 |
| xtsport fanclub puhas emotsioon! |
Pikasilla - Võrtsjärve alumises otsas
Sääsehirm - Merka, Priit ja Tarvo
Seiklus algas juba Viljandis, kus otsustasime pisikese burksi (loe: pasta) teha enne rajaleminekut. Ees ootas ikkagi 24h järjepidevat rahmimist ilma igapäevaselt enesestmõistetava hedonismita elik siis chipside ja õlleta. Organism ei arvanud sellest midagi head.
Seiklus seisnes selles, et kui olime kõrtsust lahkunud ja väisasime Selkut - minu teine mina ikkagi ei olnud nõus ilma õlleta võistluspaika minema ning Priit mõtles, et võibolla need 2 kommi, mis taskusse said, on ikka nõks liiga vähe 24h seikluseks - no et järsku ostan juurde ühe geeli_või_midagi - tüüpiline Priit!! - teatas Anneken, et tema oli esimest korda elus võtnud kaasa ridiküli - juhuks kui külastame restot enne võistlust, siis on ilus ridiküli kanda - ja seda nüüd enam autos ei ole!!
Erinevalt mõnest eelmisest Extarist, kus ma kõik, absoluutselt kõik geelid enne starti autosse unustasin ... sai seekord seljakas täiesti punni. Lisaks oli plaan kanuusse võtta kilekotitäis igasugust manti - no ei pea ise vedama, kanuu veab!
Raja ülesehitus oli midagi sellist:
* proloog joostes 1h - tagasi võistluskeskusesse
* kanuu - tagasi VK'sse
* ratas - V1
* jooks - V1
* ratas - V2
* jooks - V2
* ratas - koju VK'sse
V2'e sai miskit manti juurde saata ... pisikese kilekotikesega. Vaatasin seda kotikest, mille Merka täitis kiirelt võileibade ja Priit sama kiiresti riietega nagu ilmaimet:
aaaa siia ju ei mahu Tõmmu_Hiidu üldse mitte ühtegi!!?? Nagu midahekki?!!
Ei mahtunudki, ei pannudki. Viskasin paar betoonikest/geelikest/vorstikest/chipsikest kotti ja ... no jäin lootma sõpradele korraldajatele, et ... nad ju tunnevad mind ... järsku on nad sellele mõelnud, kuidas rajal sportlasi turgutada ... enda salajastest varudest. Sõbrad peavad olema, muidu ei jääks ellu!!
Etteruttavalt: sõbrad olid rajal ja teadsid, mis on mulle hea!!!!
Proloog - 19-20.30
Tavapäraselt peaaegu valge kaart juhatas rahva koolini, kus tuli liita positiivseid ja negatiivseid numbreid, mis omakorda olid peidetud kooli sisemusse. Teada oli numbritega plätakate arv ... mina lugesin tükke ja Priit liitis. Viimase tehte -3 +7 tulemuseks sai ta miskipärast -4 .... aaa no tagasijooksul me Merkaga natsa mõtlesime selle üle ja pakkusime pigem +4. Sobis.
Proloog lõppes pisikese ujumisega - vesi oli soe, aga kanuuvestiga ei saa ujuda ju raisk!!! Ulbid nagu see asi seal. Kohutav!
Lisaks hakkas Priidul megakülm - väljas oli +24 ja vesi oli +22 umbes! Priit lõdises nagu haavatud kober. Nagu päriselt! See on, kui inimese kehas on rasvaprotsent väiksem kui null! Ei tasu nii teha! Vahetusalas ladus poiss endale selga kõik riided, mida leidis meie ja kõrvalolevatest autodest ... ja lõdises samamoodi edasi. Mina mõtlesin, kas panna ööseks T-särgile veel midagi peale või piisab varrukatest???!!!
Kanuu - kuni 01.00
Napilt enne esimest KP'd hakkas kanuutamise tunne sissetulema - liikusime kenasti. Misjärel ... keerasime nina ümber ja mõlasime võistluskeskusesse tagasi. Nimelt jõudsime samaaegselt tõdemuseni, et träkker, mis pidi olema Priidu küljes - seda seal mitte ei olnud.
Vana seiklussportlase tõetera: no ei saagi ju tegelikult minna pikale rajale, kui ei ole testitud tiimi võimet efektiivselt koos ühes kanuus töötada!!
