!"
2 kilti - vastik, kerge alamäge lausik - no ei jaksa paaris lükata, panen vahelduvat, tõusunukid jooksen.
500m lõpuni, staadion paistab - jälle lausik alamägi - lükkan paaris, aga tundub et üldse ei liigu enam, finishikoridoris teen mingeid imesamme.
Finish!
Läbi!
Otsas!
Elus!

Tulemused:
Aeg: 3:17.05
367. koht
Keskmine: 4.41 min/km

Lumine Winter Xdream Sakus

Video YouTube's

17.01.2016

See talv on ikka müstiic - aasta algas 10 soojakraadiga, siis tuli -25C ilma ühegi helbeta ja siis tuli lumi - nabani. Aga seda vaid põhja-Eestis!

Traditsionaalselt võis rajale minna kõikvõimaliku ekuipmentiga, mis ei oma mootorit ja millel ei ole silti "olen hobune". Huski-rakendi kasutamise lubatavuse kohta ei oska öelda. 
Variant et suuskadega? Aa no mida sa sumpad auguga Fischeriga paksus lumes eksole. Jooksed kõrge jäiga Salomoni uisusaapaga kilte võsas? Jooksed sa jeee! 
Rattaga? No mina ikka kohe üldse ei armasta ratast, isegi suvel mitte, talvest rääkimata! Okei külapoodi õlle järgi võib ju sõita aga vabatahtlikult rohkem ... pigem mitte. Suvistel Xdreamidel ju sunnitakse sõitma, mulle aitab sellestki.
Seega jäi ikka vana hea jalgsi-variant. Agur küll korra kahtles, et järsku upume ära?

Xdreami tiim on endine - Sääsehirm
Plaanimine läks nõnda, et mina hullult tahtsin minna Saustinõmme rappa - no nagu lähedal ja seal tundus suuremaid punne tihedamalt asuvat - aga me vist oleks siis ka ärauppunud või nälgasurnud.
Teised tahtsid mujale minna!!! Nunuh!

Seega plaanisime alustada Saku asulast: 20-40-49; siis lõunasse: 32-57-45-55-26-43-46; ja siis jälle üles tagasi. No et üle raudtee lagedale ei lähegi: 54-38-37-44-25-23-29. Et siis vaatab, palju aega on, mida veel jõuab. Mina ütlesin, et lõdvalt võtame siis ka selle raba ära ... teised ... no nad olid pessimistlikumad mõnevõrra: "kle me ei jõua sedagi ära teha, thöö_idiot!!"

träkk

Ma olin plaanimise ajal kuidagi hajevil (no MINU plaan ju ei sobinud eksole!!) ja ei saagi aru, miks me seda KP30 ja KP31 ei märganud?? Agur vist isegi märkas aga ei karjatanud piisavalt kõva häälega, et " allooo!! 30 ka ikka!!!" See oli viga - tuleb karjatada - muidu ei kuula teisi meil ju keegi. No kui vaikselt räägid - keegi ei kuula!! Selline tiim on meil!

Stardist panime karjas minema ja kusjuures isegi veits KP30 poole ... aga korrigeerisime KP20 suunas. Peale KP20 saime aru, et otse KP40 ikka kuidagi läbi ei lõika! Okei, et võtab siis ka KP21 - selle otsuse tegemiseks suutsime oma tubli 5 mintsi kohapeal tammuda ja "mõnuleda" oma otsustusvõimetuses :-)

KP21 oli .... erikuradi kõrgel. Nagu mis asi see oli? Mägi? Keset Sakut???
Edasi KP49 ja sealt otse 32 ... mida sai natsa kammitud, sest lohasid oli üksjagu ja karjas valitses kerge peataolek. Ausalt ega orienteeruda ei tulnud, sest no sa ikka lohalt lumme ei astu -värskesse lumme! Mõtelge!!! Isegi kui kaardijärgi suund väga võssa hakkab kiskuma - ikka pigem loodad, et .... aa no ju keerab õigeks ... kunagi! Võibolla??

Meelis Toomi foto

Ma ikka seal lagedal kõik see aeg nuputasin et mina üldse ei saa aru, kuidas kodanikud seal lumesse trambitud searajal jooksevad? Nooo ilmselgelt see pole 100+ kg sellidele mõeldud distsipliin. Krt ma ka vahel ikka proovisin, metsa all, kus lumi veits õhem, seal nagu midagigi sai jooksumoodi liigutusi teha, aga lagedal - no tule taevas appi! 10 sammu ja nagu surnud kährik, keel ripub põlvedeni. Lisaks ma ei saa joosta pidevalt muutuva sammupikkusega ja nagu mingil kuradi catwalkil - jalad peavad käima sinka-vonka teineteise ette risti. Mul kohe nagu üldse ei sujunud nuuh - ausalt ka - ilgelt ebameeldiv ja ma olin esimese tunni lõpuks täitsa lödi omadega.
Ja vesi külmus ka koti voolikus jummala pulgaks. No pekki küll! Sai siis voolik topitud selja ja koti vahele - oli abiks, sulas üles ja toimis lõpuni. Aaa no tuju oli juba läinud ju eksole!! Pealegi hakkas taas vasak sääremari valutama ja krampi kiskuma - no mis pekk siis viga on sellel? Õnneks ibukas tegi oma töö kiirelt ja korralikult. Oli hetki, kus tundsin, et tahaks panna pea kellegi õlale ja tibake kurta ja viriseda ja toriseda!

KP57 pandi otse, nagu ka KP45. Edasi tegime kerge kõrvalepõike mingi härra hoovi - no ilus puhtakslükatud tee läks, miks mitte minna. Korrigeerisime õigeks ja panime läbi kooperatiivi, lootuses, et saame el-liinide pool ikka välja. Saigi, maja oli ühele krundile veel ehitamata ja kena searada läks õiges suunas. KP55 juures oli esimene jäävaba kraav - Merka ja mina saime tossud märjaks - Merka kohe korralikult.

Peale KP55 oli mõttekoht - mulle tundus KP26 liiga väike ja lollis kohas - no oli selge et me sinna jõeäärsetesse ei lähe, ei jõua, ei taha - samas Merka ja Agur ikka hullult armastasid seda KP26- tahtsid käsikäes sinna suunduda. Heaküll, heaküll, teeme ära! Pikk träkk mööda searada ja saime kätte.

Eksole!! Juba stardis pandi paika,
mitu punkti peame võtma!!

KP54 oli LÜ, kus tuli satipildi järgi õige KP otsida. No vahtisin seda tuima näoga ja omaarust sain aru, mis teha tuleb ja kuhu minna. ... Aaaaga tegelt ikka ei saanud mitte üks müts aru!! Null, zeero, nothing - meelde ei jätnud midagi! Õnneks läks searada ees ja eksida polnud eriti miskit. Oli õnne!

KP38 - ringiga või otse läbi puutumatu lume??
Merka ja mina "aah murrame otse läbi"
Agur "oot ärge nüüd jamage niimoodi!!"
2:1 - panime ikkagi suunda otse läbi ja üsna edukalt. Paras kahlamine oli ja aega läks, aga ... aega läks. Lõpp läks sama soojaga oma radamööda.

Edasi tekkis pisike probleem jäätumata kraavi(de)ga - no oleks pidanud mühinal läbi kündma, aga kõhklesime! Otsisime paremat kohta rida aega - ei leidnudki - mingi oksarisu oli, aga mind see ei kandnud ja ma olin sulpsti tossudega kenasti veeall. Elasin üle. Agur vaatas meid väääääga kahtlaselt :-)

Peale KP37 oli joogipunkt mõnusalt sooja mustikasupiga. Seal oli hea. No ausalt! Jäänud oli tiba üle tunni - tegelikult ei olnud aega molutada!

Peale KP44 metsast väljumist oli sisuliselt lõpuni sirge kablutamine mööda teed väikeste kõrvalepõigetega. Miskil arusaamatul põhjusel läksime träkki vaadates KP23 juurde ringiga, aga minumeelest seal polnudki seda otsemat teed??? Samas kohalikud vennad, kellest me enne mööda jooksime, olid KP's meist varem - suhtkoht müstifikatsioon!!

20 mintsi aega - korra mõtlesime, et võtaks lisaks ka KP33 ... no et jookseks kohe nagu siruli ennast! Aga loobusime suhtkoht kärmelt sellest mõttest - sinna minek oleks nagu sobinud, aga tagasi oleks tulnud tulla ringiga, raudtee ületamine polnud lubatud igalt poolt.

Agur ja finiš

Finishis jäi aega tubli 8 mintsi üle. Ma nagu erikuradi väsinud ei olnudki, Agur oli vast rohkem läbi?

Tulemused.
52 silma
53. koht (sega: 14.)

Mõned konkurendid tegid nõndamoodi:
* Müttajad - Meelika, Indrek, Ivar - 61 silma - sega 4. Respect!!!
* Tõttajad - Anneken, Imbi, Nele - 53 silma - naised 7.
* Twelve Points - Alar & Co - 51 silma - sega 17.

Suusahullude Öömaraton

9.01.2016
Tehvandi 3km kunstlume ring

Ametlikult on tegemist suisa 3-etapilise võistlusega: reede õhtul proloog Tähtveres, laup. õhtul 30km klassikamaraton ja pühap. mäkketõus Väikesel Munamäel. Need kaks viimast olidki võlusõnad, mis huvi äratasid ja miks novembris sai regitud. No ja muidugi Comeback ööklubi reede ja laupäeva õhtul ka olid boonuseks :-)

Selle talvega on sedakorda olnud nii, et lund ... ei ole. No natuke tuli siin jaanuari alguses. Õnneks tuli kibedam külm, andis kahurist vähemalt lund toota. Tehvandil ja mujal on lühemad rajad valmimas, Tallinnas on looduslikku lund ka ikka rohkem kui Lõuna-Eestis. Et kui aastavahetusel tundus, et üritust ei toimu - siis ülla-ülla - täna juba toimub. Küll aga proloog oli kahandatud 3 x 0,7km raja läbimiseks, kus tulemused siis liideti. Sinna ma osalema ei läinud - toimus Tartus hilja õhtul ja õues oli rohkem kui 20 kraadi külma. Selle asemel sai Tehvandil paar ringi klassikat katsetatud - no jäljest väljas ikka üldse ei libise, aga Zero pidas kenasti. Isegi klassika vahelduvast sammust hakkas nagu midagi meenuma, paaris ma niikuinii pikalt lükata ei jaksa.

Maratonipäeval oli endiselt lähes 20 kraadi külma - muutunud oli vaid see, et libises natuke paremini ka jäljest väljas ning ... absoluutselt ei pidanud ei jäljes ega mitte kuskil lumel (kuskil neljandal ringil ma sõitsin korra rajalt välja ka pimedamas kurvis - õnneks käpuli ei käinud :-)
No mis siis ikka, start kell 18.00 - ilm hurmav, distants ebameeldiv - aga tuli minna. Enne sai ikka mõeldud, et kurat ei hakka rapsima seal alguses kohe - ei hakanudki. Lasin vaikselt tirri ja astusin tuta-tuta Kunimäe tõusu.
Esimesed 3 ringi oli isegi suht-koht okei, otsisin tõusudel lahtisemat lund, seal natukenegigi pidas. Järgisin põhimõtet, et ühtane rahulik liikumine on parem (loe: viib kaugemale), kui kiirelt tõusujooksmine ja seejärel puu najal oksendamine.
Neljanda ringi lõpus tuli ikka väss - jõin veits ja ... krt see teadmine, et üle poole on ees - no see ei olnud mugav!
Peale viiendat ringi suutsin endale sisendada, et pool on juba läbi. Ring ise oli armas oma ülesehituselt - pool ringi alguses tõusu, seejärel pool ringi laskumisi. see nagu meeldis. Et sai eesmärki seada - kui olid hobuseraua tõusuga ühelpool, siis oli ring töö mõttes läbi :-)  Tore oli ka see, et kui hobuseraua ja tordikarbi laskumise lõpetasid ja asendist püsti ennast ajasid, siis näo ümber olev puff ragises - oli raibe laskumisega ära külmunud :-)

Kuues ja seitsmes ring olid eri kuradi ebameeldivad. Lootusetuse tunne tuli - 3 ringi veel ees, üldse ei pea, üldse ei jaksa, üldse ei taha, paremad on juba ammu lõpetanud (esimesed lõpetasid törts enne, kui mina 6. ringi - jälk!!!), ainult tuhm töö. Samas nagu allaanda ka ei soovinud.
Trampisin oma trampimist edasi, peale 8. ringi kiskus moti eriti alla staadioniteadustaja märkus "suusatajal number xy on jäänud veel 1 ring jaaaaa Tarvo Jõestel on jäänud 2 ringi!"
No ma ei tahtnud seda teada - peaaegu olin ennast suutnud juba ärapetta, et napilt 5 kilti on veel, mis see siis on eksole. Aga no 2 ringi .... dziisas kui ebamotiveeriv!!!
Viimane ring oli isegi täitsa okei. Alguses küll tundus, et ma olen üksi ja ainsana nukralt rajal. Aga tegin tõusudel kiiremaid samme ja viimase tõusu kohta võiks juba öelda, et ma suisa jooksin selle. No kuulsin tagant ka mingeid tulijaid - mõtlesin et pekki neid ma küll nüüd mööda ei lase. Ei lasknudki.

Täitsa elusalt jõudsin finishisse.
Uuuuuuuhhhhhh! Hakkama sain!
Oi kurja ma olen ikka tubli :-)

Tulemused saadaval siit:
66. koht
Ei olnudki viimane!!

3km - 15.30
6km - 31.00 /15.30
9km - 47.00 /16.00
12km - 1:03.00 /16.00
15km - 1:19.00 /16.00
18km - 1:36.00 /17.00
21km - 1:52.30 /16.30
24km - 2:10.00 /17.30
27km - 2:28.00 /18.00
Finiš - 2:44.21 /16.21

Pühapäevane mäkketõus asendati Pühajärve jääl 5km ringiga - sinna minna enam ei olnud jõudu. Ausalt ei olnud.

Rigas Rogainings 2015

21.11.2015

Riga Plaza
6h
Sääsehirm

Eelmine õhtu oli raskevõitu, hommik jälle kergem - aga mitte kõigil :-)
Pool tundi planeerimist 1:20 000 kaardil, mis oli suuruses hjuudz x hjuudzim. Lätlastel on omadus teha punktirõngad nii suured, et sinna sisse mahub terve maailm. Plaanisime miski 40-45 kiltsi nagu eelmiselgi aastal. Eelnev googlemapsi satipildi uurimine näitas, et lõunaosa on puhas võss ja raba - nutt ja hala - see jäi kõrvale. Ja ka saared jäid kõrvale - ujumiseks vesi tiba liiga jahe. Eelmise aasta kogemus ütles, et pimedas tuleks olla linnatänavatel tagasi, need valgustatud ja parem joosta. Plaan saigi siis nõnda, et ida poolt jonksudega alla ja läänest üles tagasi - seejärel nokib sealt põhjaosa tänavatelt palju aega on.
Tegelikult sai hea plaan ja suutsime sellest ka rangelt kinnihoida. Ajaliselt samuti klappis.

Start  Stardikell tiksus 12:00.00 .... ja jäi seisma. Ja pauku ei käinud. Müstika! Miski 30 sekki hiljem murdis rahvas siiski kaarealt rajale :-)

Esimesed paar silma oli korralik rahvaste rännak suvaliselt üle teede, autode vahelt, alt ja pealt. Teises KP51 võtmisel ... tekitati saba - üks vend valvas, et keegi vahele ei trügiks ja nii me seal siis ootasime :-) Põnev!!
KP40 oli teisel pool suuremat magistraali - no rahvas pani ikka üle aedade ja tarade alt - rekkade alt ja pealt ja vahelt - oi õudust! Me ikka otsustasime ringi mööda jalakäijate silda minna - nii kiire nüüd ka pole ju. Enne seda tundis Merka, et - no on tagumine aeg uurida, mis toimub põõsastikus. Nii ta need 6 tundi läbiski - üks silm kogu aeg uurimas, kuhu saaks vajadusel kohe hüpata. Päris kohutav, ma vist oleks sellises seisus küll öelnud, et "kle järsku läheks koju ära?". Aga Merka jätkas lõpuni välja - tõeline võitleja - RESPECT!
Peale KP39 tegin väikese o-vea - jooksime liiga itta välja, õige tee läks tiba varem, aga seda seal hobusekoplis ei märganud. Ja mis siin salata, jooksin teiste järgi ka ... kes läksid hoopis teise punkti. Õnneks tabasin mitte liiga hilja ära oma vea.
KP30 oli edasi-tagasi jooksmine .... väikese viivitusega tihedama võsa kõrval :-) Tüdruk oli ikka näost täitsa valge, ei olnud tal kerge, oi ei olnud!!
KP22 sai kaks tundi täis - olime kenasti ajas.

Teel KP61 poole hakkas mul raske - vasak sääremari hakkas valutama ja väss tuli peale. Kannatasin veidi. Aga peale KP61 võsast läbi lõigates kiskus sääremari järsku suisa krampi ja võttis kõvasti lonkama - jõudsin juba mõelda, et mis nüüd siis ongi finiito tänasega või? Võtsin ibuka sisse, geeli ja jõin kõvasti - aegamööda andis valu järgi ja enesetunne paranes.

Merka pabistas muidugi, et "krt niigi ülisitt olla, nüüd võtab kutt veel tabla ka sisse ja kukub seejärel ju kappama!!"
Järgnevad KPd nõudsid veits o-tegevust. Panime otse. Ja kõik sujus. Kohati oli võss väga ebameeldiv - tihe peenike lehevaba pajuvõss, mis peksis piki jalgu ja nägu päris valusasti.
KP41 oli ägedas kohas järve äärses roostikus. Kogu maapind õõtsus! Nagu reaalselt! Veidi ulmeline.
KP29 oli päris korraliku liivamäe otsas, mis oli ilge prügimägi. Üldse seda sodi ikka veedeles ohjeldamatutes kogustes igal pool - yakkk!
KP52 ja KP65 olid selles kummalises mikroreljeefis, mille kohta ma enne olin vaadanud 1:10K o-kaarte - ja ka seal oli võimatu aru saada sellest hullust mikroreljeefist. Kartsin seda kohta. Aga saime väga edukalt hakkama, viga ei teinud.
KP25 asus suure betoonise "Riga" küljes. Päike paistis ja Merka pildistas.
KP55'st panime KP64 täiesti otse - mööda mingit värskelt raiutud sihti. Ma pole vist kunagi nii pikka maad punnist punni täiesti otse läinud :-)

Ja siis olime tagasi linnas. Täpselt sellel hetkel, kui hakkas hämaraks minema. Täpselt õigel ajal!
KP59 oli pein_in_ass. Mingi ojakese algus ehk allikas. Ja no kurat kuskilt ligi ei saa. Küll on miski turvamees ees, siis on aiad ees, rahvas ikka sahmis edasi-tagasi. Lõpuks sisenesime mingisse haigla?? aeda ... mis lõppes 2,2m betoonmüüriga ... millest teisel pool oli KP. Pekki raisk!
Vist peab üle ronima??? Miski ostukäru abiga sain aiale peale ja teisele poole rippu ja maha. Merka ronis aia otsa, pani ühe jala üle ja ....
"mina ei julge siit alla hüpata!"
"okei, istu aia peale ja ma püüan su kinni"
tüdruk hakkab tulema ja olles kõige kõrgemal ja peaaegu üle ....
"ma kardan ja lähen tagasi ja jooksen ringi"
Eeee see on mingi huumor või?? Sa oled ju juba peaaegu üle aia!! Kõrgemale sa ronida ei saa enam, ainult alla on vaja tulla - sinna poole julged alla minna, siiapoole ei julge?? Halloooo????!!!
Sama situatsioon kordus veel korda paar - olin natuke juba meeleheitel.
Vahetasime üleronimise kohta - Merka sai aia otsas olles mingist imepeenest pajuoksast kinnihoida. Oks ei hoidnud teda, tema hoidis oksa allakukkumast. Aga see aitas - tüdruk ronis üle aia nagu kõige vilunum orav saepuruhunnikust! Lõdvalt! Vangutasin natuke pead ja võtsime punni.

Tunnike oli jäänud, mul jalg kerge ja enesetunne super. Merka ikka näost valge ja kalkuleerimas iga põõsa tihedust.
Otsustasime KP42 ära võtta, siis vaadata, palju aega on - kas otse finishisse või mõni kolmene ülevalt.
Ei ole vist aega - võtame KP24 ja KP23 ja siis finish. Vast ikka jõuame??
Ajaga on üsna tuuga - lõpus ikka kihutasime, merka näost valge ja hambad ristis "saagu mis saab, tulgu mis tuleb, aga hiljaks ei jää!!"

Mõtlen korraks, et kus kurat see Riga Plaza on siis, oleme kuskil suburbis hoopis - aaaga siiski jõuame kenasti aega.

5:58.42
108 punkti
33. koht, XO 9. koht
Läbitud ~45km, (34km ll)

Tegime enda osa ära, midagi nihu ei läinud ja pilbasteks ennast ei jooksnud. XO5 sekka oleks olnud reaalne, aga seekord läks lihtsalt sedasi. Järgmine kord teeme!

Imbi ja Tom - 114 punkti
Anneken ja Ain 129 silma

XT Bingo 2015

"Nõu_Bingo... ehk ... kuidas mõista juhendit ... ehk ... tehtud-tehtud"

31.10.2015
Pannjärve
Tiim: Sääsehirm
5h või DH 156 silma

Lisaboonusena andis parukas - oi raibe kui kaunis libu ma sellega ikka olin - 2 x 2 silma.
Stardis erilist selget rada kokku ei suutnudki panna. Põhjaotsas oli punne vähe, enivei pidi lõunasse minema, seal ka kaks LÜ'd

KP34 panime arusaamatu kala. Jooksime vist mäest mööda hoopis teiselt poolt kui ma plaanisin  ... ja siis oli kõik sassis. Korralikult kammisime seal ikka, lõpuks õnnestus pihta saada.
Esimese tunni lõpuks olime saanud 27 silma - mis oli ikka eri kuradi nadi tulemus - no mingit varianti ei ole täna neid punne täis võtta!!! :-(
Teise tundi jäi ka LÜ 26, kus "õngitsesime" ikka 5 lisapunni ära ja parukate 4 punni ka otsa - kokku tunni lõpuks 67 silma - tuju läks tiba paremaks.

KP57 otse lõunasse minnes sai üks kraavike läbitud põlvini vees - oli jah külm vesi, aga mitte nii tappev. Selleks ajaks olime juba pidanud omavahel kirglikud vaidlused teemal "kes kurat peab juhendit enne võistlust lugema pekki küll!"
Kas LÜ tuleb kindlasti võtta või mitte? Tähendab et kohustuslik on ta küll, aga kui punne täis ei saa aja tõttu, siis ... kumb tiim on eespool?
veržuun 1 - see tiim, kes läbis kõik kolm LÜ'd ... ja võttis kokku näiteks 30 punkti? 
veržuun 2 - see tiim, kes ühes LÜ's ei käinud, aga võttis kokku 130 silma?
Merka pooldas versiooni 1, mina versiooni 2. Jah, must_valges maailmas oli ka mulle 1 arusaadav, aga .... krt see tunduks ju ikka imelik :-)

KP91 juures otsustasime otse üles panna - ma ka mingil hetkel olin märganud (ülla-ülla!!!), et üks LÜ on täitsa kaardi ülaservas ja aega ... kurat aega üldse ju pole enam. Seega KP91-50-72-25 jne.
Aaaaga liikudes KP50 poole ütleb Tarvo: kuule võtame selle 45 ka vahepeale ära! Tehtud - mõeldud!!
KP45's ütleb Merka: kuule lähme võtame selle 61 ja 64 ka ära - siit mööda kraavi kannatab joosta ju täitsa! Tehtud - mõeldud!!!
Korralik võss oli seal kraavi ääres küll, aga ...kroolisime tahtejõu ja vihaga läbi.

Kolmas tund läbi - 101 punni.

Selline träkk tuli kokku

Ei saa vist 156 silma täis?? 
Ei jõua vist ülemisse LÜsse?? 
.... jaaaa see LÜde kohustuslikkuse vaidlus jätkus uue hooga!! :-)

Okei, võtame LÜ25 ära - seal suusatasime oma 3 ringi elik 5 silma täis ja suund KP82 poole. Ja siis kohe ruttu-ruttu otse põhja!!
Külm hakkas - Merka pani selga kõik, mille ta hommikupoole maha oli koorinud. Mul polnud midagi selga panna. Ja motti ei olnud ... ja Merka rääkis ka täiesti arusaamatut juttu, kuidas ta üldse ei taha enam ja pole mõtet rapsida ja ... ja ... ja..
Ma kuulasin ja kuulasin ja .... muudkui mõtlesin: "ei anna alla, ei anna alla, ei anna alla! Teeme palju suudame, aga teeme lõpuni!"
Joosta oli hea, enesetunne oli hea ja erilist väsimust ka polnud. Igatahes mina otsustasin edasi joosta ja mitte mõelda enam.

Neljas tund läbi - 135 silma ja me oleme KP81's.
Ei ole kuigi perspektiivikas :-(
Mina jään ikkagi kindlaks - me ei torma otse sinna LÜ21 ja siis silmad kinni otse finishisse! Korjame parem siit altpoolt need KP31-23, võibolla ka 53 ära!"
Merkal on suht-koht savi ... mulle tundub???
KP53 minek on paras võss - õnneks kuiv ja leiame suvise xdreami loha järve ja kraavi vahelt - seda mööda sujub ilusti.
Jookseme finishi poole, miski 15 mintsi on aega! Merka: kuule lähme võtame selle 32 ka ära!"
Ei tundu raske olevat, aga õues on pime, panen lambi. Lisaks on mingid suusarajad, mis kaardil helekollasega valgel taustal - üldse ei erista neid lambiga kaardilt. Eksleme natsa, koht on nagu enam-vähem õige, aga ... no arusaamatu. Merka jälgib aega, mina üritan orienteeruda.
Ei leia!
Nagu võiks olla, aga radasid on palju ja ega ei abla täpselt neid kõiki künkaid ka.
Aeg tiksub - hakkame vaikselt loobuma ja tagasi finishi poole minema.
Jääbki leidmata :-(

Jääbki kokku 149 silma ... vaja oli 156!!!

Kõik konkurendid on leidnud kõik vajalikud punktid ja meist palju varem finishis.
Oleme pettunud!
Päriselt!
Tegelikult!
Üdini!
Pekki me ju jooksime kogu aeg.
Raske ei olnud.
Peale ühe me eriti o-viga ei teinud ... aga oleme lähes viimased!! Mis toimub??

Tulemused siin.

Kokku läbisime 34km reaalset ja ligi 22km linnulendu.

1. EMM 42,2K

rada

11.oktoober 2014

Algus: Kõnnu (Kemba-Kolgaküla tee äärest)
Lõpp: Aegviidu kool

Ma kunagi läbisin selle (isegi tegelt lühema) maa matkates kahe päevaga, seega tundus tibake arusaamatu, et kuidas kogu see oleks võimalik saavutada ühe päevaga??

Thö Plän oli saada hakkama AVE 7.00/km (5 tundi) pluss kolme söögipunkti lisa ~30 mintsi. Seega viis_ja_pool tundi.
Tundus nagu tehtav?

Pekist Priiks sai ka tehtud 5 tunniga, aga seal oli sile maa ja mööda teid. Nüüd ootas ees ... oh ei tahtnudki mõelda - laudteed on seal kõige kergemad lõigud, raskeim ilmselt alates Paukjärvest kuni tankipolügonini mööda ooside nõlvu kitsast pugemist, järsku ronimist ja juurikalisi laskumisi.

instruktaaž

Thö Rada kulges laias laastus mööda RMK matkarada, ainult Peterburi mnt ületamiseks (tegelikult alt läbipugemiseks) kasutati Vahastu tunnelit. No ja enne ning pärast seda oli mättalist metsaveosihti ja raiesmikku ohtralt ja mõnusalt.

Thö Reiss
Algatuseks tundus mulle, et kõik - no ikka kohe kõik-kõik!! - jooksid minu eest ära! Koer jooksis ka mööda nooh! Nagu postist! Ma surusin järgi! Tempoga, mis no selgelt neljandaks kildiks tundus liiga kiire. Aga no kõik jooksid nuuh - mis ma pidin siis tegema?? Peterburi teeks elik esimeseks joogipunktiks olin mina omadega suht-koht kutu. Esimeses punktis ei olnud põhjust juua - selle asemel sain imeliselt selgelt teada, mida sellisest tempost ja jooksmisest arvatakse!! Ja-jaaa ma muidugi mõistan pointi, aga ... noojah, igatahes erilist jututuju nagu ei olnud kohe tükk aega.

klassikat - Suru Suursoo

Õnneks jõudis rada RMK teedele ja Järvi järvedeni sai sörgitud - elu muutus talutavamaks ja joogipunktiks - kuskil 18km; aeg 2:00 - oli jälle nagu enam-vähem olemine. AVE oli kenasti tibakene alla seitsme. Kuigi ma ikka tõsiselt mõtlesin, et kuidas mina sinna lõppu siis ikkagi nagu vastu pean? See tundus suht-koht udune.

Edasi jätkus tuntud pikk laudtee Suursoos, selle järel Paukjärve nõlvad ehk siis algas see raskem osa. Oosidel tõusud kõndisin ja muu osa jooksin. Raske, raske oli. Ausalt! Õnneks oli teisi võistlejaid ka siin-seal märgata. Mindi mööda aga tuldi ka selg-ees vastu :-)

grillvorsti punkt. ootab. nämma!!

Jussi Väinjärve ääres oli söögipunkt - grillvorst ketšupiga on ikka sigahea. Nagu ausalt! No vähemalt söömise hetkel küll - aga eks me elamegi ju hetkede nimel!! Miski 27 kilti tehtud, aeg: 3:05. Raffli 15 kilti lõpuni. Tundus juba täiesti teostatav - et järsku elan lõpuni ära?

Kuskil 28-30 kildil - kanarbikunõmmel aka endisel tankipolügonil sain korralikult lagipähe. Kohe tundsin, kuidas jalg ei tõuse enam teise ette. Kõndisin, jõin, halasin natuke, mõtlesin elu üle järele ... seejärel uuesti kõik sama jutt: joomine, halamine, mõtlemine ... lõpuks tundus, et see järelejäänud paarteist kilti oleks ikka mõistlik ka ise ära teha. Kuidas ma siia nüüd ikka jään. Elama. Üksi? Metsa? Vaevalt! Liikusingi aeglasema teo töntsi jooksusammuga edasi.

Peale Soodla jõge läks olemine paremaks - mul üldiselt läheb kohe paremaks, kui on selline maastikult keerulisem koht - jõeületus, soo, muda jms. Kus tuleb nagu stiili vahetada, isegi mõni kõnnisamm teha sekka, üle palkide ronida vms. - saab rutiinist lahti ja enesetunne paraneb hoobilt.

polügon. raske. tõsiselt

Viimases TP's valasin sisse Shleha - ega see suurt ei aidanud - aga väidetavalt jäänud 9 kilti ma ikka suudan minna ju. Nooh üldiselt suutsingi teatud mööndustega - Ännijärve kandi tõusudel tahtis hapnikuvõlg tappa, aga õnneks neid tõuse jalutasid teised ka.

Kuskil 40 km tähise juures tundsin - kuule mingi 2 kilti on veel ainult, aaaa jookseks need järsku korralikult??? Lasin jala sirgeks, unustasin kõik muremõtted, et üldse ju ei jaksa enam ja - jooksingi!! Nagu lõdvalt, ilma mõtlemata - päris hea oli joosta! Jaksaski täitsa joosta!

Arusaadavalt ega see aju ikka hästi ei tahtnud leppida et mida pekki kutt jooksebki! Ajuvärk tahtis pidevalt selgeks teha, et tegelt üldse ei jaksa ja kiunuma peaks ja veel parem oleks kohe kummuli kukkuda - surnult! Võitlesin need 2 kilti tõsist võitlust enda mõtlemisega - selline sõu-sõu seis oli kogu aeg - kord õnnestus ülekavaldada, kord ikka tuli enda haletsemine jälle peale. Kuni lõpuni selline kisma käiski.

stailish!!!

Aeg: 5:02.28
76. koht

Ma olen täitsa rahul!
Aaaaga ega mulle ikka see puhas järjest jooksmine ei meeldi!! Päriselt ei meeldi!

EMM'i korraldus ja kogu üritus oli tõsiselt superluks!! Ei olnud mingeid mõttetuid tulesid-vilesid, aga kõik toimis perfecto!! ACE Adventure Racing Team ikka mõistab seda maastikuvärki - respect!!!
Nüüd mõtlen, aaaa järgmine aasta võiks ka ikka ju tulla - saaks võrrelda.

TAOK rogain Nõval ...

... aka "Tarvo ribadeksjooksutamise anatoomia"

3.10.2015
Tiim: Sääsehirm.
Start 9.30, finish 17.30
Kontrollaeg 8h

Mina ei tea mis müstika see on, aga TAOKil on alati 350+ tiimi koos. Igatahes muljetavaldav! Ja kui mujal valdav enamus kütab stardipaugust lõpuni silmad ruutus, siis TAOKil inimesed jalutavad, korjavad seeni ja marju - no laulupidu tõesti. Ja seekord oli ka täitsa suvine ilm - miski 16 kraadi sooja ja päike siramas selges taevas.

nööri jäi üle!!!

Thöö plän:
* sega 12. koht
* keskmine tempo 9.00/km
* 43 ll-kilti
* 53 reaalkilti
* Tarvo pilbasteks joosta - vähimatki halastust tundmata
Toodud tähtsuse pööratud järjekorras!!!

Kaart, nõelad aukudesse ja nöör peale - otsus - lääs enne, siis idast niipalju kui aega on.
Nurkmised 38 ja 47 kindlalt välja. Kuna nööri lõpp jäi nukralt rippuma, siis ... ahh küll metsas jooksvalt vaatame!!!

KP 30 - rahvamatk, mõelda pole vaja,
KP 57 - Merka põlastav mühatus paneb paika kuidas jõge ületatakse - otse läbi! Mina ootasin purde järjekorras!!
KPst panime veits mööda metsani välja, aga siis tagasi hiilides saame pihta.
KP 27 juures väike sonkimine ja ajakaotus ~5 minti
Teel KP52 laguneb parema jala Salomoni tossupaela kinnitusklamber ära - vanakooli kolmekordne umpakas aitas.

Kuni KP44 - orienteeruda pole vaja, joosta on vaja! Jookseme!!
Tagasiteel tuleb mulle väss kallale. Kulunud 2 tundi, traditsiooniliselt läks samm töntsiks!

KP 28 - Peraküla beachi kabiini poole joostes tehakse mulle väga selgeks: "mida sa töllerdad, vali ära kas tahad rannas joosta või siis metsas! Ära siiberda siia sinna!" 
Kuradi raske on parasjagu - rannavolle platsi ületamine näeb välja ebaesteetiline roomamine ja tahtejõu test! Geelid ja joomine aitavad pikapeale enesetunde paremaks.
Keskmine tempo on tõusnud 8.09/km - väga bueno!!

teel KP22 jääb Merka järsku maha - imetlema oma kotti miks selg märg on? Mina ei pane seda tähele ja lidun edasi. Väidetavalt ta hüüab seda mulle - ma ei kuule, lidun ikka edasi, hea on olla! Mingil hetkel avastan - uuuuups Merka kadunud. Aaa kuna ma olen täiesti veendunud, et küll ta tuleb - kasutan avanenud lebohetke puhkamiseks ... ja jään kohe vahele! Ja saan pika spetsiifilise monoloogi osaliseks! :-)

KP 23 - üle jõe on betoonist tammivare, mis lõppeb äkitselt ja kõrgel. Allahüpata kumbki ei julge, maas on miskid betoonikärakad. Tagasi ja sulistame läbi jõe. Järgmine joogipunkt on kurat_teab_kus, täidan pudelid, Merka kotti täita ei taha. Küll aga teatab, et ta tahab ka juua. Seisan jalgupidi ojas ja ootan kuni tüdruk joob - no tõesti ei ole maailma kõige soojem vesi ojas!! Merka itsitab ja joob ... eri_krdi_aeglaselt_ja_rahulikult.
Kulunud on 3:20 - läänest kõik punktid nopitud. Geograafiliselt pool kaarti tehtud.
"eeee ääää kas kõik punnid tuleb täna võtta või??"

Merka teeb kogu võistluse väga edukaks pöörava ettepaneku: "teeme selle ringi teistpidi, all on suuremad punktid!" Mul suhtkoht suva - otsus tundub mõistlik.

Vastupidisel juhul oleks ilmselt läinud nii, nagu kirjutab tiim Virunurm oma blogis
Nad olid muuseas KP23's, kus tee lahknes, 16 mintsi varem kui meie!

KP 46 ja 40 -  kenasti sujub
KP 39 ja 36 - jube sopaseks kisub, joosta eriti ei saa, aga ühtegi o-viga me ka ei tee.

KP 42 ja kõik edasine ... paneb kõvasti muretsema!!
KP 42 juures jagame ära loodetud sihiristi posti - igavesti puretud ja mäda on teine, aga ta on märgatavalt olemas. Enne seda ühte soosiilu ületades vajun vööni sisse. Reaalselt! Rahmeldan veidi, kuskilt ei leia pinda toetamiseks ja jalad on mudas kinni.
Merka märkab, itsitab ja küsib "on abi vaja? Ei, kuule, oota! Ole seal niimoodi! Ära tee midagi, ära mine kuhugi!!"
Mina: "??? ... ära mine kuhugi .. wtf????!!!"
Merka võtab telo: "oot ma teen pilti!"
Telo fotokas ei tööta kohe, läheb aega
Mina: "kuule mine metsa, mul on külm siin vööni mudas ja ma tahan välja!"
Merka itsitab varjamatult ja muudkui pildistab
Lõpuks rapsin kuidagi veits kuivemale pinnale - "no on ikka tiimikaaslane! niiöelda sõber!
KP tuleb kergelt, pohlad on suured, loodus on ilus. Merka muudui pildistab!

KP 58 - uskumatult sirgelt läheme suunda otse punkti - vaatamata sellele, et ma vahepeal ei oma ülevaadet meie asukohast.
KP 45 - sihid on jälgitavad, lohad on sees, kp tuleb kätte. Isegi mõned sammud saab joosta vahepeal. Rabas on juba raske.
KP 59 - mingil hetkel ma ei saa aru palju veel minna on, näen paremal kõrgemat küngast - kallutan meid sinna ära. VALE! Pöördume põhja, jõuame õigele künkarodule - pöörame tunde järgi läände - VALE! Saame asjast aru ja läheme tagasi itta - õigele künkale. Rabas liikumine on muutunud päris raskeks!

Kohtume ProTiimiga - Anneken naerab, Tom vahib ainult jalgadeette ja Priit ajab mingit segast juttu. Merka teeb jälle pilte!
Suundume KP 49 poole, rabas liikumine on juba kuradi raske. Tahaks ainult sinna silmapiiril oleva metsani jõuda. Merka kepsutab rõõmsalt ja vehib kuskile ebamääraselt:"kuule näed seal otse on suur mänd!"
Punkti legend on tõesti "üksik mänd".
Mina tahan ainult rabast välja metsani jõuda ja ei kuula eriti. Jõuamegi. Ja keerame uuesti rappa mööda kraavi. Sellesama männi juurde. Väikese ringiga. Normaalne!! Mul on täitsa raske ikka.

Joogipunkt. Ainult vesi.
6:15 on kulunud, oleme täitsa kaardi servas, saaks tagasi! Mina olen üsna otsas. Mu kell paneb pildi tasku. Kõik kohad valutavad, kurdan nats. Merka: "võta ibukas, läheb paremaks!"
"ei võta!"  Me kumbki ei saa aru, miks ma ei võta??!!
KP 56 - sirgelt mööda liivast sihti. Lõputut. Punktis tahab Merka edasist träkki arutada, mina tahaks surra.
KP 55 - mööda liivast kraaviperve. Jalg ei astu teise ette, vaatan ainult järgmist sammu. Merka vaatab korraks minu poole ... ja käib sirgelt kõhuli. Minu ees. Mina isegi ei näe seda! Merka seisatab: "siit peaks vist keerama?"
Mind ei huvita midagi: "kraave lugesid?"
"jaaa, aga ... läks sassi kui kukkusin!"
"kukkusid?"
"kurat ma käisin täies pikkuses kõhuli sinu nina ees!"
Ma ei tea midagi. On muidugi piinlik! Punkti leiame loha järgi.
KP 37 oleks tulnud ka võtta. Ma näen seda liiga hilja ja ei jaksa seda öelda. Ei võta.

Aega on veidi üle tunni.
"kuule mis me peale 25 teeme?" - vaikin, ma ei tea, ma ei jaksa mõelda - "okei võtame selle 25 ära, siis otsustame"

KP 25 - lõputu rabasiht. Lõputu astumine. Valu ja lõputu väsimus. Merka kaob vaikselt ees kaugemale ja kaugemale. Mina ei mõtle muud kui järgmise sammu peale. Lõpuks kohal. Igalt poolt valutab.
"nii, mis teeme? 35, 20 ja lõppu? Või 24, 35, 20 - aga siis peab kõvasti jooksma! Kuule otsusta ära nüüd!"
Täpselt 1 tund on aega
Istun betoonalusele, ohkan: "kuule las ma istun korraks!" Üritan mõõta maad kp24'ni sent sendi haaval ... lõpuks läheb meelest, mitu senti juba oli. Ohkan.
"kuule otsusta nüüd ära kas jookseme kõvasti ja võtame 24 ka või läheme rahulikult 35-20!"
"mul ükskõik! Ma tahan surra!"
"mine metsa! mis me teeme siis nüüd, kuule aeg jookseb ju!"
Mul on suhtkoht kama, mul on selgelt "jookseme kõvasti" võrdne "läheme rahulikult": "seal 24 võib viga teha, üle jõe saamine ja sooke, aga selleks aega pole - lähme 35-20"

Asfaldil hakkab hetkeks nats parem. Jaksan. Aga iidpikk maa morjendab.
Merkas ärkab loom: "ma ilmselt ei peaks seda ütlema, aga mul on jube hea ja kerge!"
Ma ei vasta, põhimõtteliselt, sa ei meeldi mulle praegu! Absoluutselt mitte!
Iga samm on võitlus sooviga kõndima hakata. Kõik valutab. Tee ei lõpe. Rahvas kõnnib. Ma tean et me jõuame aega. Merka on lipanud eest ära - nö sõber!! See kõik morjendab kohutavalt. Tahtejõudu.
Ei kõnni, ei kõnni, ei kõnni!!! Ega kiiruses eriti tegelikult vist vahet pole.

Teelt põllule hüpates annan nats alla ja kõnnin. Sama vastik. Siis hakkan taas jooksma, kohusetunne? Merka toetub vastu kivi ja pildistab. Ootab nägu naerul. Siis jookseb edasi. Võtan ka punkti, kõnnin: "pekki ma ausalt ei jaksa ju!"
"kuule üks punkt veel ja siis on läbi, sa jaksad küll! Tule nüüd!"
KP 20 - jõuan asfaldile, üldse ei jaksa, kõnnin paar sammu - Merka mõttes "krt ei hakka kõndima, ei hakka kõndima, ei hakka nüüd kõndima kurat küll!"
Punkt võetud, Merka: "nii ja nüüd jookseme lõpuni!"
"okei, ma suudan küll!" Aga palun lähme siit metsast välja. Ei! Merka kukub kohe kappama! Dziisas ma tahaks tõesti surra!
Asfaldil jooksen, täitsa suudan pingutada ja võtame hoo üles. Jõuan lõpuni!
Finish!

Pikali, pikali, pikali! Põlvili, pea vastu maad, kuradi valus on olla!

Rahvas: "kuule kas tal on abi vaja, kutsuks kedagi??"
Merka: "pole tal häda midagi!
Rahvas: "järsku ikka peaks midagi tegema?"
Merka: "ei ole vaja, ta on iga kord selline, pole tal viga midagi!"
Rahvas: "oo, tahad ma teen pilti sinust ja sellest seal maas!"
Merka: "ei ole vaja, selliseid pilte on juba piisavalt palju!"
No Comments!!

Tulemused siin
114 punkti
Aeg: 7:44.14
35. koht (MN 13.)
No peaaegu ju!

Läbisime tiba üle 50 kildi ilmselt (40,43 llkm) - kummagi kell ei töötanud lõpuni.
Üllatavalt täpne prognoos ja plaani täitmine!! Super!