Rigas Rogainings 2015

21.11.2015
Riga Plaza
6h
Sääsehirm

Eelmine õhtu oli raskevõitu, hommik jälle kergem - aga mitte kõigil :-)
Pool tundi planeerimist 1:20 000 kaardil, mis oli suuruses hjuudz x hjuudzim. Lätlastel on omadus teha punktirõngad nii suured, et sinna sisse mahub terve maailm. Plaanisime miski 40-45 kiltsi nagu eelmiselgi aastal. Eelnev googlemapsi satipildi uurimine näitas, et lõunaosa on puhas võss ja raba - nutt ja hala - see jäi kõrvale. Ja ka saared jäid kõrvale - ujumiseks vesi tiba liiga jahe. Eelmise aasta kogemus ütles, et pimedas tuleks olla linnatänavatel tagasi, need valgustatud ja parem joosta. Plaan saigi siis nõnda, et ida poolt jonksudega alla ja läänest üles tagasi - seejärel nokib sealt põhjaosa tänavatelt palju aega on.
Tegelikult sai hea plaan ja suutsime sellest ka rangelt kinnihoida. Ajaliselt samuti klappis.

Start  Stardikell tiksus 12:00.00 .... ja jäi seisma. Ja pauku ei käinud. Müstika! Miski 30 sekki hiljem murdis rahvas siiski kaarealt rajale :-)

Esimesed paar silma oli korralik rahvaste rännak suvaliselt üle teede, autode vahelt, alt ja pealt. Teises KP51 võtmisel ... tekitati saba - üks vend valvas, et keegi vahele ei trügiks ja nii me seal siis ootasime :-) Põnev!!
KP40 oli teisel pool suuremat magistraali - no rahvas pani ikka üle aedade ja tarade alt - rekkade alt ja pealt ja vahelt - oi õudust! Me ikka otsustasime ringi mööda jalakäijate silda minna - nii kiire nüüd ka pole ju. Enne seda tundis Merka, et - no on tagumine aeg uurida, mis toimub põõsastikus. Nii ta need 6 tundi läbiski - üks silm kogu aeg uurimas, kuhu saaks vajadusel kohe hüpata. Päris kohutav, ma vist oleks sellises seisus küll öelnud, et "kle järsku läheks koju ära?". Aga Merka jätkas lõpuni välja - tõeline võitleja - RESPECT!
Peale KP39 tegin väikese o-vea - jooksime liiga itta välja, õige tee läks tiba varem, aga seda seal hobusekoplis ei märganud. Ja mis siin salata, jooksin teiste järgi ka ... kes läksid hoopis teise punkti. Õnneks tabasin mitte liiga hilja ära oma vea.
KP30 oli edasi-tagasi jooksmine .... väikese viivitusega tihedama võsa kõrval :-) Tüdruk oli ikka näost täitsa valge, ei olnud tal kerge, oi ei olnud!!
KP22 sai kaks tundi täis - olime kenasti ajas.

Teel KP61 poole hakkas mul raske - vasak sääremari hakkas valutama ja väss tuli peale. Kannatasin veidi. Aga peale KP61 võsast läbi lõigates kiskus sääremari järsku suisa krampi ja võttis kõvasti lonkama - jõudsin juba mõelda, et mis nüüd siis ongi finiito tänasega või? Võtsin ibuka sisse, geeli ja jõin kõvasti - aegamööda andis valu järgi ja enesetunne paranes.
Merka pabistas muidugi, et "krt niigi ülisitt olla, nüüd võtab kutt veel tabla ka sisse ja kukub seejärel ju kappama!!"
Järgnevad KPd nõudsid veits o-tegevust. Panime otse. Ja kõik sujus. Kohati oli võss väga ebameeldiv - tihe peenike lehevaba pajuvõss, mis peksis piki jalgu ja nägu päris valusasti.
KP41 oli ägedas kohas järve äärses roostikus. Kogu maapind õõtsus! Nagu reaalselt! Veidi ulmeline.
KP29 oli päris korraliku liivamäe otsas, mis oli ilge prügimägi. Üldse seda sodi ikka veedeles ohjeldamatutes kogustes igal pool - yakkk!
KP52 ja KP65 olid selles kummalises mikroreljeefis, mille kohta ma enne olin vaadanud 1:10K o-kaarte - ja ka seal oli võimatu aru saada sellest hullust mikroreljeefist. Kartsin seda kohta. Aga saime väga edukalt hakkama, viga ei teinud.
KP25 asus suure betoonise "Riga" küljes. Päike paistis ja Merka pildistas.
KP55'st panime KP64 täiesti otse - mööda mingit värskelt raiutud sihti. Ma pole vist kunagi nii pikka maad punnist punni täiesti otse läinud :-)

Ja siis olime tagasi linnas. Täpselt sellel hetkel, kui hakkas hämaraks minema. Täpselt õigel ajal!
KP59 oli pein_in_ass. Mingi ojakese algus ehk allikas. Ja no kurat kuskilt ligi ei saa. Küll on miski turvamees ees, siis on aiad ees, rahvas ikka sahmis edasi-tagasi. Lõpuks sisenesime mingisse haigla?? aeda ... mis lõppes 2,2m betoonmüüriga ... millest teisel pool oli KP. Pekki raisk!
Vist peab üle ronima??? Miski ostukäru abiga sain aiale peale ja teisele poole rippu ja maha. Merka ronis aia otsa, pani ühe jala üle ja ....
"mina ei julge siit alla hüpata!"
"okei, istu aia peale ja ma püüan su kinni"
tüdruk hakkab tulema ja olles kõige kõrgemal ja peaaegu üle ....
"ma kardan ja lähen tagasi ja jooksen ringi"
Eeee see on mingi huumor või?? Sa oled ju juba peaaegu üle aia!! Kõrgemale sa ronida ei saa enam, ainult alla on vaja tulla - sinna poole julged alla minna, siiapoole ei julge?? Halloooo????!!!
Sama situatsioon kordus veel korda paar - olin natuke juba meeleheitel.
Vahetasime üleronimise kohta - Merka sai aia otsas olles mingist imepeenest pajuoksast kinnihoida. Oks ei hoidnud teda, tema hoidis oksa allakukkumast. Aga see aitas - tüdruk ronis üle aia nagu kõige vilunum orav saepuruhunnikust! Lõdvalt! Vangutasin natuke pead ja võtsime punni.

Tunnike oli jäänud, mul jalg kerge ja enesetunne super. Merka ikka näost valge ja kalkuleerimas iga põõsa tihedust.
Otsustasime KP42 ära võtta, siis vaadata, palju aega on - kas otse finishisse või mõni kolmene ülevalt.
Ei ole vist aega - võtame KP24 ja KP23 ja siis finish. Vast ikka jõuame??
Ajaga on üsna tuuga - lõpus ikka kihutasime, merka näost valge ja hambad ristis "saagu mis saab, tulgu mis tuleb, aga hiljaks ei jää!!"

Mõtlen korraks, et kus kurat see Riga Plaza on siis, oleme kuskil suburbis hoopis - aaaga siiski jõuame kenasti aega.

5:58.42
108 punkti
33. koht, XO 9. koht
Läbitud ~45km, (34km ll)

Tegime enda osa ära, midagi nihu ei läinud ja pilbasteks ennast ei jooksnud. XO5 sekka oleks olnud reaalne, aga seekord läks lihtsalt sedasi. Järgmine kord teeme!

Imbi ja Tom - 114 punkti
Anneken ja Ain 129 silma


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar