Kontrollaeg: 6h
Ilmselgelt koht "Naissaar" ellimineerib mõtisklused teemal "...tea, kas ikka osaleda?.." Päris öösel ei tahtnud laevale minna, seega valisime hilisema reisi ... mis aja jooksul muutus veel hilisemaks, kuna tahtjaid tuli juurde. M/S Monicaga siugles Pirtalt sahinal üle vee ja tunni_veerandi pärast maabusime saarel.
Lisaks ebareaalsele toimumiskohale oli seekordne libahunt mitmes mõttes eriline:
mõte 1 - olin krabanud kaasa hunniku geele/jooke, mida proovida. Huvitas just see viimase paari tunni efekt - et kas tõesti saab mingi 50g vedelikuga pildi ette tagasi ja lippama nagu tuul. Olekus, kus reeglina tahaks teha kõike muud kui joosta. Märksõnad olid: Shleha, Gutar, Turbosnack jms. õudused. No ma ei tea .... Aga kuna 24h EM on vähem kui kuu pärast - no peab meeldima!! BCAA jõin juba enne starti sisse.mõte 2 - meil olid uhiuued tiimisärgid! Ilusad! ... väikese nüansiga tüdrukute varrukate osas ... Merka oli Merka ja M-L ja M-L oli M-L ja Merka ... või siis vastupidi. :-s
mõte 3 - meil olid uued ja ühesugused Salomoni sokid - Respect! Merka!!
Start anti kell 14.00, ilm soe ja stardiülesanne ... vaatamata saare ajaloo peensuste päheõppimisele ... ei saanud vastust mitte kõige kiiremini. Igatahes otsustasime suunduda põhja ... peale seda, kui stardiplats oli juba üsna tühjaks jäänud :-)
Esimesed KP'd tulid lihtsalt, nats mööda rannakive (tuli meelde unustamatu Pankranniku ekstreem), nats kenas liivarannas ukerdamist. Esimene lisaülesanne KP80 - Kasiino ja selle uksed ... mida oli loendamatu arv ... ja kirjeldamatutes erinevates variantides. Kõik lugesime ... erinevat pidi ... kõik saime nats erinevad vastused. Aga valikuvariante oli pakutud 4 - valisime 29 (mis oli õige) ja lippasime minema.... Peatusime ... ja lippasime tagasi et parandada õige valeks. No nii igaks juhuks!!! Tundus äärmiselt mõistlik sel hetkel!
Järgmine KP72 - taas lisaÜ - patareis nr.5 all leida laskepesa. Oi jummal milline labürint maa all avanaes - tuhanded hargnemised ja urkad ja ringid. Mul juba peale paari hargnemis tekkis mõningane hirm - kuidas krt. ma siit tagasi välja tee leian?? Ei olnud ainus - ka Merka tegi tasapisi plaane, millisest august ta ennast viimases hädas välja suudaks rapsida. Mõnest august paistis käikudesse õnneks ka reaalmaailm, seega päris klaustrofoobiaks kätte ära ei läinud.Küll aga M-L testis oma adrenaliini ja karjatuse valjust natuke katkisele rebasele napilt mitte-pealeastumisega. Nunuh ... oli meeleolukas allilm!!
Põhjatipu punktid võtsime ilma eriliste viperusteta, patarei nr. 9 all sain ma võimaluse veelkord allilma sukelduda - seekord oli seal paraku kottpime ja üsna jalgumurdvad kivikärakad. Otsin-otsin ja üldse ei leia KP'd. Hargnemisi ka kümneid ning kohati pead kummargil ronima üle betoonkärakate - lootus kippus kaduma juba .... aaaa lõpuks ikka oli õnne. Ei saa jätta märkimata, et tüdrukud näiteks samal ajal poseerisid õues kunstpiltide tarbeks ... huvi on ... miks mitte!KP82 ootas ees takistusriba betoonkärakate vahel - ronida, roomata, pugeda ja krt teab mida teha .. päris väsitav, tegelt ka! Õnneks oli meil M-L, kes kadestamisväärt kiirusega läbis kõik augud, praod ja muu vajaliku, et silmad kätte saada. KP41's demonstreeris Merka oma võimekust ronida iidsuure patarei nr 10B (vist Naissaare kõrgeim betoonkolakas??) katusele ilma kõrgust kartmata :-)
Teise tunni lõpuks olime jõudnud Teevalikute Tegemise Kohta.
Puhast asimuuti KP65?
Teed mööda KP42 ja siis KP65?
Ja seejärel mis? Paarispunktide võtmisest loobusime, liiga vähe oli teenida nii pika distantsi kohta. GPS näitas läbituks ~10km ja väsimust nagu ei olnud.
Tüdrukutele tundus võsas rapsimine huvitav (siiani oli ju puhas teedejooks olnud) - otsustasime KP65 - kivi. Puhas suundaminek ilma ühegi orientiirita! Mõõtsin maa ära, keerasin kompassi paika ja minek. Korralik võsastunud raba oli seal ikka. 800m peal hakkas Merka kisama, et 800m on täis. Mul oli mulje, et lähes kilt tuleb minna ja ei lasknud ennast temast segada (pärast selgus, et oleks pidanud laskma. Oi kuidas oleks seal pidanud ringi vaatama - oleks vast KP'gi leidnud!!) ... loodus ka üldse ei klappinud kaardiga ... ja mul puges hinge väga kahtlane tunne....
Jõudsime teeni KP27 juures. Asi selge, mööda panime.
Uhkelt panime paremalt mööda! Jõuliselt!
Tagasi ei hakanud minema. Peale KP27 noppimist (mingi hiidmänd oli seal võsas - nagu lambist!!) tegime otsa uue vea - ei vaadanud piisavalt hästi, et enne KP26 oleks olnud mõistlik võtta KP48. Psühholoogiliselt ilmselt oleks ka olnud raske pärast üle kildist suundamurdmist uuesti teelt ära minna. No ei olnud see kolmas tund meie tassike_teed!
KP57 suundaminek läks täpsemalt, aga järgmise KP43'ga möllasime korralikult. Ameerika patareis oli vaja leida koobas - no me ikka trallasime seal tubli 15 mintsi - all ja üleval, sees ja õues - no mitte midagi. Ainult määratu katkine kivilasu. No ei ole noh! Lõpuks leidsime. 3 tundi oli kulunud ja algas imejookide/geelide proovimine. Takkajärgi mõeldes järsku isegi toimisid need möginad??
Järgmine tund oli rutiin. Aga vaatamata 4h möödumisele, ei olnud enesetundel häda midagi. Kulistasin Gutari sisse vahelduseks ja elu oli nagu lill. Vahepealsed lisaülesanded oli miini veeretamine Merkaga ja mingite imeliste kiviladude (no mis mõttes on kivid lihtsalt laotud riitadesse - nagu mismõttes!!) läbikammimine. Lisaks mõnulemine meie särkide kohta tehtud tunnustuse aupaistes ... ennast imetledes jooksime paarsada meetrit punktist lihtsalt mööda, mõnuga. Ilus oli ilus olla!! :-)
5h juures läks keresse kuulus Shleha - päris huvitava maitsega. Enesetunne ikka väga hea viienda tunni kohta - ei mingit tapvat raskust jalgades!
Viimasel tunnil hakkas aeg endast märkuandma ja koduteele tuli mõtlema hakata. KP53 ja KP52 oli minu plaanides, tüdrukud olid muutunud mõnevõrra kahtlevaks ... eriti KP 52 osas. Ei saa salata, et nende kahtlus sai kinnituse korralike vigadega KP52 ümbruses - KP'd ennast ei leidnudki :-(
Küll aga suutsin mingi sihi jõuga kaardil õigeks panna.... kuigi see läks 100 kraadi täiesti teises suunas! Kompassi ei vaadanud ja muudkui kappasime. Lõpuks suurem tee ... päris ei klapi, aga ... taas jõuga kaart klappima (kompassi endiselt ei vaadanud!!) ja ... läksime. Raudtee ülesõit?? Möhhhh? Kaardil üldse joonistatud pole. Kahtlane?? Ahhh mis kahtlane, vahet pole ju!! Jõuga klappima! Edasi!
Võtsime veel sadama tipu KP22 ja Merka nõudmisel ka ausamba KP23. Lõpukm'l tõusis tempo Merka juhtimisel ikka päris kõvaks. Aga ma täitsa jaksasin, mis on jube mõnus! Ja lõpus ei olnud üldse nii surnud ... kohe eri krdi mõnus!!
Finish: 5:56.46120 silma, millest KP80 valeks parandatud vastuse eest siiski 4 silma maha läks. Kokku seega 116 silma ja 94. koht (DH 44). Läbitud 31,6km.
Ametlikud tulemused siin
Kusjuures me ei saanudki lõpuni aru, mis seal lõunas valesti oli!!!
Alles suppi süües tuli idee, et krt. järsku me jooksime KP52 juures lõunasse, mitte kirdesse?? No_s..t_Sherlock!!
Ja vaid napilt sada meetrit veel edasi oleks olnud KP33 ... lihtne kivi! Ja ka raudteeülesõit oli kaardil täiesti olemas (geniaalsele mõttele tulin ju metsas: "...aaa järsku seda raudteed pole peale märgitud?? ... MISMÕTTES raudteed pole kaardile märgitud!!! Allloooo mees!!!! Mõtle!!! Ja sealt oleks saanud vabalt noppida KP32. Vot sellist korraliku kala panime viimasel poolel tunnil!!!
Laua taga tundus kõik täiesti arusaadav ja maastik klappis kaardiga ka jõudu rakendamata :-)
Tagasisõit urbanismi --- Koplis põlesid rehvid ...
... Naissaare kohal loojus päike ...
... libahunt teadis kus olla ... erinevalt meist ....
