Näärilaks 2017

29. dets 2017
Sääsehirm

Näärilaks on minu ajusoppi kinnistunud kui karm võistlus karmidele vanadele. 2015 aastal tegime kaasa, aga midagi head sellest välja ei tulnud. Varasematest aegadest on jäänud meelde lood, kus laias laastus on üritus lõppenud Päästeameti laiapõhjalise forsseerimisega.
Karm seiklus ainult eriti tugevatele nagu Ets oma blogis ütleb.

Asukoht Astangu ... kuulutab koledat kurja - vaimusilmas nägin kogu seda õõva ja soppa, mida suudab pakkuda jumalast hüljatud maalapp Paldiski mnt. ja Harku metsa vahel. Puhas õud ja õõv on see juba suvel päevakutel olnud ... rääkimata talvest ja pimedast.

Õõvastav tants ja trall algas kohe stardis ... kuidagi ei suuda Õismäe aerofotot endale arusaadavaks teha! Selgus tuleb alles 2 päeva hiljem lauataga kaarti uurides. Siis jõudis kohale, mis pidi see pilt tehtud on. Masendav!
Õnneks Merka juhatab meid kenasti esimesest rattaetapist läbi VA1'e ilma eriliste sekeldusteta.

Jooksuetapil Kakumäe poolsaare kaldakaljudel hakkab vaikselt asju juhtuma. Erilist soojust südamesse ei too ka kaart, mis on üleni täidetud näidetega, mis juhtub, kui inimloom kaldast alla pudeneb või liivakallas talle peale pudeneb. Puhas õud ja õõv!! Närvilisuse maandamiseks teen tubli lõuatäie Vanatallinnat.
Juba teise elik KP 15 forsseerimine läheb täitsa metsa. Ja mitte sinna metsa, kus KP oli. Lõpuks saime ennast paika ja rahunesime. Nööritrikkidest pimedatel kaldakaljudel loobusime, KP 16 jätsime vahele.
KP 18 oli plaan võtta tagasijooksul rannast. Saamegi kaldast alla ja tagasijooks rannast viis meid punktini ... mis nagu hiljem selgus oli hoopis KP19. Tuiskasime edasi mööda randa enda arvates KP 19 poole ... kaart vastas aina vähem tegelikule maastikule.
Mõne aja pärast ei vastanud rand ikka kohe üldsegi enam isegi jõuga paikapandud kaardile. Isegi pimedas mitte.
Mida edasi, seda enam muutus asi kahtlaseks. Merka ei tahtnud uskuda - ta ikka on ju kordades rohkem kodus selle Kakumäe poolsaarega, teab lähes igat kändu, kaljuastangut ja pinki.
Mingil hetkel läks keskustelu juba artikuleerimiseks.

Liivase kalda järgi sain ennast mingi õhkõrna tõenäosusega paika ja nagu aitas rannas liikumisest. Tõusime vähe kõrgemale ... mis kuidagi ei aidanud kaasa V20 vihjepunkti leidmisele.
Ega alguses ka V21 leidmisele. Sõna "katakomb" jooksutas aju kokku - on see nüüd rannas või mis või kus või mida??
Oi õõva!!! Nikerdasime korralikult siin ja seal ja oli puhas õnn, et V21 juures sattusime peale suuremale seltskonnale, kes juhatas meid V20'st saadud vihjepunkti ning V21 vihje leidmisele.

Poolsaare tipus kaljuastangust allaturnimine, liivakividel lainepiiril nikerdamine ja pärast tõus tagasi olid kõike
muud kui meeldiv tegevus. Puhas õud ja õõv!!
KP22 - kakk - jooksis õnneks kenasti kätte, oli ikka ropp asi küll puu otsa pandud, puhas õõv!! Enne seda kohtusime taas Imbi ja Alexiga ... kes olid oma SI-pulga kuskile rannakõrgustikesse matnud. Väga ebameeldiv!

Vahetusala ja kalapiltidega vihjepunkt ... tundus suhtkoht lihtne. ... ja siis hakkas kõvasti juhtuma!!
Algatuseks panime ratastega täiesti teises suunas ajama. Proovisin vahepeal ka Googlemapsi abil miskit tuvastada ... no ei toiminud mu telefon taas. Mingil hetkel avastas Merka, et SI pulk on jäädavalt haihtunud.
Hoobilt asendus kalatänavate probleem kergelt psühhedeelilise ja mottitõstvalt paanilise SI-pulga otsimisega. Ja meenutamisega, et viimane kord oli see olemas VA's piuksutades.
Oi õõõõõva!!!!
Kihutasime tagasi VA'sse, mida hakati juba kokkulappima.
Ei midagi.
Üritasime uuesti järgida korra juba sõidetud träkki ... järsku pudenes maha ... ja neid rattalükkamise kohti oli seal kõvasti, kuhu võis pudeneda.
Ei midagi.
Tagasi asfaldil ... pekki pekki pekki!
No mis seal's ikka, veereme vaikselt edasi ja ära siit laksult.
Järsku kae kurja!!! - lebab teine kenasti asfaldil täiesti mittemidagiütlevas paigas. Täiesti ilma põhjuseta siin kukkuda!! Tühjas kohas!

Kõva pool tundi on pulga_tagaajamise_trallile kulutatud ja kontrollaeg 5h läheneb otsale. Hakkas selgeks saama, et teise jalgsietappi me ilmselgelt ei jõua.

Nikerdasime siis suhtkoht isutult ja täielikus üksinduses rattapunne võtta, vahelduseks o-vigu ka vahele. Fotopunnid jätame vahele, võtame Astangult ühe KP ja anname endast parima, et kontrollaja sees finišisse jõuda. Lähes jõuamegi.

Saadud 26 silma ning 33. koht on üllatavalt head selle tralli kohta.
Tulemused siin

Kokku sai miski 33km ratast ja 6,5 km jooksu.

Näärilaks on ilmselgelt tõeliselt tugevatele ... ja sel aastal meie need taas ei olnud :-)

Pildid põhiliselt Neeme Looritsa osavatelt näppudelt, Tänan!
Lisaks Imbile&Alexile kostus ka veel teiste tiimide suust teemasid - kaotasime oma SI-pulga ... ju see oli siis täna populaarne. Öös ja eriti Näärilaksul toimub jätkuvalt asju ... lugedes korüfeede blogisid :-)

Ei saa salata, et kõige täpsemini kirjeldab toimunud õõva siiski ACE Adventure Racing Teami pressiteade.