Suusahullude Öömaraton

9.01.2016
Tehvandi 3km kunstlume ring

Ametlikult on tegemist suisa 3-etapilise võistlusega: reede õhtul proloog Tähtveres, laup. õhtul 30km klassikamaraton ja pühap. mäkketõus Väikesel Munamäel. Need kaks viimast olidki võlusõnad, mis huvi äratasid ja miks novembris sai regitud. No ja muidugi Comeback ööklubi reede ja laupäeva õhtul ka olid boonuseks :-)

Selle talvega on sedakorda olnud nii, et lund ... ei ole. No natuke tuli siin jaanuari alguses. Õnneks tuli kibedam külm, andis kahurist vähemalt lund toota. Tehvandil ja mujal on lühemad rajad valmimas, Tallinnas on looduslikku lund ka ikka rohkem kui Lõuna-Eestis. Et kui aastavahetusel tundus, et üritust ei toimu - siis ülla-ülla - täna juba toimub. Küll aga proloog oli kahandatud 3 x 0,7km raja läbimiseks, kus tulemused siis liideti. Sinna ma osalema ei läinud - toimus Tartus hilja õhtul ja õues oli rohkem kui 20 kraadi külma. Selle asemel sai Tehvandil paar ringi klassikat katsetatud - no jäljest väljas ikka üldse ei libise, aga Zero pidas kenasti. Isegi klassika vahelduvast sammust hakkas nagu midagi meenuma, paaris ma niikuinii pikalt lükata ei jaksa.

Maratonipäeval oli endiselt lähes 20 kraadi külma - muutunud oli vaid see, et libises natuke paremini ka jäljest väljas ning ... absoluutselt ei pidanud ei jäljes ega mitte kuskil lumel (kuskil neljandal ringil ma sõitsin korra rajalt välja ka pimedamas kurvis - õnneks käpuli ei käinud :-)
No mis siis ikka, start kell 18.00 - ilm hurmav, distants ebameeldiv - aga tuli minna. Enne sai ikka mõeldud, et kurat ei hakka rapsima seal alguses kohe - ei hakanudki. Lasin vaikselt tirri ja astusin tuta-tuta Kunimäe tõusu.
Esimesed 3 ringi oli isegi suht-koht okei, otsisin tõusudel lahtisemat lund, seal natukenegigi pidas. Järgisin põhimõtet, et ühtane rahulik liikumine on parem (loe: viib kaugemale), kui kiirelt tõusujooksmine ja seejärel puu najal oksendamine.
Neljanda ringi lõpus tuli ikka väss - jõin veits ja ... krt see teadmine, et üle poole on ees - no see ei olnud mugav!
Peale viiendat ringi suutsin endale sisendada, et pool on juba läbi. Ring ise oli armas oma ülesehituselt - pool ringi alguses tõusu, seejärel pool ringi laskumisi. see nagu meeldis. Et sai eesmärki seada - kui olid hobuseraua tõusuga ühelpool, siis oli ring töö mõttes läbi :-)  Tore oli ka see, et kui hobuseraua ja tordikarbi laskumise lõpetasid ja asendist püsti ennast ajasid, siis näo ümber olev puff ragises - oli raibe laskumisega ära külmunud :-)

Kuues ja seitsmes ring olid eri kuradi ebameeldivad. Lootusetuse tunne tuli - 3 ringi veel ees, üldse ei pea, üldse ei jaksa, üldse ei taha, paremad on juba ammu lõpetanud (esimesed lõpetasid törts enne, kui mina 6. ringi - jälk!!!), ainult tuhm töö. Samas nagu allaanda ka ei soovinud.
Trampisin oma trampimist edasi, peale 8. ringi kiskus moti eriti alla staadioniteadustaja märkus "suusatajal number xy on jäänud veel 1 ring jaaaaa Tarvo Jõestel on jäänud 2 ringi!"
No ma ei tahtnud seda teada - peaaegu olin ennast suutnud juba ärapetta, et napilt 5 kilti on veel, mis see siis on eksole. Aga no 2 ringi .... dziisas kui ebamotiveeriv!!!
Viimane ring oli isegi täitsa okei. Alguses küll tundus, et ma olen üksi ja ainsana nukralt rajal. Aga tegin tõusudel kiiremaid samme ja viimase tõusu kohta võiks juba öelda, et ma suisa jooksin selle. No kuulsin tagant ka mingeid tulijaid - mõtlesin et pekki neid ma küll nüüd mööda ei lase. Ei lasknudki.

Täitsa elusalt jõudsin finishisse.
Uuuuuuuhhhhhh! Hakkama sain!
Oi kurja ma olen ikka tubli :-)

Tulemused saadaval siit:
66. koht
Ei olnudki viimane!!

3km - 15.30
6km - 31.00 /15.30
9km - 47.00 /16.00
12km - 1:03.00 /16.00
15km - 1:19.00 /16.00
18km - 1:36.00 /17.00
21km - 1:52.30 /16.30
24km - 2:10.00 /17.30
27km - 2:28.00 /18.00
Finiš - 2:44.21 /16.21

Pühapäevane mäkketõus asendati Pühajärve jääl 5km ringiga - sinna minna enam ei olnud jõudu. Ausalt ei olnud.