 |
| Esimene osa |
B-rada
Tiim: Sääsehirm
Start - keskendume LÜ lugemisele, jääb märkamata, et enne seda on veel üks KP. Mina muudkui nuputan, et kus see rõngaga ala on, kus need garaazid on - nimelt ei pane tähele et osa kaardist on satifoto - mõtlen et see on mingi muu kaart ja üldse ei vaata seda. Garaazikaardi nurgas on jupike emajõge - üritan aru saada, kuidas Agur suutis väljamõelda, kus see ala on? Okei teiselpool jõge lähtub sellest, et jõgi on lõunas, aga nagu kust ta teab kus jõe ääres?
Minu imestunud pilgu peale näidatakse näpuga kaardile - oinas, näed siin on ju start ja kaarsild!!! Noojah, imelihtne!
KP1 - meil Aguriga pole sellest punnist õrna aimugi ja me sinna ei suundu, keerame enne ära garaaze lugema. No kohtumispaigas tehakse meile juba kaugelt selgeks, et ... nüüd vutt-vutt tagasi ja KP1 ka ikka piuksutada!!!
Ja seejärel võtate pisikese jupi garaazi ja siis KP'sse 2 (LÜ lõpp) ... rohkem teist tolku niikuinii pole!"KP1's oleme täielikus üksilduses - ilmselgelt kõige viimane tiim
LÜ lõpus saame väikeste viperustega ikka kokku ja peale mõningast aritmeetikat (korduvat) õige teiba piuksutatud ... no eks meil oli nats aega vaadelda ka kaasvõistkondade käitumist ja teivaste külastamissagedust :-)
O-jooks - lihtne
Ratas algas Aguri etteaste - temal ainukesena kaardialus rattal - kõik sujus.
KP 10 - panime väheke pikalt ja lähenesime ERM'i aedapidi, aga pole hullu.
KP11 - mingi liivamägi keset asfaltplatsi ... imelik!
Rattaralli - ma kodus harjutasin seda distsipliini! Korduvalt! Kasu mitte põhkugi! Tegelikult ma saan pointist aru, aga mul pole rattal kaardialust ja käes seda sõiduajal hoida, odot vaadata/nullida ja samas ka navigeerida pole eriti võimalik. Ja kui sinu ees singeldavad samal ajal veel Femmed ... no ei teki küsimust, kus mu silmad siis on.
Ilmselgelt pole rattaralli ...meie tassike teed... Mõned trikid hammustame ikka läbi ja ringe väga ei tee.KP13 - keegi veel ei tea, et seda KP tähist pole. Lähes kogu B-raja seltskond ja mõni A-raja tiim ka on koos ja ... peab mõtlikult hämmeldunud ja samas eksinud nägudega külakoosolekut teemal "...eeee et ... eee ... seee punn .... eee kuskil?? võibolla???"
Aga punkti ei olegi. Ja mul pole üldse selge kus see KP peaks olema, aga ... igatahes ka seal seda pole.
Suundume edasi ... niimoodi suvaliselt. Tundub nagu et peab minema sinnapoole kuhu me läheme. Kindel ei ole ... ja kohati enam ei tundu ka. Aga kuna minejaid on veel, siis hoiame kindlat joont ja paneme edasi. Paneme jõuga fragmendid klappima - klapib küll! Ringiga ümber järve ... aga lõpuks õigesse kohta.
 |
| teine osa, koos träkiga |
Enne kanuu vahetusala on miskine raudteetamm, kus liiprid hakkasid maakeraga juba ühte karva muutuma - aga siiski mõni terav serv nõudis tähelepanelikku singeldamist. Kiiret enam pole, sest elu parim koht ei tundunud tulevat tänasest võistlusest.
O-jooks - vahetusalas joome rahulikult - aega meil on! Tundub suhtkoht nüri jooks mööda loha tulevat.
KP24 osas otsustan ise mõelda ja ... paneme kergelt puusse. Seejärel läheneme uuesti Aguri variandi järgi ja edukalt. Edasi on ainult mööda teed ja lohasid minek KP25 ja KP26. No vähemalt on korralikku võssi ja põlvini pori.
Kanuu - jälle pole kiiret paati istumisega, vaja juua ja mõelda maailma kõiksuse ja päikese kaldenurga üle.
Ässitan küll KP 67, 121 ja 120 jooksuga võtma - see sisaldaks ka pisikest ujumist :-) - aga ei tule vaimustuskilkeid. Pigem võiks öelda ... veab et tappa ei saa! Lüüakse näpp kaardile ja kuule tohman, KP120 tuleb võtta kanuuga ja kõik koos!! Aaaa ... no ma ei pannud tähele jah seda kirja.
KP67 - raudteesilla kaare peal ... piuksutaja ületab enda salajased hirmud ja ronib ... mis tal üle jääb!
KP 121, 120 suhtkoht lihtsad, ka madalike/palkide ületamine sujub kiirelt.
Kanuus me üldiselt oleme kiired - nagu on meie tassike teed see ala. Suuri vigu ei tee.
Mina muidugi saan pidevalt teada, mida arvatakse minu tüürimisest:
Paremale hoia!!
Vasakule!!
Kuule vaata ka kuhu me sõidame!
Kuule no hoia otse!
Kuule kivi on ees, üldse ei näe või!
Jummal küll sellise roolijaga ei saa ju sõita!
Aaa kuule sa üldse ei vaata kuhu sõidame või!!
No krt hoia otse see paat pagan, kui keeruline see on siis!
jne.
jne.
jne.
jne
.....
Ma oma arust hoidsin ikka jummala õigel kursil meid ja ka mõlasin nii et silm ruutus. No okei, paaril-kümnel korral ... no võibolla nats rohkem - jah läks natsa käest ära kui kaarti uurisin.
KP 75 - punktivõtja ilmub võsast mitte päris paadi asukohta ja tema silmadest paistab, et me võiks tema juurde sõita. Ei, ei, ta ei jõua midagi öelda veel, küll aga Agur .... aaaaa kle sa mingi printsess oled või? Tuled siia kus kanuu on, kui raske see olla saab!!".
Saadakse aru, et pole mõtet vaielda ... mis see natuke veel nõgest ja natuke veel pori ikka teeb.
KP 76 on poi keset mudavälja. Mõned olla võtnud selle ilma kanuuta .... RESPECT!
 |
| KP41 & 42 Suundaminek nagu õpikus |
KP40 "luugi all" - auk maa sees. Võtame KP ära, kõik teised tiimid sõidavad mööda ja ei tee nägugi, et see KP tuleks võtta. WTF???
KP41, 42 - tundub, et rattaga pole seal midagi teha - mõistlik mõte - jookseme. Murrame sood ja läbime kraave ... Agur otsib purdeid, meie rammime läbi ... no mina üritan ikka hüpata võimalikult kaugele teise kaldasse ... aga minnakse ka nii, et lihtsalt astutakse rinnuni kraavi ja küntakse läbi. Silm ka ei pilgu. Respect! Ausalt!!!
Lohad on sees, suund õige ja meil lähevad libedalt need KP'd
 |
| Agur Vanemuises pilt Meelist Toomilt |
Vahetusala, ratas ära ja jooks Kaarsillale, kus on mõned atraktsioonid.
KP47 - üks liige laseb ploki küljes olevast toikast kinnihoides rippes Atlantisse juurde mauhhti jõkke ennast, teine ronib köisredelit pidi alla, hüppab vette, ujub ja ronib mööd võrku välja, kolmas ... vahib niisama ja naerab.
Mind lükatakse kohe ahviraudteele, teised liikmed jäävad "kaklema" kes ja miks ja kuidas ja mida.
Enne mind minev vend ei jõua alguses head haaret saada ja lendab kohe sillalt laraki kõhuli Emajõkke. Ei sisalda kindlust enda 100- kilo arvestades!
Astun üle silla käsipuu, haaran pulga pihku ja mõtlen ainult, et suudaks selle esimese rapsaka kinni hoida. Lähme! Ei ole hullu, hoian ennast kenasti rippus ja poole maa peal keerdub selg ette - see ju super - tõstan jalad üles, et võimalikult kaua vee kohal olla. Lõpuks ikka plaraki vette, ujun, ronin, võtan KP ja jooksen tagasi. Ei olnud eriti ekstreemne.
 |
| Meist pilti pole, lisan eluaegsete konkurentide Femmede stiilinäite |
Ei saa aru kas ta kuuleb??
Karjun veel paar korda - kõvemini! Agur kuuleb! Tuleb ja tõmbab mu üles. Piuksutame.
Finsh!
Aeg: 5:23.47
Trahvi ei saanud
60. koht (sega 15)
Polegi hull, paljudel konkurentidel vedas natsa veel rohkem võssa :-)
Ametlik ülevaade siin
Siia ka mõned huvitavamad kommentid foorumist ja blogidest :-)
----
Garaazikooperatiivi "Moskvitsh" väravad suleti enam-vähem siis, kui oma 30 võistkonda oli seal juba uksi loendamas käinud. Ärritunud hõbejuus, kel näpud õlised ja põlved võbelemas, teatas, et tegu on eramaaga ja siia ei tohi siseneda. Tiimikaaslastega järgmisesse punkti joostes ja olukorda seedides ei saanud me kuidagi aru, mis saab vanapapil olla selle vastu, kui kord aastas tema garaazi eest jooksevad läbi vähemalt sada kaunilt liibuvates pükstes naisolevust. Täiesti arusaamatu! Aga ehk annab aeg arutust ja nii 35 aasta pärast saan ma temast juba aru..... krt, ei usu :-)
/segadusest garaaziuste lugemisel suletud aia tagant/
37
--
Ma olen vanem mees, mitte küll päris hõbejuus. Liibuvates neiud tekitavad vastakaid tundeid. Ühelt poolt - prink ihu on kena vaadata. Teiselt poolt saad selgelt aru - mitte enam mulle. Nii et nii ja naa.
/eelmisele vastuseks/
rohkem kui 37,
----
Oleme ausad - Xdreami daamide saledad kehad ning mudased liibuvad kostüümid on väga kenad vaadata.... Vanadus segab ka muus mõttes - kõik noored naised tunduvad kenad, aga väga ühesugused :)
kurinurm.blogspot.com
----
krt me oleks oluliselt kiiremad ... aga mõni käib xdreamidel ju ainult rippumas! Nagu märg pesu!
/Jõelähtme, Haapsalu ja Tartu xdreamile mõeldes/
