4 inimest ja 2 ratast ja 6 tundi (kl. 21-3) kontrollaega.
AdrenaliiniÖÖ tundus alguses kahes äärmuses üritus: ühest küljest nagu oleks sõbrad kokku saanud ja kavatsevad minna pikemale metsamatkale – no seljakotid jms. stuff kaasas. Teisest küljest täielik kaos – no võrreldes muude suurüritustega, kus auto parkimiskoht sendise täpsusega ette näidatakse ja iga sekund plaanitakse sul ette ära.
No päris põnev. Ja polnud absoluutselt aimu, mis imeformaadis see asi olema saab, kui 4 inimest, 2 ratast ja 6 öist tundi varustuseks on. Eriti just see 2 ratast nelja peale – no mida hekki???
Ja võistluse alguses mõnus kaootilisus jätkus – reeglid anti aja käivitudes – lähes kaks lehekülge tihedat teksti – no ei jaksa lugeda peale stardipauku sellist teost, tahaks kohe ja kiirelt minema kraapida, kasvõi suvalises suunas :-). Alar, Mari-Liis ja Merle loodetavalt lugesid. No ma ka nats lugesin ... risti ja diagonaalis. Vähe lugesin!!
Maratoonar Merle kukkus kohe kappama, ma vaevu püsisin järgi. Kohati üritasime miskit loogikat teha, et ratastega sõidetakse kuhugi, jäetakse maha, jooksjad sõidavad edasi jne. jne. See väga ikka ei töötanud, sest kamba peale oli üks kaart. Ja vahepeal tegid ratturid hulka pikema ringi, kui jooksjad - no et rattal ka miski mõte oleks, kuigi pärast selgus, et rattaga oleks ka ikka otse saanud!
Suht-koht alguses panime puusse kaardimõõduga, mis oli 1: 13 333. No sellise asjaga ei saa tunnetada vahemaid reaalsus vs. kaart. Ja kõrgusjooned on sellisel kaardil saatanast – täpselt sellised, et sa hakkad neile lootma ja siis saad ikka sajaga petta – jooksevad nagu jumal juhatab. Paari punkti rahmisime ikka otsida ... aga välja tulime. Edasi läksid silmad jube ruutu, sest liiga palju aega oli kulunud ... ja ei viitsinud ühte mehitatud punkti minna /mida meile finishis ninale visati koos trahvipuktidega/
Nii me siis rapsisime, kõik vaheldumisi joostes ja ratastel ... välja arvatud Mer, kes terve tee jooksis – täiesti arusaamatu inimene!! Tegelt ka – täiesti mõistetamatu!! Nagu 36km järjest joosta - arusaamatu!!
Vahepeal läks pimedaks, nagu kohe üllatavalt täitsa pimedaks! Ja vahepeal panime kaardiga kergelt puusse ja vahepeal ületasime jõe üle natuke katkise veealuse silla, mille me lõpuks üsna katki tegime. Ja vahepeal mõistatasime linde, konni, karu ja hunti nende laulu järgi. Hunt erines selgelt karust, kes omakorda erines oluliselt lindudest!! Ja öösel oli külm, rattasadulas oli kohe päris külm vahepeal, niiet hull soov oli joosta vahepeal. Isegi nii külm, et eriti juuagi ei tahtnud. 
Kokkuvõttes 13. koht (20 osalejat) ja kui me oleks ikka oma ruutus silmad lahti teinud ja selle ühe äraunustatud mehitatud punkti ka võtnud ... kasvõi lõpus, kus aega ju oli, siis ... oleks me eespool olnud.
Aga järgmine aasta võtame selle neljanda punkti ka ära! Raudselt!!
