1. Jäärogain ... pole see vesi talvel nii külm midagi!

Träkk

29.01.2017
Sääsehirm (Merka ja mina)

Maardu järvel ja ümbruskonna veekogudel, mis olid kõik kenasti suhtkoht-siledas jääs ja lumevabad - no kus sa seda lund ikka loodad jaanuari lõpus eksole!!
Aega anti 4h ja oli tunne, et ka meie jõuame kõik punnid võtta.

Tiba tekitas kartust ühest veekogust teise saamine, plastiktallaga Salomoni suusasaapad pole just parimad ei jooksmiseks ega tranšeede järskudel kivinõlvadel turnimiseks. Aga ikkagi otsustasime, et tosse kaasa ei võta - küll saame! Põhimõtteliselt saimegi!
Saapad vajasid pärast korralikku pesu, tallad narmendavad, aga see kõik on kökimöki. Merka kasutas jäänaaskleid pidevalt saabaste klambrisoonte puhastamiseks, aga ka see käis asja juurde.

Kuidas siis kulges?

puhas panter

Järvel kulges kõik kenasti, läbimurdmine järvelt karjääri läks sõna otseses mõttes Heiti ja "Reeda Tuules", küll korraks ühe jalaga põlvini vette sumatades - juhtub! Algselt tundus järvel maru külm ja tuuline ilm olevat ning riideid sai selga ohtralt. Peale väikest ragistamist metsas hakkas nii pagana palav, et viskasime joped seljakasse ... ja mina paljastasin "uhke" lycra-pantri kujulise kostüümi :-)

KP 40 järel ei pannud ma tähele, et KP41 on sama kraavi ääres, tegime totakalt 2 edasi-tagasi läbimurret - aega kulus!

Enne üleminekut (õigemini küll altminekut) põhjakanalitesse siunas Lauri Malsroos oma klassikasaapaid, mis ilmselgelt polnud kõige mugavamad uisutamiseks. Igatahes tegi ta seda nii edukalt (peaks ka õppima ära selle!!), et kui enne õnnestus sirge seljaga tema tempot hoida, siis põhjakanalites kadus ta täpiks juba esimese poolekildise sirgega. Toppis saapad põhku täis ja lendas jää kohal?
Meil oli kõigepealt tükk tegemist, et kaljudest alla sinna kanalile saada. Merka meenutas juba Hemavani laskumist ja hakkas näost valgemaks muutuma.
Uisutada on ikka megamõnus, jää oli sile ja kui mõningaid küünarnukkide/selja peal järsakutest allatulemisi, kus pestud lycrapantrist sai porine lycrapanter, mitte arvestada, sujub kõik vahejuhtumiteta. Isegi läbimurre KP 53-51 on mõnusalt pehme ja okkaline männimetsaalune, saab kenasti saapaga joosta. Sama ka tagasitulek KP46-52. Kanalisse laskumine lõppeb mulle jälle kauni lohaga küünarnukkidel, aga ei hullu.
Merka ei saa aru, kuidas ma jalul ei seisa: "Kuule kui keeruline on sättida jalga teise ette laskumisel ja hoida puuokstest kinni?? Allooo!!! Mida sa töllerdad!!"
Urrr!! Vastukaaluks uisutan tal eest ära ja naudin, et on olemas vähemalt üks distsipliin, milles ma olen Merkast parem ja kiirem!!

KP38 järgne tee ületamine, täpsemalt kanalile laskumine lõppeb ... no lõppeb rinnuni vees!!

Laskusime tiba tavapärasest erinevat rada, all oli lahtine vesi. Turnisime jääleminekuks veidi kõrvale lahtisest veest, kus jää tundus tugevam. Merka astus esimesena jääle ... tegi 3-4 sammu ... ja oli lähes rinnuni jäätükkide vahel. Jalad põhjas, ehmatanud nägu peas, uisud ülestõstetud käes, et need märjaks ei saaks :-)

Mingit raginat ei olnud, lihtsalt jää lahknes kaheks ja tüdruk vajus sinna vahele! Täiesti sujuvalt - võiks öelda, et vägagi graatsiliselt! Ilma ühtegi liigset liigutust tegemata, ilma igasuguse paanikata. Oleks ta ühe sammu veel jõudnud teha, oleks juba kandev jää olnud. Ei olnud õnne seekord :-(
Vee all on kaldanõlv jätkuvalt kaldu, jääpank toetamiseks libe ja läheb uuesti katki - Merka käib tasakaalu otsides korralikult külili! Tüdruk supleb jäätükkide vahel ikka pikalt ja mõnuga!
Mina - tüüpilise eesti mõtlemisvõime kaotanud, aga kõikvõimsa mehena - astun muidugi ka seni terveksjäänud jääle, et talle käsi ulatada ja ... ülla-ülla ... olen samamoodi, graatsilise sujuvusega, (selja)kottideni vees. Õnneks on mul vesi tiba madalam, aga püsti libedal veealusel kaldal ei jää ka mina.

porine panter

Natuke solberdamist, käest lahtipääsenud uisu otsimist, mis õnneks ise pinnale tõuseb ... ja avastamegi, et kuule roniks nüüd siis ikka kaldale ära!
Merka veel küsib: "eee... see et millal ma neid jäänaaskleid oleks pidanud kasutama?"

Finishini oli piisavalt vähe maad - no max pool tundi - igasugune kuivade riiete panemine tundus ajaraisk, elame üle! Peterburi maanteed ületades sai Merkale ikka kuivad kindad vähemalt kätte pandud.

Maantee alt läbitulles panime veits puusse ja uisud said alla mingil suvalisel valel lombil, mida vist isegi kaardil
polnud. Isegi veits sõidetud enne, kui tuli selginemine - ootoot see küll nüüd mingi vabšee vale loik!! Uisud ära, nats jooksmist ja õige kanal.

Merka viimased punnid tuulisel järvel mingi huumor just ei olnud: "krt mul pole vist kunagi nii külm olnud!!". Extar24 kogemus kahvatus. Aga kõik KPd said kontrollajas võetud!

Finišis

Mul hakkas külm alles auto juures riideid vahetades, kui näpud ei tahtnud hästi lukke avada.

Kokkuvõte: tõsiselt äge rogainiformaat oli. Respect ACE Adventure Racing Team!
Pildid on pärit Silverilt ja Merkalt

Tulemused ja muu seekord suht ebaoluline siin.
Kokku tuli 34,7km ja aeg: 3:37.21