Libahunt Kolgas

25.okt.2014

Sügisese Libahundiga täitub mul esimene aasta rogainiradade kündmisel. Alles? Juba? Mismõttes? Ise ka imestan ... nagu oleks juba sajandeid rogaininud. Aga võta näpust, ei ole.
Eelmine okt. sai esimest korda Sääsehirmuga (M-L, Merka ja mina) Libahunti joostud. Noooojah ma olin enne lastega teinud mõned rogainid, aga need olid põhiliselt ikka jalutamised_kaunis_looduses. Adrenaliiniöö oli ka eelmisel suvel - aga seal oli ratas sees, seega mitte päris rogaini formaat.

Nuuuvoot. Tegelikult tundsin ennast eri_krdi_tugevana:
* aasta rogainitud - ikka täiesti vanameister juba - tean ala strateegiast ja taktikast absoluutselt kõike!
* paar nädalat tagasi TAOK läks ju päris hästi ... ja seal oli 8h ... asi nüüd see 6h läbilipata!
* terve nädal olen puhanud - mitte ühtegi jooksusammu - vorm peaks ikka üübersuper olema!!

Kaarti sai pikalt vaadata ... ja arutada .. ja ühtepidi ringi tehtud ... ja teistpidi tehtud ...
Ikka jäi tähelepanuta KP50, kus selgelt kirjas Stardiülesanne ... mis oleks võinud panna mõtlema, et too võiks olla esimene punkt. Me polnud seda KP'd oma plaani üldse pannud :-)

Stardis sai lipikukese, kus "ülla-ülla" tuligi võtta KP50! Algas rahvamatk, mille ajal jõudsime meie oma plaane tuhat korda ringiteha. M-L jooksis tiiru ümber Kolga mõisa ja piuksutas vajalikud KP'd. Siis vaidlesime veel natsa rajaplaani muutmise võimaluste üle, kuid õnneks-õnneks - plaan on vanem kui meie ja seda ei muudeta!  Jooksime tagasi starti ja panime ajama enda esimese KP23 suunas.

Ilm oli külm, napilt üle nulli.
Esimesed punnid tulid üsna emotsioonitult, M-L muudkui piuksutas. Esimese tunni lõpuks olime KP71, kus lisaülesandena M-L sõitis köiega ... kuhugi jõeorgu ja ma pidin ta tagasi sikutama.

KP53's oli üks emotsionaalsem jõeületus ning peale KP56 tuli see, mida Merka kartis - pikem rabaületus .... mille kohta ma olin plaanides arvanud "ah mis seal on, see ju sisuliselt lage ala". Ei olnudki muud, kui et raba oli kerges jääs ... mis jala all mõnusalt murdus ja ma korda paar ikka lähes põlvini rabavees olin. Vesi oli päris külm - kohe eri_krdi_jääkülm ja ebameeldiv. Kohe nii külm, et peale igat sulpsatust võttis üsna mitu sammu aega, enne kui jalga jälle tundma hakkasid.
Tüdrukud olid kavalamad ja hüppasid mättalt mättale, said pea kuiva jalaga üle.
Peale KP64 oli järgmine emotsioonikam jõeületus mööda langenud puid.

Ja teine tund oli kulunud, läbitud oli ainult tiba üle 12km ja keskmine tempo oli olnud masendav. Mul hakkas kerge väss ka peale tulema, õnneks polnud väga pikalt järjest joosta saanud, võss ei lubanud. Nüüd siis paar KP vahet sai lipata.
KP71 oli LÜ, kus taas M-L ronis mööda mingit köisredelit kõrgustesse, samas pidi tasakaalu hoidma, et mitte allalennata - see oli päris julm ülesanne, mina poleks seda jaksanud teha - ja siis tuli sealt allahüpata julgestajale lootes. Päris õõvastav, väga tubli M-L!

Nüüd tuli raja ebameeldiv osa - pikk jooks mööda lagedat tuulist mättalist põldu + kakerdamine mingis loduvõsas pokumaal (KP54) - kõik pokud olid muide külmunud!! + solberdamine mingis ojas,
kus kopratamm oli suhtkoht katki kuiva jalaga ületamiseks (KP63) + kakerdamine kuuse/segavõssis pikemal suunaträkil (KP45).
Ja üle poole ajast oligi möödas - mina olin väsinud ja lisaks hakkas jalg paremast puusaliigesest valutama, nagu kunagi ammu, vahepeal võttis päris lonkama.

KP82 oli LÜ õhupallide nooltega puruksviskamises - M-Liga kahepeale tulime etteantud katsetega toime.
4h oli möödas, olime läbinud 23km, võtsin sisse ibuka ja Gutari ... mõne aja möödudes läks nii puusaliiges kui ka olemine paremaks. Suisa päris heaks.

Aeg pressis tagant ja plaanis tuli hakata tegema muudatusi.
Esimene otsus oli KP83 (Viru raba torn) väljajätta kui edasi-tagasi jooks ... aja edenedes otsustasime siiski võtta - 8 silma saamiseks oleks tulnud muidu 3-4 kp'd läbi joosta.
Tee torni oli suvisest lastega matkamisest tuttav, Merka ja M-L tirisid laudteel sellise tempo üles, et ma oli torni jõudes täitsa surnud. Kaugusemõõtmise LÜ tekitas elavat keskustelu - lõpuks piuksutasime ühe variandi ära ... mis hiljem -ülla-ülla- osutuski õigeks. Saime punnid kätte ja miinused jäid saamata.

Täpselt 1h oli aega. Liiga palju erinevaid variante liikumiseks ei olnud jäänud viimaseks tunniks. Võtsime kõik, mis teele jäid ... ja mina võtsin Shleha. KP43 juures saime aru, et ... aega on veel üle 20 mintsi, lisaKP'ks on võimalik valida KP28 või 32. See viimane annab suurema silma ja puhas mööda teed jooks - selle võtame.


Osssapühapüss - Merka sai asfaldile ja kukkus kappama. Ma ikka hoidsin kuidagi kannul, M-l'i kui LÜ'des põhitegija saatsime shortcutile. Tagasiteel finishisse haarasime M-L'i kampa poolepealt ja Merka surus muudkui pedaali - nägu läks tal aina rõõmsamaks ja tempo muudkui tõusis.
Lõpukildid oli puhas asfalt ... ja anti hagu alla 4min/km. Hambad ristis hoidsin ennast Merka kannul.
Finish ... ohõudust!!





Kokkuvõte: (Ametlikud tulemused)
aeg: 5:52.24
punne: 140
koht: 22 (HD 8)  Oh_sa_püha_püss kui kõva tulemus!!!

Respect M-L, kes sa kõik need õõvastavad ülesanded enda peale võtsid!
Respect Merka, kes taas jooksis nagu pöörane!

Mari-Liis: "... eile jõudsin koju ja siis tundsin, et ikka jube väsinud olen. Peale pesu vajusin diivanile ja sealt enam püsti ei saanudki õhtu jooksul. Täna (pühap) olen ka nagu äratambitud kapsas, käelihased sellest redelist kah täitsa valusad. Ja põlved on nats sinised ja paremal käel tuleb ka üks sinikas, see vist ikka sealt redelist või kuskilt. Aga no võistkonna edu nimel kõigeks ja alati valmis ! :)
Meil vist ongi üks hää tiim, et Tarvo loeb kaarti, mina teen lisaülesandeid ja Merka jookseb, võtab punkte ja innustab meid teisi 4.30ga kihutama :) ..."


TAOK rogain Soontaga

Traditsiooniline oktoobri alguse kõikide Liivimaa rogainijate pidu - 8h TAOK möllu võssis.

4.10.2014 Soontaga
Sääsehirm - Mari-Liis ja Mariann
Sääsehirmu SK - Merka ja Tarvo

Õigele rogainile eelneb ikka eelmisel õhtul kohalesõit ja ...
...
...
...
... et siis hommik oli raske. Nagu päriselt. Ilma naljata. Meil kõigil.

Mustad jutid - plaan; sinised - reaalsus
Miskipärast ma ei viitsinud ööbimiskohas varustust valmis sättida ja siis seal stardis viimse hetkeni rapsisin asju kokku ... pea oli laiali otsas ja ma ei saanud mittemidagi aru mittemillestki. Õnneks olid olemas Merka ja M-L ja Mariann, kes võtsid vähe rahulikumalt. Küll mul ei läinud tossud õigetpidi jalga ja seljakoti vöörihm oli masendavalt lühike ja ... eri krdi kamm!!

Kõige olulisem on raja planeerimine ... ütles vana indiaanlane. Mina ei olnud indiaanihoos ja alguses ei tulnud ühtegi ideed. Aega jäi ka järjest vähemaks ... no miski ring siiski sai, niidimõõtmine andis tiba alla 40km linnulennult. Olin arvestanud kordajaga 1,25 elik võimega rajal läbida 46-48km - seega nagu maksimumina sobis. Aga tundus väga hirmutav - no kuulge - joosta laupäeval vabast tahtest 50km mööda maastikku ei ole ikka päris normaalne. Tegelikult ka ei ole!! Ok joosta sama asja mööda teed oleks muidugi veel vähem normaalne ... too oleks suisa ebanormaalne! Ausalt!

Pean mainima, et tuu ei olnud rumal miis, kes ütles, et "...pohmakal on see hea omadus, et suudad keskenduda ainult olulisele ..." No just!!

Enne Algust
Start ... ilus rong sahistas minema ja kolmest esimesest KP'st ma suurt ei mäleta ausalt öeldes. Ahjaaa ... peale esimest punni kenas põlluveeres kukkus raffas riideid seljast rebima ... no ilm oli ikka pluss_paarteist_kraadi ja rohkemgi ja kuiv ja vaikne, vahepeal säras minumeelest ka päike?? Merka oli taas igaks juhuks pannud hulgaliselt riideid selga ... talle kuidagi meeldib viimasel ajal nii. Peale seda, kui on pikalt-pikalt-pikalt seletanud, et pangu ma vähem riideid, kuna ilgelt palav hakkab!!???  :-)
No mul oli endaga üsna tegemist, silmaring oli tilluke ja kogu aeg pidi jälgima eesmineja/tagatulija kosse ... no et pähe ei astuks või sind lödiks ei astutaks. Orienteeruda ega kaarti polnudki jõudu eriti jälgida. KP45 juures hakkas tund täis saama ja seal oli üks kena tõus, mida ma ikka päris isuga jooksin - järsku tundsin, et olen suur ja võimas ja tervis oli ka eri_krdi_heaks muutunud. Uskumatu!!

KP43 juurde otsustasime minna mööda teid korraliku ringiga - kraavitatud mets tundus räme võss ... aga ma arvan, et ega me ei kaotanud. Tolle KP juures üks õnnetu tütarlaps pidi kraaviületamisel peaaegu üleni maakera sisse minema - suutis kuidagi õnnetult hüpata kõhuli mutta ja siis ei olnud enam käel ka tuge - toogi vajus sügavale maakera sisse ... õnneks sikutati ta sealt ikka välja. Kraavid olid ilgelt salakavalad sealkandis - pealtnäha kergelt niiske, aga tegelikult päratu mülgas! Tasus vältida neid assssju, pikal rogainil kohe algusfaasis vettesukeldumine pole väga mõistlik mõte.

Edasi läks libedalt ja KP50 juures sai puhkepaus tehtud. Tiba alla 3h oli kulunud ja me olime sisuliselt kaardi põhjatipus. Esimesed 2 tundi oli tuldud tempoga 7,5km/h, viimane vähe aeglasemalt ... kokku üle 20km'i... see on väga korralik tulemine ja tegi meele rõõmsaks. Rõõmu jahutas fakt, et miski krdi geel oli kotis plahvatanud ja kogu see kleepuv ollus ujus nüüd seal põhjas ... ja kõik muu seal sees - jakkkkkk!!
Aga mul oli sigahea enesetunne. Merkal ... no mitte nii hea, kuid välimust hinnates ei midagi väga hullu. Tal oli nimelt ilge nälg tekkinud ... kahmis pöörase isuga sisse juustu ja vorsti. Hämmastav!!
Peale KP39 tekitas väheke hirmu Niguri oja ületamine ... aga see läks reipalt. Edasi kena männik, lõputud sihid ja otsus ületada Sauniku oja mööda teed. Merkal oli meeles, et selle kohta oli miski karm jutt, et "seal upute ära või surete nälga" ja me ei hakanud riskima. Ring KP34 juurde sai küll suur, aga ajaliselt sama nendega, kes otse tulid ... ja ei uppunudki ära. Kuna mul oli törts raskem hetk, siis ka mulle tundus mööda teed mõistlikum mõte vs. rabas rahmimine. Lisaks oli kellal gps kokkujooksnud ja tardunud olekusse "kõik satelliidid on allakukkunud ja mina olen katki, katki, katki!!". Siis ta seal üle poole tunni restartis ennast (õnneks stopper tiksus edasi, ainult distantsist kaotas ära üle 7kildi).

Nõnda me sirgeldasime
Neljanda tunni täitumine ja KP55 juurde ronimine läbi Eesti Hariliku RabaVõssi viis kaasa minu jõuvarud - maailm ei tundunud enam nii imeline ... aga õnneks ka Merka näost ei peegeldunud hullu entusiasmi ... seega kõik oli OK. Mõningane hunnik geele ja Gutar sisse ... ja paarikümne mintsi pärast olin mina jälle päris heas seisus. Täitsa müstika!! ... Merkal oli endiselt terav nälg :-)

Enne KP36 ... kus sai Emajõe luhas võssi võetud ... juhtus midagi kummalist - ma nimelt tundsin järsku nõrkust, pea hakkas ringikäima ja pilt muutus imelikuks. Nagu hullu väsimust ei olnud, aga maailm hakkas vaikselt tiire tegema. No mida pekki nüüd? Kukun külili siiasamasse või?? Et siis mismoodi Merka mu siit väljalohistab? Ei tundunud kõige mõistlikum mõte - otsustasin KP äravõtta ja siis väikese söögipausi teha.
Assssamait kui hea oli 0,33 purgi CocaCola ........uiuiuiuiu .... nautisime seda Merkaga ikka jupp aega. Ja elu veeres minusse tagasi. Isegi niipalju, et järgmistel pikkadel kruusakaträkkidel mõtlesin, et miks Merka minust paar sammu maha jääb ja ... kas Merka kiiremini ei jaksa joosta väää?? :-)
Oli ikka ülbust vennal - tugev 3 tundi on veel minna ... ja ... nooh niipalju taltusin, et tempsi tõstma ei hakanud. Aga enesetunne oli küll paganama hea!!
KP40 juures tegime o-vea ... otsisime nina kõvasti valest kohast. Nuu ikka päris pikalt tuuseldasime seal! ... taas tõestas ennast RUUL: usalda loha!! Järgmise, KP44 juures tegime igaks juhuks uuesti sama vea otsa ... ära mõtle ise vaid vaata loha!!! Tagumine aeg oli Shleha sissevalada, et mõistus tagasi koju tuleks. KP48 oli hunnitu KP, kahe järve vahel, kenas männikus ... oi oli kena!!

Edasi hakkas aeg peale pressima, edelanurga punnid jätsime välja ja otsustasime KP48 ja KP57 võtta, siis enesetunnet vaadata ja edasised otsused teha.
KP57, aega 1:15 ja valikukoht. 33-49-25-Finish või 23-24-29-finish. Esimene tuli mõõdetuna raffli 9km - me ei jookse ära seda (üllataval kombel isegi Merka ei soovitanud seda valida - tal oli ikka vist päris kehv päev!!) Võtsime versiooni number kaks.
Teedmööda minek ja mul läks jalg kohe päris kergeks ... nagu kaheksandal tunnil?? Nagu mismõttes?? Ilmselgelt Shleha mõjus ja kibelesin hullult punuma :-)  Aaaa Merka ootas juba mitmendat tundi, millal ma külili kraavi kukun. KP24 - KP29 oligi väga korralik kappamine - 5.50/km.

No ja siis finishiotsal ärkas Merkas see loom, kes käskis joosta alla 5.30/km ... nagu kohe palju alla!! /kust tal see jabur mõte tuleb iga rogaini lõppfaasis??/ See oli päris ebameeldiv ja kustustas mu susinaga ära ... õnneks polnud ka tema enam hiigelhoos, suutsin hullvaimu kannul püsida lõpuni.

Aga siiski - kõvasti vajutasime, ma pole enne niimoodi jaksanud - Merka - RESPECT!!!

Kokkuvõte:
Aeg: 7:48:47
88 punkti
57. koht (MN 17.)
Kilometraaz: 50km
Päristulemused on siin

Kusjuures pean siinkohal kindlasti mainima, et ka Sääsehirm tegi hea töö - 44 silma RESPECT!! Lisaks ... Mariann otsustas eelviimase KP30 juures minna maakera sisse ... huvi on, miks mitte uurida rabamaastikku lähemalt - tutvuda Eriti Väikeste Organismidega, nuusutada nende lõhnasid, vaadata maailma nende vaatepunktist ... Äge!!
Et viimasel hetkel olla M-L ta sealt ikka kättesaanud ...