Soojendus oli tehtud, kaasvõistlejatele piisav edumaa antud (no me oleme kanuus teiste jaoks lihtsalt
liiga kibedad kärbsed) - tuli hakata panema!
KP6 ja 7 vahel oli meil miskipärast hullult vaja tungida läbi pilliroovõsa. Peale mida lahmas mul vasakust põlvest ja käest korralikult verd - keegi ketser oli pilliroolehed vahedaks ihunud. Mingit med_komplekti kanuusse ju ei võtnud - no mis saab kanuus juhtuda???!!! ... põhjaminemisel plaastrit pole eriti vaja ... kui ainult suu kinni teipimiseks, et vähem karjuks. Tõmbasin varruka ümber põlve, et kanuu verd täis ei valguks ja põhja ei läheks. Otsustasime siiski järvelt KP'd ära korjata ja siis korraks VK'st läbi põigata, et irvakil põlv kokkukortsida - pole ilus, kui kõõlused paistavad. Nii tegimegi.
Esimese ringi tegime järvel.
Peatus VK's oli emotsionaalne - Maret revideeris osavate näppudega medkohvrit ja Hardi/Heigo/Eero valasid õlut - ülejäänud viskasid peent saare huumorit. Priit lisas endale riideid!! Käis ka läbi miski uitmõte - järsku peaks õmblema?? - aga kuna niiti/nõela polnud võtta, siis ei hakanud.
desinfitseeris/teipis/sidetas põlve,
Panime uuesti jõele - sedakorda lõunasse - aega ju oli ja seiklus must go on!!!
Kanuu lõpetasime kenasti viimase valguse kustumisega ... korraldajad juba ootasid kaldal ... proviandiga :-)
Õhtune taevas oli nii ilus, nii ilus!!
Ratas - kuni 05.00
Pime oli, aga mitte väga külm - pikk püks ja pikk varrukas said siiski pandud. Priit lõdises endiselt, lisas veel riideid. Kohe esimese KP'ga panime kala - ei lugenud välja, et üle oja ei lähegi teed - no pidime siis jalgsi sumama ja ragistama - kole võsa oli oja ääres ja ... kõige rohkem ajas närvi see, et puhtad/kuivad tossud pidi kohe seikluse alguses märjaks tegema - väga ebameeldiv.
Edasi oli üldiselt õnne - ülesanded sai lahendatud - ühel joonel KP'ga näkkas koheselt, teisel joonel ei hakanud üldse mõtlemagi, et sõidame ühe KP pärast pool maailma läbi. Võtsime oma KP'd ära ja erilist viga öös ei teinud.
KP22 oli korralik porr. No seal oli neid rajakesi ikka veel ... tähendab, olgem nüüd ausad - mujal olid rajad ja ei olnud KP'd. Loobusime, sõitsime vahetusalasse. Aga kuna seal ikka levis kuuldus, et miski tiim olla KP leidnud.
Kimasime tagasi möllama. Leidsime ... KP, mitte raja! Oli õnne!
Varahommikune taevas oli nii ilus, nii ilus!!
Reljeefikaart - kuni 08.30
Priit üritas kanda KP'd ka 50K tavakaardile - no palju õnne!! Ja siis üritas ühte reljeefiKP'd võtta 50K kaardiga ... kus ei olnud reljeefijoontki väga olemas selles kohas :-)
Tegime lühidalt - mõned KP'd, mis polnud liialt kaugel. Õnneks oli juba valge ja palavus hakkas ligi hiilima. Isegi Priit kooris paar kihti sulejopesid seljast - võimas!!
Tegin ühe o-vea - KP45 panin tiba pikalt. Sai natsa vales kohas kammitud. Aga muidu sujus enam-vähem, mingit erilist säravat o-hiilgust me ei näidanud, aga päris orbiidile ka ei pannud.
Enne vahetusala panime 45 kraadi valele teele!! Ei vaadanud kompassi ja teadsin, et teele peame sattuma, mis viib V1. Paraku oli see vale tee ja viis tiba mujale.
Samas ... hakka või uskuma, et iga viga on millekski ka hea:
Merka: oot vaata kas see on Hardi Stokkeri auto, on sinine ju??
Ma nats lödi ka juba: aaa ei tea, vist ei ole, miks ta siin peaks olema....
......
* kanuu - tagasi VK'sse
* ratas - V1
* jooks - V1
* ratas - V2
* jooks - V2
* ratas - koju VK'sse
V2'e sai miskit manti juurde saata ... pisikese kilekotikesega. Vaatasin seda kotikest, mille Merka täitis kiirelt võileibade ja Priit sama kiiresti riietega nagu ilmaimet:
aaaa siia ju ei mahu Tõmmu_Hiidu üldse mitte ühtegi!!?? Nagu midahekki?!!
Ei mahtunudki, ei pannudki. Viskasin paar betoonikest/geelikest/vorstikest/chipsikest kotti ja ... no jäin lootma sõpradele korraldajatele, et ... nad ju tunnevad mind ... järsku on nad sellele mõelnud, kuidas rajal sportlasi turgutada ... enda salajastest varudest. Sõbrad peavad olema, muidu ei jääks ellu!!
Etteruttavalt: sõbrad olid rajal ja teadsid, mis on mulle hea!!!!
Proloog - 19-20.30
 |
| proloog |
 |
| kanuuträkk |
Proloog lõppes pisikese ujumisega - vesi oli soe, aga kanuuvestiga ei saa ujuda ju raisk!!! Ulbid nagu see asi seal. Kohutav!
Lisaks hakkas Priidul megakülm - väljas oli +24 ja vesi oli +22 umbes! Priit lõdises nagu haavatud kober. Nagu päriselt! See on, kui inimese kehas on rasvaprotsent väiksem kui null! Ei tasu nii teha! Vahetusalas ladus poiss endale selga kõik riided, mida leidis meie ja kõrvalolevatest autodest ... ja lõdises samamoodi edasi. Mina mõtlesin, kas panna ööseks T-särgile veel midagi peale või piisab varrukatest???!!!
Kanuu - kuni 01.00Napilt enne esimest KP'd hakkas kanuutamise tunne sissetulema - liikusime kenasti. Misjärel ... keerasime nina ümber ja mõlasime võistluskeskusesse tagasi. Nimelt jõudsime samaaegselt tõdemuseni, et träkker, mis pidi olema Priidu küljes - seda seal mitte ei olnud.
Vana seiklussportlase tõetera: no ei saagi ju tegelikult minna pikale rajale, kui ei ole testitud tiimi võimet efektiivselt koos ühes kanuus töötada!!
Soojendus oli tehtud, kaasvõistlejatele piisav edumaa antud (no me oleme kanuus teiste jaoks lihtsalt
KP6 ja 7 vahel oli meil miskipärast hullult vaja tungida läbi pilliroovõsa. Peale mida lahmas mul vasakust põlvest ja käest korralikult verd - keegi ketser oli pilliroolehed vahedaks ihunud. Mingit med_komplekti kanuusse ju ei võtnud - no mis saab kanuus juhtuda???!!! ... põhjaminemisel plaastrit pole eriti vaja ... kui ainult suu kinni teipimiseks, et vähem karjuks. Tõmbasin varruka ümber põlve, et kanuu verd täis ei valguks ja põhja ei läheks. Otsustasime siiski järvelt KP'd ära korjata ja siis korraks VK'st läbi põigata, et irvakil põlv kokkukortsida - pole ilus, kui kõõlused paistavad. Nii tegimegi.Esimese ringi tegime järvel.
Peatus VK's oli emotsionaalne - Maret revideeris osavate näppudega medkohvrit ja Hardi/Heigo/Eero valasid õlut - ülejäänud viskasid peent saare huumorit. Priit lisas endale riideid!! Käis ka läbi miski uitmõte - järsku peaks õmblema?? - aga kuna niiti/nõela polnud võtta, siis ei hakanud.desinfitseeris/teipis/sidetas põlve,
Panime uuesti jõele - sedakorda lõunasse - aega ju oli ja seiklus must go on!!!
Kanuu lõpetasime kenasti viimase valguse kustumisega ... korraldajad juba ootasid kaldal ... proviandiga :-)
Õhtune taevas oli nii ilus, nii ilus!!
 |
| 1. rattaträkk |
Pime oli, aga mitte väga külm - pikk püks ja pikk varrukas said siiski pandud. Priit lõdises endiselt, lisas veel riideid. Kohe esimese KP'ga panime kala - ei lugenud välja, et üle oja ei lähegi teed - no pidime siis jalgsi sumama ja ragistama - kole võsa oli oja ääres ja ... kõige rohkem ajas närvi see, et puhtad/kuivad tossud pidi kohe seikluse alguses märjaks tegema - väga ebameeldiv.
Edasi oli üldiselt õnne - ülesanded sai lahendatud - ühel joonel KP'ga näkkas koheselt, teisel joonel ei hakanud üldse mõtlemagi, et sõidame ühe KP pärast pool maailma läbi. Võtsime oma KP'd ära ja erilist viga öös ei teinud.
KP22 oli korralik porr. No seal oli neid rajakesi ikka veel ... tähendab, olgem nüüd ausad - mujal olid rajad ja ei olnud KP'd. Loobusime, sõitsime vahetusalasse. Aga kuna seal ikka levis kuuldus, et miski tiim olla KP leidnud.Kimasime tagasi möllama. Leidsime ... KP, mitte raja! Oli õnne!
Varahommikune taevas oli nii ilus, nii ilus!!
 |
| reljeefikaart |
Reljeefikaart - kuni 08.30
Priit üritas kanda KP'd ka 50K tavakaardile - no palju õnne!! Ja siis üritas ühte reljeefiKP'd võtta 50K kaardiga ... kus ei olnud reljeefijoontki väga olemas selles kohas :-)
Tegime lühidalt - mõned KP'd, mis polnud liialt kaugel. Õnneks oli juba valge ja palavus hakkas ligi hiilima. Isegi Priit kooris paar kihti sulejopesid seljast - võimas!!
Tegin ühe o-vea - KP45 panin tiba pikalt. Sai natsa vales kohas kammitud. Aga muidu sujus enam-vähem, mingit erilist säravat o-hiilgust me ei näidanud, aga päris orbiidile ka ei pannud.
Samas ... hakka või uskuma, et iga viga on millekski ka hea:
Merka: oot vaata kas see on Hardi Stokkeri auto, on sinine ju??
Ma nats lödi ka juba: aaa ei tea, vist ei ole, miks ta siin peaks olema....
......
Ja otsekui muinasjutus, läbi hommikuse hämara udulaama, astub härra autost välja - annab purgi õlut - jahedat õlut! Päris õlut! Mõtelge!! Oikurrrrrrrja kui hea see oli!!! Nende magusate geelilödide vahele - täiesti ulme!!
 |
| rattabingo |
Mul ei olnud mingit eelarvamust, et rajameistrid ei ole erilised põrssssad!! Et nad panevad need KP'd just sinna, kuhu meie ei satu ... ja sinna ei pane, kuhu meie läheme. Ja ma ei eksinud! Heigo ja Randy tegid jälle omad ära - neli esimest KP läbimist andsid tulemuseks 0 - just - täpselt null punkti!! Lisaks sattusime mingile kaduvale rajale, kus tuli läbi võssi rattaid tassida ja muud porri!
Aitäh sõbrad!!!
Lõpuks mõned silmad ikka korjasime kokku. Läbi suure häda ja viletsuse. Ma olin vahepeal ikka täiesti lödi. Lihtsalt jäin seisma, koukisin seljaka lahti ja toppisin suhu, mida leidsin. Geeli ja jooki ja ... no kõike. Kumm oli nii toss, et üldse ei tahtnud enam liikuda. Päike küttis armutult ning parm sõi isukalt. Raske oli. Ausalt!! Õlad valutasid, kann andis tunda ... mott oli maas!
Samas kuidagi pidi ju sinna V2 ära venitama. Venitasimegi lõpuks. Saime mandikoti ligi.
Väike kahtlus käis läbi pea, et miks nad meile nüüd kõikide värvidega trükitud kaardi annavad. Et
 |
| vasakul reaalträkk, paremal kaart, mille järgi mindi N/S suund on mõlemal tagurpidi |
Asusime teele - Priit tahtis kohe minema lapata ... aga mulle tundus kuidagi nagu, et asjad kaardil vs. reaalsus ... no nagu ei mätši. Ei saanud kohe pihta ka, et milles kolb. Õnneks on kuskil seljaajus juba teadmine, et siin on kombeks kaarte valeks väänata ... aga mis sedakorda tehtud on??
Peegelpilt???!!!
.... krt mitte ainult!!
.... põhja-lõuna suund ka nagu ei klapi???
krt nad on N-S suuna ka vastupidiseks pannud!!
Põrssssssakari krt!!!
Korraldajatel oli muidugi nats kahju, et me nii valjuhäälselt oma kommentaare jagasime - paar teist tiimi oli ka meiega - nad vo olekski jäänud nukra näoga sinna istuma. Võistluskaaslasi tuleb ikka hoida!
Panime siis minema - alguses nina kaardis ja paar apsakat lipsas sisse. Aga muidu kuni LÜ'ni sujus kenasti - harjub ära selle peegliga. Millega ei harjunud, oli ilm. Päike laksis lagipähe ja temperatuur oli tõusnud ilmselt kolmanda kümne lõppu - oi mulle ei meeldi selline ilm - ma lihtsalt suren ära, vajun kokku. Jooksusamme ei tulnud juba enam ammu, oli selline tuim vantsimine.
 |
| Hoogu veel on! |
Priit kui ilma kaaluta vend - las ronib üles!
Merka põhimõtteliselt ei roni ja ... no ma siis laskun.
Kõik oli kena ... ainult meist keegi polnud kunagi kuulnud sõna "jumar". Rääkimata, et keegi meist seda kunagi näinud oleks või teaks, mis sellega teha saab. Peale mõningast näppimist saime pihta kuidas see töötab. Priit rakendati selle külge ja ... mindatagu!!
Priit: aaa mis ma tegema pean
- no siit kanuust ... sinna sillale
- kuidas?
- ühe käega tõmbad ja siis astud kuhugi .... aaaa ega ma ka ei tea tegelt
Õnneks tuli appi Reeda, kes andis kiire algkursuse Priidule ... mina hiilisin paadiga minema, Priit jäi rippuma ... päris kauaks.
Mingi aeg hiljem, kui Priit liiga palju ülespoole polnud liikunud ... tekkis Merkal mõte, et kuule tõmbame ta julgestusköiega üles, sest muidu ta jääbki siia. Mitmeks päevaks.
Oli ilmselge, et Priit ise edasi enam ei liigu. Ei üles, ei alla.
Samas - me kahekesi teda ka üles ei jaksanud tõmmata. Kutsusime appi Indrek Mahla, kes vigastatuna ise ei saanud VärskaOriginaali tiimis osaleda, appi. Peale ilget ponnistamist ja jagelemist õnnestus Priit kuidagi sillale saada. Poiss oli läbi nagu kalts ... lebas seal ja inises ainult, tal vaesekesel polnud kindaid ka. Kole lugu. Ärge seda jumarit kodus ise proovige!!!
Üks punn oli käes ja kuna vaatepilt piisavalt õõvastav - mõtlesime, et las jääda, lähme minema.
Mahla agiteeris mind siiski laskuma. Ma paar korda olen proovinud ja tegin 8'ga laskumise ära - see
Tagasitee vahetusalasse oli ilm veel palavam, parmud veel suuremad, võss veel vastikum ja pilt veel enam taskus. Juhe jooksis kokku KP75's, kus oli miski vana teederägastik nelja eri suunda. Mingid vallid - ühe ots tuli leida. Vot seal oli lootusetu seda parem/vasak asja ajada - igasse nelja suunda läheb tee - mõhkugi enam ei jaga, milline peegelkaardil vastab millisele maastikul. Poolumbes lohade järgi läksime - ära tõime!
Ja vaarusime tasasel sammul vahetusalasse. Ilm tappis kenasti.
 |
| PEKKKIIIIII!!! |
- no siit kanuust ... sinna sillale
- kuidas?
- ühe käega tõmbad ja siis astud kuhugi .... aaaa ega ma ka ei tea tegelt
Õnneks tuli appi Reeda, kes andis kiire algkursuse Priidule ... mina hiilisin paadiga minema, Priit jäi rippuma ... päris kauaks.
Mingi aeg hiljem, kui Priit liiga palju ülespoole polnud liikunud ... tekkis Merkal mõte, et kuule tõmbame ta julgestusköiega üles, sest muidu ta jääbki siia. Mitmeks päevaks.
Oli ilmselge, et Priit ise edasi enam ei liigu. Ei üles, ei alla.
Samas - me kahekesi teda ka üles ei jaksanud tõmmata. Kutsusime appi Indrek Mahla, kes vigastatuna ise ei saanud VärskaOriginaali tiimis osaleda, appi. Peale ilget ponnistamist ja jagelemist õnnestus Priit kuidagi sillale saada. Poiss oli läbi nagu kalts ... lebas seal ja inises ainult, tal vaesekesel polnud kindaid ka. Kole lugu. Ärge seda jumarit kodus ise proovige!!!
Üks punn oli käes ja kuna vaatepilt piisavalt õõvastav - mõtlesime, et las jääda, lähme minema.
 |
| Laskumine .... tehtud! |
pole eriti keeruline. Tegelikult on see suisa lihtne ... ainuke keeruline koht on üleval üle serva saada ... ilma nahka servale jätmata. Peaaegu sain seekord!
Teine punn ka käes, damned we are good!!!!!
Teine punn ka käes, damned we are good!!!!!
Ja vaarusime tasasel sammul vahetusalasse. Ilm tappis kenasti.
Ratas koju - kuni 19.00
Kohe alguses tegime ühe o-vea ja sõitsime teineteisel eest ära ... tagumine ei teadnud, kuhu minema peab ja ootas ristis, kuni keegi märkab ja tagasi pöörab. Ei jaksanud mõelda, suhtlusesse segunes närvilisemaid fraase, stressitase tõusis.
 |
| kaart ilma träkita |
Kuidagi pidi siiski finišisse jõudma. Aeg hakkas ka peale suruma - eri tobe oleks olnud finišisse hiljaks jääda ja trahvi saada. Hülgasime siis vahepealt mõned punnid - sõidame VK lähedusse ja võtame sealt, mis võtta annab. Iseenesest oli see õige otsus, võibolla olin natsa liiga kartlik. Aga mul oli ka pilt päris taskus - sellises olukorras mõte pole ka enam kõikse kirkam.
Viimasel tunnil natsa kosusin. Suutsin korra ikka ka seda rattakingadega külilikukkumise värki teha - lajatasin kuklaga vastu kivikõva teeroobast - õnneks sai esimese laksu kiiver, mis ragises võikalt! On hetki, kus sa hoomad täiega turvavarustuse olemasolu vajalikkust. Nagu sajaga!! Ma ei tahagi rohkem mõelda, mis oleks võinud juhtuda kui ...
Lõpust noppisime kõik ripakil KP'd ära ja olime suht-koht normaalsel ajal finišis ... no ei olnud tund või rohkem varem.
Tehtud!
Aeg: 23:35.11
59 punkti
15. koht (DH: 11)
Ei ole paha!
Nagu Merka ütleb: kui sa veel trenni ka teeks natuke .... :-)
Jah, trenni vo peaks natsa tegema enne 24h rapsimist.
Või ei peaks? Ma ka ei tea ...
Summarum:
* Kraaps ja Igavene Respect korraldajatele - kõik eelmainitud persoonid + vahmiil Joonased ja Edith ja kõik kõik teised!
* Kummardus kõikidele kaasvõistlejatele - eriti Juusa, Improvised, LasSpordivad, Esto Picnic Team, Mongolian Adventure Team, Enimal, Compressport ja kõik teised. Ilma teieta oleks igav - juba teie ponnistamist ja professionaalsust kõrvalt vaadates - see aitab edasi!
Last but not least - olles more_less kursis viimaste aastate Extarite sisuga ... vaikselt hakkab tunduma, et kõik trikid on juba ära tehtud? Või ei ole siiski veel?
Kõik head pildid on Edithilt - RESPECT!
Tehtud!
Tulemused leitavad XTSpordi veebist
Aeg: 23:35.11
59 punkti
15. koht (DH: 11)
Ei ole paha!
Nagu Merka ütleb: kui sa veel trenni ka teeks natuke .... :-)
Jah, trenni vo peaks natsa tegema enne 24h rapsimist.
Või ei peaks? Ma ka ei tea ...
Summarum:
* Kraaps ja Igavene Respect korraldajatele - kõik eelmainitud persoonid + vahmiil Joonased ja Edith ja kõik kõik teised!
* Kummardus kõikidele kaasvõistlejatele - eriti Juusa, Improvised, LasSpordivad, Esto Picnic Team, Mongolian Adventure Team, Enimal, Compressport ja kõik teised. Ilma teieta oleks igav - juba teie ponnistamist ja professionaalsust kõrvalt vaadates - see aitab edasi!
Last but not least - olles more_less kursis viimaste aastate Extarite sisuga ... vaikselt hakkab tunduma, et kõik trikid on juba ära tehtud? Või ei ole siiski veel?
Kõik head pildid on Edithilt - RESPECT!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar