Mingi arusaamatu luulu ajel olen tänaseks kolmapäevaks sättinud endale kenasti kohe kaks o-jooksu - kõigepealt Lihulas Läänemaa kolmapäevak - mis eeldatavasti on lühike linna-o - ja seejärel kohe Kiriklasse Tallinna öisele MV'le.
See öine MV on muidugi ... keskeakriis ilmselgelt. No normaalne inimene ei lähe esiteks öösel metsa ja teiseks ei osale meistrivõistlustel.
Aga ... eks ennegi imelikke asju tehtud - tegemist on meditsiinilise testiga - kas suren öises metsas nälga või siis .. suren nälga?
Alustame algusest - Läänemaa o-päev Lihulas
Nagu arvata oli - linnajooks ... aga kui R1 kaardi sain - ossakrt kus on punne. Kaart oli triipudest suisa punane. Õnneks on 1:5000 kaart, seega üsna täpne ja saab aru kus maja, kus tee, kus võss. Natuke oli eelmisest aastast kaart tuttav ka.
Ilm oli külm ja tuuline. Plaan oli vaikselt tuta-tuta sörkida.
Esimesele KP'le jooksin otsa - eeldasin et on kaugemal. Teise KP osas eksisin kohe suunaga kõvasti itta, aga jagasin ära ja korrigeerisin. See lossipark on juba teist aastat minu jaoks täiesti o-võimatu ala. No ei saa mina aru kus seal miski asub - lage ja tuhanded pisiobjektid.
Viiendasse KP'sse ei saanud mina aru kust see tee majade vahelt läheb - leidsin mingi pilu ja kühvisin läbi teisele teele ja panin paremale ... arvates et ma olen ikka rohkem põhjas. Viga!! No tabasin kurvi järgi ära ja vutt-vutt tagasi.
Edasi oli ainult õige tänav ja majadevahe valida ja muudkui joosta. Natsa arusaamatust tekitas KP15 - minu nägemustmööda oli ta seal lavaaugus ... aaaga kaarti lähemalt vaadates - no oli varemete künkal. Nii ta lõpuni läkski - õigeid või vähemõigeid tänavaid valides.
Seega ei midagi keerulist, tunne oli hea, joosta jaksas ja ... tehtud!!
Tulemused siin:
Aeg: 51.53
M40 klass õnnestus kinni panna seekord imekombel, õhkõrna paremusega.
*******
Seejärel poest õlu ja suund Kirikla, Tallinna öine MV ehk siis Kernu poole. Olingi täpselt kell 9 kohal - viimase valgusega vaatasin võistluskeskuse üle, patrasin Randyga veits ja ... korkisin õlle. Ai kui hea see oli!!
Õnneks oli tuul vaibunud ja otsustasin taas oma märja pantrineoonkollase lycra selga sikutada - no siis päästekopterilt ka ikka parem mind märgata ... kolmanda päeva õhtul :-) Lisaks oli ainuke mõte, et kui lamp saba annab siis on küll pekkis. Siis algab küll ellujäämismäng.
22:08 start, kaart pihku ja stardiKP'sse. Seal seisatusin - oikurrrrrja KP33 on ikka räme suunda minek. Ei ma lähen ikka mööda sihte ringi - esimese punni võtan kindla peale, siis vaatab edasi. Kohe alguses oli sihuke kuusenoorendik koos pajuvõsaga et krt läbi ei pääse. No oli ikka trügimist. Lamp näitab ka ju ainult lähemaid oksi - sul pole ööd_ega_mütsi aimu, mis selle kuuse taga on!! Oi ma rapsisin seal ikka, aga õnneks rapsisin sihile välja. Ja jooksin ringi - kindlapeale!
Järgmised 2 KP'd olid lihtsad, rahvast oli ka, lampidevalgust ohtralt ees ja taga!
KP37 - just olin jõudnud mõelda, et krt öiseks on ikka maru lihtsad punnid pandud, kui hakkas pihta
- mingil hetkel sa lihtsalt ei saa aru kus sa täpselt oled. No nagu päris täpselt. Mitte millegi järgi pole paika ka panna ennast - ei näe ju neid lageda servasid, et kus nurgas või mis. Õnneks väga ei rabistanud. Kuulatasin piuksu - mis on öösel jummala hea - kui oled vaikselt, siis kuuled kui keegi piuksutab punnis ikka oma 30-40 metra raadiuses.
No ja siis helkis KP helkur ka juba.
KP39 - ai kurja!! mööda sihti olin omaarust juba punni kõrval oleval reljeefil ja keerasin sisse - no kurat ei mätshi!! Üldse ei mätshi! Reljeefi võsas ei ole. Segadus, lampe siin ja seal, põhkugi aru ei saa, kus ma nüüd siis olen. Täiesti kõhutunde järgi liikusin. Igaks juhuks hoidsin vasakule ... nagu on miski reljeef ja nagu ei ole ka. No pekki pekki pekki pekki! Mis ma teen?? Lähen sihile tagasi ja uuesti sisse? Õnneks nägin kui keegi just KP tähist valgustas - jess!!!Edasi oli õnne - leidsin selle kaduva raja.
KP42 - ei salga, et panin teistega rongis osaliselt. Mõtlesin küll et oot-oot kuule siin võib ikka jubedalt orbiidile panna ju - kontrollisin ikka iga paari sammu tagant suunda. Ühtegi kaardil olevat sihti ega teed ma ei näinud ... aga KP'sse jõudsin!! :-)
Järgmised 3 KP'd olid lihtsad ja oli taas õnne helkurite, kaasvõistlejate ja piuksude poolt! Muud huvitavat ei juhtunud kui see, et jooksin rahmaki roikasse ja rebisin püksid ribadeks.
KP49'sse minnes leidsin ennast järsku ja täiesti ootamatult keset vetevälja -
opopopopp mis toimub??
Krt pime ka ja ei näe kaugele see asi ulatub.
No ulatus ulatus!
Ja läks aina sügavamaks.
Lõpuks olid vees ka juba need asjad mis ripuvad ... okei lycras ei ripu midagi ... tegin tahtmatu sammu ka tagasi, et lähen ringi, aga siis mõtlesin - mis ringi? kust ringi?? Panen ikka otse.
Ja kuna see vesi oli ainuke lage koht, millest siht üle jooksis, no täpselt sai enda asukoha paika panna, siis oli seal ju jube hea seisatuda, kaarti uurida, plaanipidada, täppisorienteerumist mõelda - pikalt pikalt!!
Ja kõik see toimus kottideni vees olles!! Aprillikuus!! Brrrrrrrr!!
KP50 - sama teema- jälle vette solberdama, seekord õnneks põlvini, aga selle eest hakkas nüüd nagu jalgadel päris külm. Aga KP sain kätte!
Järgmised 2 KP'd sain kenasti suhtkoht täpse suunajooksu ja kaasvõistlejate abil kätte.
KP32 - tundub väga ebameeldiv, orientiire pole, paras võpsik, ehkupeale minek. Õnneks tuli rahvas punktist välja ja Lauri Tarlap andis selge vihje kuhu ma pean minema. Taas oli õnne!!
KP51 - no pekki mina ei julge otse suunda panna, jooksen mööda sihti ringi - saagu või kehvem!!
Krt ristisihi leidmisega ikka kobistasin, hakkasin tükk maad varem kartma juba et olen ülejooksnud. Õnneks oleks siis lagedat näinud - ei ikka õige siht tuli, läbi võsa lagedale - jahitorn oli lihtne juba.
KP60, viimane punn - taas dilemma - murda otse või mööda teed? Ei, lähen mööda teed! Nooh omaarust ma ikka lippasin seal teel, aga ... kaks venda jooksevad minust sellise vilega mööda, et ma ei näe ei enne ega pärast nende lambivihkugi! Müstika!!
Teelt mahakeeramisega sattun jälle hullu võpsikusse, rahmin natsa, aga võtan KP .. finish!
Pekki, tulingi elusalt välja! Uskumatu!!
Tulemused veebis:
Aeg: 1:15.59, kusjuures M40 ja M35 oli täpselt sama rada.
M40 klassis 11. koht (ei olegi viimane!!)
Lauri Tarlap võidab mind lõpuks 20 sekiga
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar