Xdream Pannjärve

1-2.08.2015
Öine
Sääsehirm
B-rada

Sellesuviselt jahe öö tõotas tulla, lühikese varrukaga - no ei tahtnud. Lisaks kotti vest ja geelid ja ... sööki - sest meie Aguriga pidime kanuus söögipausi tegema ja Merka jooksma - nagu tavaliselt! :-) Lisaks kulus kõvasti Toomaselt laenatud vaseliini - teadagi kuhu ... ja muidugi veel rohkem kõikvõimalikke nalju selle ümber.

orienteerumine, koos

No stardis oli juba nagu natuke pime - esimesed neli KP'd - orienteerumine, koos. Midagi suurt mõistatada polnud, korralik rahvamatk esimesse KP'sse, seejärel teise - vahepeal vajusin mingisugusesse ojja, mis oli ... kuradi_sügav ja porine. Teise KP'sse minekul oli variante ja meil õnnestus rahvamassist eralduda. Kolmanda KP'ga panime veidi mööda, aga mitte palju. No ja siis vahetusalasse, ratas ootamas.

Vahetusalad on meie leib - seal on meil aega küll. Sättisime lambikesi kiivrile ja kotikesi selga ja latrasime maast ja ilmast - aega meil ju on! No päris viimastena ei lahkunud, aga ... kind_of!

Ujumine - väidetavalt 180m. Agur ütles juba enne võistlust ujumise kohta "stopp! tema ei tule, võtab selle 15 mintsi trahvi ja kõik!" Nunuh.
Nii pagana pime oli, et suhtkoht arusaamatu kuhu peab ujuma. Kas üle järve ja tagasi? Lambiga ka nagu ei tahtnud vette minna. No igatahes riided seljast ja vette - oi oli nii mõnnalt soe! Vees oli igasugust rahvast - mõni väitis, et üldse enam ei jõua ja nüüd on põhjaminek, mõni ujus sinu poole sellise näoga, et krabab sinust kohe kinni ja tirib põhja, mõni üritas päästa oma tiimiliikmeid - no oli elevust seal. Ujumine - puhtalt meie leib, vaatasime tähti vahepeal ja lobisesime, eriti ei kiirustanud. Täiesti üllatuslikult ei olnudki vaja üle järve kahmata, KP elik poi oli keset järve ... ja selle küljes üks vend ... kes ilmselgelt ei kavatsenud enam kunagi sellest lahti lasta - niipalju sai teda veenda, et saime ikka ära piuksutatud. Seejärel kulgesime vaikselt tagasi - mõnus oli: soe vesi, ilus taevas, aega oli ... ja ujumine on ju imelihtne!

ujumine ja o-hajutus

Agur oli vahepeal välja vaadanud o-hajutuse träkid ja jagas korraldusi - tema võtab 8/9A ning Merka ja mina koos B ning C. Sujus, ainult 8C'd veits sai otsitud.

Ratas ... oooohjaaaah. Ilmselgelt mitte meie tassike teed.
KP11 minekul tegin põhimõtteliselt 2 andestamatut viga:
1) ei mäletanud, et mööda raba ja kaevanduse serva läheb täiesti pandav tee - olin seal jooksnud paar kuud tagasi rogaini
2) üritasin teiste järel neist kraavidest otse üle murda - õnneks Agur toimetas meid õigesse kohta - kena ringiga lõunast.
Vahepeal rullirajalt mahakeerates oleks meil peaaegu õnnestunud Merka maharaputada - ärakaotada :-)
KP11 oli keset järve oleval saarel ... astusin kolm sammu ja vesi läks sügavaks, tundus, et kohe on taas vaja ujuda. Agur teatas, et tema ei tule, Merka ja mina kukkusime riideid seljast krabama - seiklussportlased ju võtavad riided ära enne ujumist .... iga lombi ääres :-)
Reaalsuses vesi siiski palju üle puusa ei tõusnud - Agur tuli ka ning Merka ... oli ujukite väel ja sokkis ... saarel tuli natsa ikka minna KP'ni - ujukite väel ja sokkis :-))  Kahjuks olime sel hetkel ainuke tiim KP's ... no seda huumorit sokkis seiklussportlaste arvel oleks ikka tulnud!!

KP12 tegime ka kena ringiga lõunast - tee oli sõidetav, aga mõnusalt suure killustikuga kaetud.

orienteerumine koos

KP14-19 - o-jooks. Mets oli ilusasti joostav, panime otse, mis pimedas oli tegelikult paras challenge, aga enam-vähem toimis. Agur küll ilmselgelt kahtles minu ja Merka otsuses ..."oot kuulge seal on ju soo ees????!!!" ... aga tuli kaasa, mis tal üle jäi.
Kaardi ja kompassi järgi orienteerumine pole just kõikide tiimide leib - näiteks ühes tiimis viimane tüdruk väga enam ei jaksanud ja palus teistel (segatiim - 2 piigat, üks noormees) natuke oodata, et ta tiba kõnniks vahepeal. Nood muidugi ei teinud kuulmagi. Me siis viisime sõna edasi, mille peale, seisatati korraks ja hüüti kuldsed sõnad: "Pille, palun jookse nüüd!!! Vahetusalas saad puhata!!!" /Lausel oli ilmselgelt rõhk hüüumärkidel!/ Aga Pillel (piiga õige nimi oli vist siiski Ülle) oli sellel hetkel raske, kohe ikka päris raske, lisaks oht pimedas oma kaaslased silmist kaotada).

Edasi KP20-26 järgnes pikem rattaträkk, Üritasime võimalikult otse minna, oli veits soppa ja üks ojake vajas läbimist, aga üldiselt ikka see neetult suurte tükkidega killustik. Sadulas istumine oli ilmselgelt piin. Vahetusalas LÜ - meenutas veidi Minesweeperit - tuli mõelda, aga midagi keerulist ei olnud. Oli tiime, kes sealt ka trahvi võtsid ... mis seekord seisnes selles, et peale kanuud pidid mingi ringi jooksma

Kanuu KP29-34 - erilist keerukust polnud, hakkas valgeks minema ja tuli lihtsalt mõlada, mõlada ... mõlada. See meie ala ju!
KP31 juures otsustasime Aguriga, et Merka peab ka oma traditsioonilise jooksuotsa saama ja ... viskasime ta paadist välja ... suhtkoht suvalises kohas. Ta ei tahtnud minna, aga ... läks küll .... ja kadus kohe ka sajatuste saatel kuhugi kopraaukudesse maakera sisse ... üleni ... korduvalt!!! Uuuuuups! Need, kes kanuuga punnini sõitsid ... tegid muidugi õigesti ja olid varem tagasi ... ja seda peent saare huumorit vaikselt paadis lebotavate meeste pihta, kes tüdruku jooksma saatsid ... internet saaks enne täis kui peaks kirja panema! Aga ... nooh ... Merkal on joosta vaja!!
Edasine kanuu oli lihtsalt tõmbamine ja arutamine selle üle, kuidas 2N+1M saavad liikuda sama kiiresti või isegi kiiremini kui meie (2M+1N)??? Eriti meeldis teema muidugi Merkale ... kes siiani oli enamus rajast täiesti vait olnud. .... aga nüüd siis tuli .... pikalt, pikalt, pikalt!

