Pidin enne viima mõned kodanikud Tuhakale lauda sõitma ja niisama uitama. No seal läks aega ju. Starti Alutagusele jõudsin väga nippi-nappi - sõites olin enne Jõhvit kindel, et ma ei jõua starti, kuid oli õnne. Kähku riided selga ja ... tõdemus et pagana soe on ja jope on palju ... aga tiigridisainiga lükrapluusil pole ju ühtegi taskut. Kuhu ma need krdi geelid siis panen? Geeli on vaja, muidu ma ei jõua omal jalal lõpuni. No jäi ikka jope. Etteruttavalt võib öelda, et kuuendaks kildiks voolas mul higi ojadena ja ikka ebanormaalselt palav oli. Terve distants lahmas higi silmadesse mitte tilkadena vaid joana - päris ebameeldiv!
 |
| Rajakaart |
Esimeseks TP'ks (10km) oli selg kuradi valus, ainult inisesin vaikselt ja tundsin, et tempo on ka olnud päris tappev. Oli antud karm käsk - sõidad 3 tunniga!! No olingi 3 tunni graafikus - 4.12/km.
Joogipunktis Hardi Raiend märkas mind ... ja tõmbas ennast käima muidugi. Mina kasutasin juhust joomiseks, joomiseks, joomiseks ... ebameeldiv oli TP'st lahkuda ... ja avastada, et keskmine oli kukkunud 4.30/km peale.
Ponnistasin edasi mis ma ponnistasin, keskmine läks ainult kehvemaks. Suuremate pingutuste kiltidel jäi samaks, aga muidu ikka kukkus ebameeldivalt. Krt ma ju ikka pingutasin - ei miskit! Väga motti allakiskuv oli see tõdemus!
Teine TP (20km) oli hullult oodatud - jõin, jõin, sõin banaani ja üritasin ikka kohe edasi panna, aga ... suusakepi rihm tuli pandla küljest lahti, pusisin seda tükk aega tagasi - sain .... PEKKI, valesti läks!! Uuesti lahti ja uuesti tagasi. Käed värisevad, rahvas tuiskab mööda, väga nutune tunne.
Shleha sisse, järsku töötab??
Vist töötaski - mingil hetkel 3-4 kilti olen päris lennukas, hea, jaksan, suudan, sõidan ... aga keskmine ikka ei lähe paremaks. Püüan kinni need, kes minust TP's ukerdamise ajal mööda panid.
Kuskil 27.kildi peal hakkab taas raske. Ikka kohe täitsa raske. Loen kilomeetreid mis ei edene, vaatan kella, mis annab keskmiseks aina suuremaid numbreid. Ootan TP'd, samas loodan et see tuleks võimalikult hilja - on pärast lihtsam.
Lumi on sulaks kiskunud ja ega ikka ei libise üldse. Mul pulber natsa aitab, libisen laskumistel tiba kaugemale kui teised. On hetki, kus lihtsalt vaatan nukralt, kuidas miski punt vaikselt mööda vajub - eest ära. On loobumismõtteid, aga ei anna alla.
Kolmas TP (30 km), Hardi on ninapidi paberites ja ei märka mind - oi oleks täitsa vaja seda paari iroonilist sõna läbi mikrofoni :-)
Joon ja joon ja joon aga üritan kähku edasi panna. Kuidagi hõredalt on rahvast, tihti olen päris üksi. Suudan mõelda veel tehnikale ja korrutan pidevalt kõva häälega: "selg sirgeks, selg sirgeks, tõuka korralikult jalg ette, mitte suusk taha!"
Krdi raske on, õnneks peab kenasti ja tõuse ikka täitsa jooksen - jõudu annab see, et teised astuvad töntstönts kääri, mina panen otse üles. Jaksan ja pingutan ja kannatan!
"Selg sirgeks, selg sirgeks!"
Viimased 10 kilti on kuradi rasked. Tahaks alla anda, tahaks ära, tahaks lõpetada, tahaks minema. Kella enam ei vaata, aeg on pekkis niikuinii. Tõuse jooksen, lausikut panen vahelduvat, paaristõukeid ei jaksa, ühesammulist paaris ei suuda üldse teha, koordinatsiooni ei ole, kõigun ühele ja teisele poole. Õnneks selg väga enam ei valuta.
"Selg sirgeks, selg sirgeks raisk!! Ei vaju kõhuli!!"
Lõpukiltidel keegi minust mööda ei sõida ja tõusudel olen eneselegi uskumatuna näivalt hea võrreldes teistega. Lausikul aeglane, mäest alla ka okei, kuna mul libiseb veits paremini kui teistel.
5 kilti lõpuni - no kurat ma ausalt ei jaksa enam, ma ei vea lõpuni välja.
4 kilti - issand kui palju veel!!
"Selg sirgeks RAISSSSKKKK!! Jõuad küll, pead vastu!! SÕIDA lõpuni!!!"
2 kilti - vastik, kerge alamäge lausik - no ei jaksa paaris lükata, panen vahelduvat, tõusunukid jooksen.
500m lõpuni, staadion paistab - jälle lausik alamägi - lükkan paaris, aga tundub et üldse ei liigu enam, finishikoridoris teen mingeid imesamme.
Finish!
Läbi!
Otsas!
Elus!
Tulemused:
Aeg: 3:17.05
367. koht
Keskmine: 4.41 min/km
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar