 |
| Ametlikud tulemused |
Start laup. kell 12.00
Finish pühap. kell 12.00
Sääsehirm - Merka ja mina
Täna on esmaspäev ... ja ma proovin juba veidi käia.
Natuke on võimalik. Tasa-tasa.
Parem oleks siiski kui jalad maapinda ei puutuks. Lihased nagu hullult valusad ei olegi, kerge nurgelisus on liigutustes. Kõige rohkem tuikavad õlalihased.
Rogainis läbib inimene mitmesuguseid tundehetki. Mida pikem kontrollaeg, seda erinevamaid faase, natuke sõltub ka sellest, kas meid on tiimis 3 või 2. Need hetked ei pruugi alati toodud järjestuses ilmneda. Ja neid kõiki ei jõua teinekord läbida. Nad tulevad ja lähevad. Aga enamus aega nad on. Umbes sellised:
- adekvaatne vestlus suvalistel a la "mis kellegagi eelmisel nädalal juhtus" teemadel, kasutades jaatust, eitust ja küsisõnu. Selliselt möödub esimene, vahel ka teine tund.
- enam-vähem arusaadav vestlus lihtsamatel teemadel, laused on õnneks üsna lühikesed. Alus ja öeldis pole enam väga olulised. Pausid kannavad juba täitsa hästi.
- dialoog kolmeses tiimis - kolmas saab kohati aru, millest jutt. Kohti ei pruugi olla ülemäära tihedalt. Teemade ring kahaneb kiirelt ainult käesoleva võistluse kontekstiks.
- monoloog (nii kaheses kui kolmeses tiimis), rääkijale kaasaelamisega ennast keegi ei vaeva. Siiski ... asjalikule küsimusele reeglina vastatakse .... pooled neist ei ole enam asjalikud ....
- üksikud sõnad. Tihti seosetud. Peale rääkija ei saa keegi millestki aru. Rääkija tihti ka ei saa. Ainsad laused (mis on kodus eelnevalt selgeks õpitud ja korratud), saab esitada ühe hingetõmbega .... "kuhu nüüd?", "kuidas lähme?" ja "kus krt. me oleme?" Vastamine pole kohustuslik .... õigemini ega keegi ei ootagi vastust.
- pausid hakkavad korralikult kandma ... võiks öelda, et pauside vahel polegi muud kui teine paus. Osad kutsuvad seda vaikuseks. Kohati jõuab mõelda, et "miks keegi ei räägi midagi?"
- vaikus ... iseendaga jõuab kord pooles tunnis veel midagi asjassepuutuvat arutada
- päris vaikus .... on ainult eksistentsiaalsed mõtisklused ... iseendaga
selliselt algas selle rogaini 12. tund. Sellel hetkel on väga tore tunda tiimiliikme(te) olemasolu enda kõrval. Lihtsalt nad (ta) on olemas! Kuskil seal ... sinu ees, taga, küljepeal ... kuskil. Vaikuses. Reeglina üsna samas olukorras ... vahel ka paremas - see on siis päris vastik arusaam! Aga igatahes olemasolust teadmine annab sulle jõudu. Lihtsalt olla. Sel hetkel mingeid suuremaid soove enam ei ole.
- .....
- .....
- villid jalgadel ei häiri sind enam eriti ... nad lihtsalt on. Ilmselt on ära hõõrunud kõik kohad, mis üksteise suhtes kuidagigi liiguvad.
Ma näiteks mingil hetkel taipasin, et mu vasaku küünarnuki sisekülg käib iga sammuga kergelt vastu seljakoti vöötasku nurka ... ja sa ei saa sellega mitte midagi ettevõtta. Finishis panin tähele, et tükk oli maha tulnud ... õnneks mitte seljakotist! Ja parema jala väikesest varbast tundus mingil hetkel eralduvat tükk ... õnnelikuks tegi teadmine, et see tükk ei saa sealt tossust välja - järelikult ta ei kao ära!!
- rogaini 16. tund.
Sa oled juba korduvalt kogenud, et peale istumist, põlvitamist vms. 3+ toetuspunkti loomist on väga raske taas tõusta ja edasi minna. Aga sa teed seda ikkagi. Sa jood, ilma et sul otseselt oleks janu, sa rebid lahti uue paki mingit geeli/gutari/shlehat/turbosnacki/SiS'i mida_iganes. Sa tead et see ei aita enam, aga sa teed seda ikkagi.
