Tartu 13. Rulluisumaraton

25.08.2019

Olen enda arust mõnusasti uisutanud ja tehnika on paranenud. Või siis ei ole?

Stardist pandi korraliku padinaga minema, kuigi ma olin viimases grupis. Surusin ise ka kohe valusalt pedaali põhja - ikka ettepoole, ikka ettepoole. Kuskil 7. kildi juures tekkis natsa hirm - kuidas ma nüüd siin niimoodi muudkui kihutan?

Rullitamine ei ole individuaalala - üksi sõita ei ole mõistlik, tark on grupis loksuda terve tee. Aga mulle see ei meeldi. Mulle ei meeldi uimerdada, kui tunnen, et jõudu on ja hull loksumine käib - kohe kihutan vedama ... mis omakorda võtab jõhkralt võhmale. Ja ega siis keegi enam vahele ei lase, kui eest kõrvale astud. Jäädki kuhugi grupi sappa jo-jotama. Sihuke tõmbamine-venimine, tõmbamine-venimine käib seal lõpus. Jube ebameeldiv. Väga paha on nõnda sõita.


Esimese ringil too Aovere laskumine oli kiire, aga mitte liiga hull. Tagasiteel tõus võttis hingeldama, aga kannatasin ära. Esimese ringi lõpp tuli rutem, kui ootasin. Istusin ka kannatlikult lähes 10 kilti grupi keskel ja lasin tirri. Kästi ju!! Närvid olid täitsa püsti.

Teisel ringil sai hing täis ja asusin vedama. Vedasin suuremat porukat Aovere mäeni kõvema tempoga ja nii mõnedki grupid saime kätte. Laskumisele läksin esimesena, aga üks vend veeres mööda, mina sappa. No ja grupp veeres mulle selga ... osssanugis, kiirus läks väga jäledaks ja võttis jala veidi võdisema. Päris hirmus oli see allatuleks. Miski 48,8 km/h sain kätte ja manasin kogu aeg, et ei kukuks. Keegi vaene vend oligi seal matsu pannud ja lebas kiirabiauto taga raamil. Ebameeldiv.


Tagasitee sama tõus oli päris raske - neljane grupp läks eest, mina üksi kangutasin väikese vahega järgi ja siis vahega ülejäänud suurem seltskond. Järgmisel laskumisel sai grupp minu kätte ja koos need 4 eespoololevat venda.


Kuna grupis läks jälle uimerdamiseks, siis kuskil Kõrveküla kandis läksin ise vedama. Tirisin rahva pöördepunkti ja nats tagasi, siis palusin vedamise ülevõtta. Seekord sain gruppi kuskile 4-5 kohale vahele ka. Leidus üks hea inimene!

Ärapööre finiši poole .... jaaaa taas grupp laseb tirri.
Miski 3 kilti minna, mida hekki te loksute???
Taas surusin pika sammuga ette, muidugi tulid kõik kaasa. No ja kui 1km oli lõpuni, siis kogu see seltskond surus pedaali põhja ja läks vuhinal mööda. Mul oli jalg jube kange ja seda kiirust ega võhma polnud kuskilt võtta. Niimoodi grupi järel üle joone veeresingi tasakesi.

Ei meeldi mulle see grupisõidu kamm. Ma saan aru, et see on mõistlik, aga ikka ei meeldi! Tahan ise vajutada siis kui tunnet on. Tahan sõita oma sammu ja ühtlaselt. Igasugu asju tahan - aga grupis loksuda ei taha - mõttetu. Vahet pole, kas ma olen 150 või 250'ndal kohal. Tahaks sõita nagu parasjagu jõuad, mitte mingit strateegiat kogu aeg mõelda.




Tulemused:
aeg: 1:39.34
241. koht



Näikse, et esimene pool olin mõned mintsid kiirem. Aga ei ole hullu. Kiiremini vist poleks jõudnud tänasel päeval.

Fotod Merka ja Liina Kink @ kaheksarattalised.ee


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar