Mul algab täiesti tühjast kohast. Iga kord täiesti tühjalt lehelt, alati. Mõnikord tuleb ja mõnikord ei tule. Või tuleb mannetu, siis ei taha kirjutadagi. Aga teinekord jälle elab, saab selle jõu sisse kuskilt. Kust ... ma ei tea. Ausalt. Nii on.
Tegelikult tšukts hakkab ka laulu tühjast kohast, sellest mida näeb ... või siis hoopis vastupidi?
Loomaaias saab mõlemalt poolt puuri vaadata. Täiesti erinev pilk on teine teiselt poolt. Täiesti!!