- rogaini 18. tund.Mõni hetk tagasi olete te koos teinud otsuse, et ei võta neid kahte plaanitud viimast KP'd vaid lähete otse finishisse. Veidi enne seda olete teinud otsuse, et ei võta neid ~viiteist plaanitud KP'd. Aega on üle 6 tunni - maa_ja_ilm, maa_ja_ilm.
Ja küsimus pole selles, et te ei suudaks veel need 6 allesjäänud tundi liikuda ja KP'sid noppida. Aga kas sellel on mõtet? Siin nüüd ja praegu?
"... sa tahad, et saaks olla ilma maapinda puudutamata, ilma ühtegi liigutust tegemata - tühjas valges ruumis. Sa tahad, et ümberringi ei oleks enam seda lõputut metsa ja võssi, kus sa pidevalt üritad märgata väikestki loha, et kergem minna oleks, poleks seda põlvini sissevajuvat ja õõtsuvat raba, kus iga samm on hüpe üle põõsa, poleks seda võssakasvanud sopast sihti, ega seda kruusakat, kus iga kuradi kivi olemasolu jõuab iga kuradi sammuga sinu ajju, et poleks seda raiesmikku, kus sa komistad iga kännu ja rist/rästi langetatud puude taha, ja kaarti ja kompassi ja ikka ja jälle järgmist võtmist vajavat KP'd, mis kindlasti on jälle mäe otsas!!..."
Sel hetkel on see pilt selline.
!!! Aitäh Merka, me tegime seda siiski ja ilma sinuta poleks see võimalik olnud !!!
Teistmoodi kokkuvõte:
Alguses oli mulle kuidagi raske, pikk teedel jooks nüristas ja võttis juba esimese poole tunniga täitsa läbi. Vett kulus ka kohutaval kombel. Siiski läks meil alguses väga sujuvalt:
1h lõpuks - 10p
2h lõpuks - 25p
3h lõpuks - 36p
KP506 panime mööda sihti, kus pidime sisuliselt mutta uppuma - ma olin mingil hetkel vööni paksus mudas ja nägin kõva vaeva, et sealt jalgu koos tossudega kätte saada. Peale seda KP'd oli ka esimene kord (tiba enne kolmanda tunni täitumist), kus me kõndisime. Sest mina olin täiesti läbi omadega. Lihtsalt hapnik oli otsas ja veepuudus. Peab edaspidi mingit isotoonilist jooki võtma, õhuniiskus oli ka päris kõrge ja päike paistis - õnneks oli vaid 20+ kraadi.
4h jõudsime võtta vaid 2 KP'd - kokku 40 punni. Ma olin päris läbi ja joosta ei jõudnud eriti.
KP203 tegime väikese puhkepausi ja ma kosusin peale seda Gutari/geelide ja väikese lebamise abil. Teravaks teemaks oli tõusnud joogipunkt. Merkal oli vesi peaaegu otsas ja mul selline so-so. Joomise piiramine tegi jälle enesetunde kehvemaks.
KP502 minekul ei märganud me, et raudteel on ümber ~1,8m aed. Pekki!!! Ilgelt pikalt tuleks tagasi minna, õnneks leidsime koha, kust üle ronida ... sama teisel pool. No oli õnne!
5h lõpuks - 46p
6h lõpuks - 56p - see oli täitsa OK. Olime kagunurgas, kus Ago järgi pidi ilus männimets ja selge reljeef olevat. Kuidas võtta - reljeef oli võimas ja selge .... aga männimetsa asemel igas vanuses raiesmikud ja võsa. Algsel plaanimisel ma üritasin vältida seda nurka, aga Ago soovitus ...
Ja veepuudus kummitas, joogipunktini oli paar KP'd veel minna, kõvasti reljeefi ja paras turnimine langenud puudel ning võsas.
Lõpuks ... joogipunkt W5 Piusa raudteejaamas .... veetünnid ..... pettumus - ongi ainult sogane vesi või???
Kuulge XTsport, EM'i jaoks oleks võinud ikka natuke rohkem pingutada - vett isostariga lahjedada vms. Nagu mõru tunne jäi hinge - sama ka hiljem teiste joogipunktidega. See, et ala on ekstreemne, ei tähenda, et teeninduspunktides peaks ise hakkama kivist tuld välja toksima! Tegelt ka! Üldse oli korraldus üle ootuste ligadi-logadi. Ei saaks seda nagu rahapuuduse taha panna - stardimaks oli päris krõbe siiski, lihtsalt viitsimise taha jäi vist kinni :-(
Joomine, pikutamine ja järgmisse KP'sse jõudmine võtsid kokku ~1h.
8h lõpuks - 71p
Otsustasime kagunurga ära võtta ja siis keskusesse minna. Tahaks midagi paremat juua, Merka tahtis tosse vahetada ja mina tahtsin ööseks pika varrukaga särgi selga panna.
Kell 22.00 olime keskuses, enne seda olid kaunid vaated kruusakatelt mäenõlvadelt loojuvale päikesele ja udusele karjamaale. Mmmmmmmmmmm!!
10h - 87p
Keskuses. Tahaks pikalt kirjutada, kui hea võib olla Coca-Cola. Ahhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!! Ja võiks pikalt kirjutada kui paksult oli kihulasi ja kui jahe ikkagi oli.... võibolla nats ka sellest, kui valusad jalad olid. Riietumine - panin mõlemad uued särgid, Merka vahetas tossud ja särgi, jookide tankimine, supi söömine, kihulaste peletamine, tossudest kruusakivide emaldamine võttis aega ~45 mintsi ja me olime läinud, lambid peas.
 |
| Selline oli plaan ... enne starti |
Veidi rajaplaanist ka ... mille me selle 18h jooksul pidevalt jõudsime ümber teha :-)
Ehk me ei pidanud kinni (peaaegu) ühestki oma plaanist. Täiesti realiseerimata jäi meie ilus peno_ja_nööpnõeltega tehtud rajaplaan, punaste joontega esimene ring + sinistega teine - 2A või 2B (vasakul)
 |
| Meie tegelik track |
vs. reaalselt läbitud rada. (roheline joon paremal)
Mõni KP langeb kokku :-)
Algas pime aeg.
12h lõpuks - 94p
Väidetava pimeda aja jooksul (loojang: 22:01:00; päikese tõus: 04:16:00) jõudsime võtta 32p. No valgeks läks tegelikult juba kell pool 4 umbes. Ehk lambiaega oli vast kokku 4,5 tundi.
Merka lamp töötas tunnikese ja minu lamp ilmutas ka vahetult enne valgeks minemist lõppemise märke, kuid peale mõningast kustusolemist W6 joogipunktis - ta töötas jälle. Merka manageeris siis väikese käsikaga ... mis vahetas ise reziime ja mille põhiomaduseks oli strobot panna pidevalt ... palju ei puudunud, et Merka oleks oksendama hakanud sellest!!
 |
| KP602. Kell 3:50. Kuueteistkümnes tund |
KP408 jäi võtmata, kuna peale lähes kolmveerandtunnist sumpamist ja ragistamist rämedas kuusevõsas ja rabas, me ei suutnud seda mäekest leida ja meil sai kõrini.
14h lõpuks - 99p
16h lõpuks - 119p
Päikesetõus oli ilmselt ilus ... aga mida meie hoomasime enam looduse ilust!! Või siiski???
Otsus KP602's: võtame KP212 ja KP313, seejärel KP407 ja KP309, siis koju
Enne KP 212 nägime kitse, seejärel söödapuki juures kohe kahte siga - mustad nagu öö - mökitasid nagu sead muiste. Meid nähes lonkisid siiski võssa ära ... seejärel ka meie ... võssa ära. As usual!
KP313 minekul panime mööda sihti läbi kõige rabama raba - tegelikult tahtsime minna mööda raba servas olevat teekest ... no panime vara sisse nats ja ei saanud sellest ikka kohe tükk aega aru. Otsisime punni ja kõik nagu klappis, aga ... KP'd polnud. Läksime löödult minema ... kuni jõudsime õige kohani ja ikkagi saime KP kätte. Edasi kaotasime ära sihi ja tuiasime jälle otse läbi raba teeni.
Kogu see põlvini õõtsuvas rabas rahmimine kustutas ära Merka.
Otsus teekesel peale KP313 läbimist: lähme mööda teed koju.
Viimast 2,5-3km'i läbisime ligi tunni. Asi seegi!
Kokku läbisime 84km, kogusime 124p ja saime 258. koha (XO 88. koht)
Aeg: 17:52.28
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar