XT suverogain Pärnumaal

Start 6 juuli 2013 kl. 21.00, finishi kontrollaeg 7. juuli 9.00
Kokku 12h
Kristiina, Timo ja mina moodustasime perekonna.

No jäime natuke hiljaks, aga aega ju on - tervelt 12 tundi.
Natuke rajaplaneerimist ja tuld. No alguses natuke ikka jooksime ka. Ja öösel läks pimedaks paariks tunniks - metsas ikka kohe päris pimedaks.
Eks meil rajavalik oleks võinud tiba loogilisem olla, aga eks me õpime ka alles.

Üldiselt saime pihta kenasti, kuigi maastik kohati erines kaardist. Siiski oli KP50, mis polnud üldse nii, nagu kaardilt paistis. Õigemini lage oli kasvanud tihedaks noorkuusevõsaks, kus kadus igasugune võime midagi näha või suunda hoida. No ja siis me tuuseldasimegi ühte metsatukka kõvasti edasi ja tagasi ... ja pärast gps'i tracki vaadates ei pidanudki punkt seal olemas.
No sealt, kus punkti ei pidanud olema, me ka punkti ei leidnud ja kuna me seda punkti sealt ei leidnud, kus seda olema ei pidanud, jäigi see KP50 võtmata!! Väga loogiline!!

Kuskil peale 5-6 tundi läks Krissul samm töntsimaks ja olemine raskemaks. Siis otsustasime päris kagus olevad punktid ära jätta, et tagasi jõuda elusana ja mõistlikul ajal. Kohati tundus, et me ei jõua õigeks ajaks tagasi selle tempoga, mis tegi mul meele üsna nukraks. Rogainis hilisem lõpetamine karistatakse ju nii valusalt ära, et seda ei tohi isegi relva ähvardusel lubada!

Kuskil 9. tunni keskel läks mul ka jalg ikka raskeks. Olid pikad otsad läbi võsa ja eks ta raske oli. Aga eesmärk oli tagasi jõuda ja mida lähemale finishile, seda selgemaks sai, et me jõuame aega küll. Ainult nüüd oli juba väsimus nii suur ja jalg küpse, et ei jaksanud enam punkte võtta. Ajaliselt oleks võinud mõne saki teha veel, aga 11. tunnil otsustasime siiski ära tulla - ei maksa last ja Timot ja ennast ikka päris ära ka tappa. Jalg oli ... ütleme nii, et iga teekonaruse tundis varvas ära sellega, et komistas iga kivi ja juurika taha. Iga künkake tundus rämeda mäena.
Seista ei olnud hea, istuda oli võimatu, kõndida oli paha, joosta oli piinav.
Aga tulime lõpuni ja isegi jooksime veidi lõpus - Krissukas arvas, et joosta on lihtsam kui käia.
Finish oli olemas seal, kus arvasime ja ikka veel avatud :-)
Päris läbi võttis, ausalt!!

Kokku 56,5km, aega kulus 10:54.28. 109 silma.
79. koht ja peale meid oli veel võistkondi. Perede arvestuses 6. koht
Ma arvan, et väga tublid, et jaksasime. Väsinud, aga siiski elus. Tehtud!!!!