Taas rattale ... oioi kui ebameeldiv on sadul ... ja mul hakkas külm. Nagu tõsiselt külm! Hambad plagisesid, käed värisesid, sõites ka eriti soojemaks ei läinud. Kuigi päike oli juba tõusnud ja nagu oleks võinud ju tibake soojendada. Veidi paremaks läks alles peale KP36 võtmist. KP37-39 vahel sai õnneks killustikult maha metsateedele singeldama ... see jälle võttis mu füüsiliselt läbi.

reljeefikaardi valik-o

Vahetusalas KP40 ootas ees reljeefikaardil valik-O. Mets oli lihtne, reljeef suhteliselt selge, väljas valge. Midagi väga keerulist seega ei tohiks olla - kuigi reljeefikaardil jooksmine on alati challenge! Vastukaaluks olin mina totaalselt läbi endaga. Vaevu sain jala teise ette tõsta, igalt poolt valutas, energiat üldse polnud - no ilmselt see külmetamine, sisuliselt söömata ja joomata olemine (nagu ei tulnud meelde juua ja süüa rajal) olid viinud selleni, et järsku sai kõik minus otsa. Nagu täitsa kõik! Ja ees ootas puhas meie ala jälle, ... nägin silmanurgast kuidas Merkas ärkas loom ja õel naeratus ilmus ta näole. No ma siinkohal ei hakka pikalt rääkima kõike seda, mida Merka minu liikumiskiirusest ja kaardilugemisest arvas ... nüüd oli tal sõnu küll ja küll ja küll ja küll ja küll .... ja küll! Võtsime järjekorras 28-30-29-32-45. Sisuliselt ei teinud ühtegi o-viga ja tänu sellele saime selles distsipliinis sisuliselt päeva 8. aja! Respect Merka, respect!!!

Edasi ratas KP46-47 LÜ - sisuks trossil rakmetes vettesukeldumine, ujumine teise kaldasse,  KP võtmine ja varustuse ümber järve tagasi tassimine. Ma eriti ei saanud aru, miks mõlemad Sääsehirmu tiimiliikmed väga- no ikka kohe väga_väga nõudlikult mulle otsa vaatavad?? Oooehhh - mis mul üle jäi. Trossilaskumine oli lihtne, ujumine totakas päästevestis vastik, aga KP ära võtsin ja mitte üldse paha ajaga - päeva 13.
Agur ja Merka jagasid matsu - Agur sõitis mulle rattaga vastu, et varustus ära viia, Merka tõi mu ratta. Pedaalisime finishisse ja ... üllatusega avastasime, et mõned tiimid, kes meist kanuus kõvasti ees olid - polnud veel saabunudki :-)

Kokkuvõte:
47. koht (sega 12.)
Aeg: 8:32.54 (seal sees 15 mintsi trahvi)

Ja mõned tagantjärgi targutused ka:

• ujusime me ilmselgelt kiiresti, aega kulus riietumisel ja selle pulli jälgimisel
• eraldi orienteerumine - ka mitte paha, kui arvestada et Merkaga jooksime mõlema raja ja ühte KP'd otsisime ... teised õnneks võtsime :-)
• KP11 - esimene rattaträkk peale ujumist/o-hajutust .... tegime tiba vale rajavaliku :-(  Meenub, et alguses Agur pakkus ka õiget teevalikut, miskipärast jäi see tähelepanuta. 
• Kaks minu paha rattaträkil, mis ülalpool kirjeldet said. Rogainil oli ju neid radu joostud, KP11 - kus seiklussportlane Merka suure usinusega ujumise lootuses riided maha kiskus - oli sama järvekese ääres, mida suvelgi külastasin. KP11 õige rajavalikuga oleks raffli kümmekond minti võitnud.
• Kanuu - 29. aeg on päris hea! Ilmselt oleks olnud kahekümne seas, kui oleks Merka viinud Neeva kanalil punktini nagu normaalsed tiimid tegid :-)
• reljeefikaardi orienteerumine - 8. aeg - supersooritus!!! 
• trossisõit + ujumine. 13. aeg. Seda nagu polnudki varianti kauem teha - isegi lobisesin vees alguses ja uimerdasin. Teinekord teab - sellistes kohtades ilmselt õnnestuks ala esikolmikuaeg teha. Lõpp oli hea tänu Aguri/Merka laskumisvarustuse ratta/jooksu kombo orgunnimisele.

GPS'i träkki seekord ei saa, sest kell pani pillid kotti juba peale teist KP'd :-(