Sääsehirm - Merka, Asse ja Tarvo
B-rada
Pausil olnud massiüritused hakkavad pisitasa pead tõstma. Või mis pisitasa - kõik tahavad teha ära kõik, mis tegemata. Ainult vabu nädalavahetusi pole nõnda palju jäänud. Elvas sai näiteks ühel tänaval erinevate võistluste raames lähes korraga rattaga sõita, rullitada, iksdriimida ... puudus veel autoralli ja lennushow Eurofighteritega Elva tänavatel - pole paha!!
Aaaa et mismoodi läks või?
No traditsiooniliselt - stardis läks aega.
Ja siis läks veel aega ... et jagada lahti kes kuhu o-hajutusse tormab. Ja siis läks veel aega, et tõdeda, et KP'd tuleb ikka järjekorras 1-2 võtta ... mitte 2-1 ... või 2-2.
 |
| Marko Hõraki pilt |
Mnjahhhhh .... kui me veel 5 mintsi kauem seal seda poid ja kaarti oleksime üksisilmi jõllitanud ... siis ilmselt oleks tulnud need vennad, kes poi peale võistlust ära toovad.
Ühtegi head või vähem geniaalset mõtet ei tulnud!
Jalutasime selle otsustusKP juurde ...
 |
| Esimene rattaträkk koos jõe forsseerimisega KP8-9 |
Vaatlused järvel andsid tulemuseks X või Y ...
Vaatlused KP lohade sügavuses andsid tulemuseks Z ...
Vaatasime ja mõtlesime .... pikalt ... pikalt .... pikalt.
Täitsa mõtlikuks tegi! Kedagi enam ei tulnud!
Valisime Y ... sest meie andmetel pidi X õige olema .... aga sealt polnud absoluutselt keegi läinud. Z pidi kõige valem olema, aga seal oli muld välja trambitud. Seetõttu oli äärmiselt loogiline valida Y, kus oli märgata mõningaid jalajälgi.
Onju loogiline!!
Või ei ole???
Meie valik ei osutunud siiski õigeks ...
Rattasõit oli ilmselgelt mu päeva highlight!
Olin nimelt just äsja omandanud klippidega rattapapud - sihukesed, millega saab joosta ka. Ma ei ole kunagi klippidega sõitnud. Kunagi olid start-šosseel korvid ja seanahast ülikoleda rattakinga all oli miski plastikjubin, mille prakku istus kenasti pedaali raam. Kui siis rihmad kinni tõmbasid ... siis ei saanudki enam jalga kätte ... mis iganes juhtus. Nüüd väidetavalt peaks saama kanda välja pöörates jala klipist kätte - proovisin paar päeva enne asfaldil maja ees - täitsa toimis.
Metsas ... üldse ei toiminud. Tähendab tehnoloogia toimis, aga human-factor ei vedanud välja. Enamuse ajast human-factor feilis.
 |
| Muud träkid: ratta valik-o ja kanuu |
Sama trikki tegin veel 5-6 korda ... tasasel kiirusel juurikatel nikerdades ... no ei saa jalga vajalikul hetkel pedaalist kätte - kukudki sirgelt lihtsalt külili. Tead küll, et pead kanda välja keerama, aga no alateadlikult ikka tuhat muud tegevust on teha kukkumise hetkel. Ja jälle oled hopsti külili - pedaalid tossude küljes. Ja rahvas lõkerdab naerda ümberringi. Võimas!!
KP8 oli tegelikult valel pool teed - seetõttu panime sellest vudinal mööda. Pikalt! Ja me ei olnud mitte ainsad, kes sellega tünga said! Kohati oli ka seda, et kõiki kaardile joonistatud kriipse reaalsuses ei eksisteerinud - no näiteks kui träkki vaadates tekib küsimus, miks KP184 sellise ringiga tuldi? Vastus on lihtne - KP184 polnud poi-ülesande valesti vastanud tiimidel (ja neid oli valdav enamus ma arvan) üldse vaja võtta ning seda otseteed nagu vist ikka päriselt ei olnud??
KP8-9 träkk oli meie udupeen shortcut - oi me olime uhked selle läbilõike üle. Nimelt panime otse - müdistades ratastega kuskil rinnuni vees läbi jõe silla kõrvalt, mis oli keeluala. Värisesime rahulolust kuidas me hullult võidame kõiki, kes pidid ränga ringi tegema üle autosilla.
Järgmine päev vaatasin träkkeritega tiimide liikumist ... ja siis aerofotolt ... et meie läbisumamisest miski 200+ m allavoolu oli jalakäijate sild - kust ülejäänud tiimid rahulikult üle jalutasid ja meid 6-mindisel träkil 3+ mintsiga võitsid.
Tulenevalt üle-eelmisest lõigust - mulle tundub, et võistluse ajal seda jalakäijate silda kaardile märgitud ei olnud. Ja ma ei taha praegu kuulda lauseid a la "tuleb ikka kaarti hoolikamalt vaadata!" Tasa! Seda silda seal ei olnud olemas - ja see on absoluutne tõde!!
Või siis ....
On teoreetiline võimalus, et meie valik ei osutunud siiski õigeks ...
 |
| Valik-o, koos mõningate veetakistustega |
Täpselt nii ka kujunes. Joosta oli alguses ikka jube raske, õnneks ka Asse ei kiirustanud, Merka muidugi pani padinal eest minema. Hoidsime kannul. Valisime lühima võimaliku ringi ja viga tegelikult ei teinudki. See distsipliin tõi meid üldjärjekorras kohe poole võrra ettepoole.
Väike elevus tekkis KP173 ujumisega - teatavasti on mõistlik vees alati papud jalast võtta - kordades kiirem ja lihtsam on ujuda. Torkasin tossud särgi tagataskutesse ja kukkusin kühvima. Mingil hetkel vaatasin tagasi, kus Merka ja Asse? Näen, Merka lehvitab mu paput ja hüüab: "kae, mille ma leidsin!!" Ta oli sellega ujudes täiesti juhuslikult vastu nina saanud. Ohkasin kergendatult - vedas ikka mul!
Igaks juhuks katsusin särgi tagataskut - seal ei olnud enam ühtegi paput!
TEIST PAPUT EI OLE ENAM!!!
No minge pekki - kuidas ma edasi teen, kui üks toss on kadunud???!!!
Tuhat mõtet käis läbi pea - paanika, paanika, jaanika!!
Õnneks on tänapäeva tossudel omadus tõusta vee peale ... järgnes mõningane paaniline ringikühvimine - üles leidsin! Pistsin põue. Ühe Asse tossu panin ka põue - siis tal kergem ujuda. Vesi oli maru soe, samas veetaimestik kasvas ka korralikult - oli tegemist, et kätt veest tõsta rohelise puhmakaga - kujuneski selliseks madala_käega_krooliks.
"Kohe sisse, karake kohe sisse!!"
Ilmselgelt oli see läbinähtavalt võlts ettepanek!
Samas alternatiive ka ei paistnud kusagil - sumatasimegi sinna veetaimede ja pori kooslusesse ... ojal oli sügavust üle pea, pidi täitsa ujumisliigutusi tegema :-)
Edasine rattaga valik-o sujus suhtkoht okeilt. Me ilmselgelt pole mingid rattagurud, aga kaarti tunneme ... paraku ... juhtus nii, et valikus võtame 115 ja 113 ning 112 ja 114 ei võta, leidsime peale 115 võtmist minu juhendamisel ennast punktist nr. 112!
- kuule aeeeee!! 115 ja 113 võtame, 112 ja 114 EI VÕTA!!!
- kui keeruline sellest on aru saada - 115 ja 113 läbime, 112 ja 114 ei lähe!!!
- just! Selline plaan oli! .... aaa mul läks tiba sassi!
Ilmselgelt olin kaotanud suure osa usalduskrediidist, sest järgmisel ratta o-valikul kästi mul punase vildikaga tõmmata kokku punnid, mida me peame läbima!!
- ja nüüd jäta meelde - punasega märgitud punnid võtame, teistesse EI LÄHE!!! Said aru???!!!
Sain. Nii tegimegi. Paari pisikese, 15-20 sekise veaga.
Kanuu.
Jälle ilmselgelt meie ala. Taas valik-o. Punnid tuli võtta kanuus olles - kühvisime need allavoolu läbi ja vastuvoolu tõmbasime ennast tagasi. Ilmselgelt me ei hakanud mõtlema mingitele variantidele kannaks kanuu mööda teed tagasi saaks rutem võibolla??!!
Kanuu meile meeldib, mõlada on lahe, rada oli ka lahe!
Rattaga viljaelevaatorisse. Olime taas aegu vaadates kiired rattaga - mis on täiesti uskumatu lugu. Rattaga me tavaliselt ei ole kiired!!
Kuna Merka kardab kõrgust ja mina samuti ronimisi/laskumisi ei naudi, siis saatsime Asse. Asse tegi mis tarvis - kiiresti, professionaalselt!
Oli jäänud veel LÜ, kus elektrikarjuse vahele saadeti silmad kinni mind.
arvestage, et elektrikarjuses on vool sees!!! - no hea jutt küll eksole, on ta jeee seal vool sees
- ...... aaaaaaiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiissssssssssssssssaraiskkk!!!!
......
Hele litakas piku kintsu võttis põlved nõtkuma. Ma olen enne ka elektrikarjust katsunud, aga sellist
litakat, mis põlved nõrgaks ja kere kangeks võtab - vot pole enne saanud. Ilmselt läbimärg lycra andis oma sära sellele. Ja mu ennegi mitte liiga uljas samm muutus 2/3 võrra lühemaks. Hirm hoiab ikka inimest elus!!
Viimane krool Arbi järvepromenaadi võrgu all oleva jaamani pesi riided kenasti puhtaks - no et finišipildid oleksid ikkagi esteetilised. Ikkagi linna keskväljak!
Märjas liibuvas lycras noorsportlased - fotograafid olid ametis ... eriti sega- ja naistiimidega :-)
Oli meeleolukas!
Kokkuvõttes tubli 36. koht, segade 14.
Trahve ei saanud ja vaatamata üliaeglasele algusele - tegime oma peaaegu ära.
 |
| Foto Marko Hõrak |
Tavaliselt on rattatrassid nõmedad! Ausalt on! Igavad! Mõttetud pikad kulgemised punktist A punkti B. Nüüd oli jummala äge - pidevalt pidid midagi valima ja kaarti lugema. Ei tulnud kordagi mõtet - krt saaks see ratas juba läbi, võiks isegi edasi teha!!
Ehk põhimõte "pange rohkem punkte ja laske kogu aeg valida!!" on võitev idee!
No ja muidugi igasugune jooksu o-valik, võimalikult pikk, mida o-tehnilisem seda parem, võimalikult paksus võsas/mudas või suisa vees - see on meie must_leib, mis toob naeru näole ja rahulolu keresse!
Samuti suur tänu kõikidele pildistajatele!
Ja kaasvõistlejatele tiimidest Twister Sega, Võttegrupp, Hea Tahe ning Soosambla - ergutamise eest! Teistele ka ikka tänu!
1 kommentaar:
See kõik on kuidagi kahtlaselt tuttav. Igatahes hea lugu, hea tiim, hea üritus! Tänud, Asse
Postita kommentaar