Bieg Piastow - 42km klassikat

8.03.2025

Poolas polegi käinud veel Worldloppetit sõitmas, tuli proovima minna. Selline korralik road-trip autoga. Leedu Via Baltica on päris räme, rekkad tahavad sind igal kildil puruks sõita. Tee läheb läbi külade, mööda rekkatest ei saa, päris kole. Tagasi tulimegi pisut mere poolt - tee oli hea ja rekkasid ei olnud.

See talv on muidugi omadega pekkis - sisuliselt on lund olnud miski kuukene vast ja veebruari teises pooles sulas seegi. Varssavis oli 20 kraadi sooja. 20 kraadi!!! Kuhu kurat me läheme suusatama??

Tegime reisu pooleks, ööbimine Lomžas, mis oli täitsa huvitav väikelinn, jälle 18 kraadi sooja. Teisel päeval panime siis edasi kohapeale - Szklarska Poreba nimelisse väikelinna. Viisakas 2-toaline korter nõukaaegses 4-korruselises paneelmajas. Suht linna keskel. Linn selline turistikas. Lund muidugi ei olnud.

Päev oli vaba ja käisime maratonipaigas. Ja - ülla-ülla - lumi täiesti olemas! Kohe paks lumi, algas kuskil kilt enne stardipaika jõudmist. Tegime väikese sõidu ka - õues päike lahmas ja 15 kraadi plussi. Aga lippas ja pidas karv kenasti.

Sõidupäev - hommikul küll ainult +3, aga päeva peale läks jälle kuskil 13 kraadi ligi. Ja päike laksas. Sõitsingi pika varrukaga särgi ja T-särgiga, külm kuskil eriti ei hakanud. Ja libises. Ja karv pidas kenasti lõpuni. Merkal ei pidanud absoluutselt.

Sõita ikka üldse ei jaksanud. Niimoodi tontsa-tontsa kulgesin. Esimeses TP's olin juba üsna võhmal. Rada ka ikka ainult ülesmäge ja mõned tehnilised laskumised. Laskumistel kõik panevad sahka, arusaamatu täiesti!! "Miks te ei taha sõita mäest alla???"

Peale esimest TP'd oli miski laskumine, kus üleval oli suisa saba ja osad astusid treppi. Ma mõtlesin, et mida kuradit te teete?? Vasakul servas oli miski rada säilinud, muu oli hirmsas vaalus. Panin siis mööda rada alla, täitsa all läks hoog suureks ja saharahvas hakkas käntsu panema ja igasugu imeliigutusi tegema. All kurvike, mõtlesin siis ka, et pidurdan veits - no ei õnnestunud - üks vend astus mulle ette ja ma panin otse vaalu ja rängalt üle nipli!! Õnneks raja serva ja riistad jäid terveks. Aga vasak õlg sai paugu, kannatas ikka lõpuni minna õnneks. No korralik käna ikka, prillid ja GPS lendasid kus see ja teine.

Teisest TP'st kolmandani oli puhas tõus miski 8-9 km. Ainult tõus! Täiesti uskumatu. Lihtsalt astusin, isegi ei suusatanud. Ja ega sealt TP'st edasi ka ei tahtnud palju minna, ei olnud enam mingit isu. Lõpp õnneks oli siiski rohkem alamäge, kuigi ka paar korralikku tõusu taas sees. Õnneks oli distantsi lühendatud lumeolude pärast 42 km peale - see mind päästis. Muidu oleks jäänudki sinna vist.

Jõhkralt läks küll aega, aga ära tegin!

42km
5:16.25
1131 koht

Tehtud, linnuke kirjas jälle. Rohkem vist enam ei taha neid maratoone, aitab küll.