OK Okas andis huvitava võimaluse joosta pimedas. Palivere-Kuliste kaardil. Start avatud kuni 21 ja finish kuni 22.
Paar päeva enne sattusin õhtul õue ja läksin tiba metsavahele - oh_sa_püha_püss kui pagana pime oli seal. No mittemidagi ei näinud. Lisaks sadas. Ja tuul puhus. Ja oli ikka kohe päris creepy!!! Ja ma mõtlesin, et .... järsku ikka ei läheks?? No sinna öisesse võssi ja rappa. Üksi.
 |
| kl. 20.15 - läheb hämaramaks pisitasa |
läksin kohale. R1 rada - 6,0km, 18KP.
Tundus, et ei julge startida hiljem kui 8.30 - muidu ei jõua järsku finišisse tagasi õigeks ajaks. Samas pool üheksa on ikka veel päris valge, kuigi esimesed märgid hämarusest hakkavad juba tekkima. No lampi kindlasti pole veel vaja. Täielik tuulevaikus valitses ja tundus kohe nagu soe ilm??!!
Sikutasin omale Led-Lenseri pähe uute patakatega ja stardipiuks kl. 20.32. Isegi Timex'i gps täiesti toimis - imedeimedeime!
Esimesed KP'd tundusid lihtsad olevat ... kuigi suutsin ikka teise KP31 minnes kõhelda rajavaliku üle - no ilmselt oli liiga lihtne. Kihutasin päris vaprasti esimesed 4 punni läbi, lampi põlema ei olnud vaja panna.
KP48'st äraminnes lageda ääres oli esimene kraav, kust tuli läbi sumada - no põlveni vesi ei tõusnud ja kraavi põhi oli kõva. KP40 juures panin korra lambi põlema, et kaarti vaadata - kuusetihnikus tundus juba hämar. Edasi joosta oli parem ikka ilma lambita.
Võsa enne KP46 kraavi kõrval oli suhtkoht tihe ja seal ma lülitasin lambi juba sisse. Oi ma ikka kartsin järgmist kahte KP'd!!! ... väike lootus oli stardis, et jõuan neisse enne suurt pimedat.... ???Nooh enam-vähem ka nii läks. Lampi pidi kasutama põhiliselt ainult kaardi lugemiseks, joosta oleks näinud ka ilma. See KP46 tuli üllatavalt lihtsalt - reljeef oli selge ja märgatav.
Edasi panin mõningase kala!!!
Raiesmikul peale KP46 ei saanud täpselt aru, mis sealt teisest servast läheb. Pidasin poolreljeefi joont teeks ja sihtisin seda. Piisavalt hämar oli ka, et mitte päris täpselt aimata raiesmiku serva või nurka ja no raiesmik ... oli ka törts mitte nii korrapärase kujuga kui kaardil. Et tegelikult sattusin sinna läänepoolsele teele. Õnneks sain sellest aru, kui ees lagedat silmasin. Ei olnud veel hilja, ei olnud veel hilja viga parandada! Aga nüüd oli siis tegelikult ikka metsa all pime - kuigi lagedaid eristas veel kenasti.
Reljeefi KP47 juures sain kenasti kätte, üks kodanik kammis vuhinal mööda, aga ma aimasin üsna täpselt ära, et põhja on vaja hoida. Too vend tuli idast, tal oli vähe raskem orientiiri paika saada ja ta läks alguses läände edasi ... aga minu liikumise järgi sai ennast paika. Ja õnneks KP tähisel oli igal küljel ka helendav kleeps - see aitab öösel päris kenasti - näed ikka kaugelt ära, kui valgus peale langeb. Ma ütleks, et vahel tihti kaugemaltki kui päeval.
Niisiis härra kappas edasi KP45 suunas - päris järgi ei jooksnud, aga ega seal eriti träkki valida polnud - tema võttis enne ja pani minema. Kraav KP45 juures oli ... no kuskil põlvini sai ikka 3-4 sammu vees sumada.
KP44 tuli kiirelt - härra ees, mina kohe kannul.
Edasi taas sama kraavi ületamine - nüüd oli kraav laiemaks muutunud ... ma tavaliselt pikalt ei mõtle sellises olukorras - no mõttetult palju aega läheb ülehüpatava koha otsimiseks, astu sisse ja ... no kui õudne see ikka olla saab?? ... no tubli vööni oli vesi seekord - ja 5-6 sammu sai kraavis olla ... õnneks oli põhi suhtkoht okei. Ja tegelikult vesi polnud nii külm midagi!! Mitte et nüüd seda eriti usutaks :-)
KP43 oli iseenesest lihtne - korraliku hunniku otsas ja paistis kaugelt. Ja päevavalgust oli ka veel nii palju, et maas lebavaid mände ja muud risu ikka nägi. Härrat ei märganud ja tundus, et ta on natuke kuskil näppu lõiganud :-)
KP43'st minnes sattusin mingisse tihedasse kuusikusse ... kuigi kaardi järgi võiks sihuke poollage olla - aga see oli ikka istutatud suurte kuuskede punt - oi oli trügimist sealt läbi. Ja siis jälle sama kraav - seekord oli mingi metsa väljaveotee üle. Mööda kõrgustikku KP42 ja KP41 tulid lihtsalt - ega enam kõiki reljeefi iseärasusi jälgida ei jõudnud, aga ju oli siis õnne ka! Seal üks seltsimees ikka kammis edasi ja tagasi :-)
KP39 juures teelt metsa keerates oli pime. Nüüd nagu ikka täiesti kottpime! Nagu reaalselt midagi ei näinud lambivihust väljapoole. Lamp küll valgustab hästi, aga võsa vahel pugedes saad ikka nende vitsadega näkku sihukesi litakaid, et ainult sisised seal valust ja trügid hambad ristis. Teine loll lugu on see, et peale kaardivaatamist on paar sekki silmad nii pimestatud, et ega ei näe kuhu astud.
Sain maja nurka ja sealt otse asimuuti sinna reljeefipessa - suhtkoht arusaadav oli, et olen veits põhjas ja KP võtsin seejärel kiirelt.
KP37 oli liinipost ja lihtne, KP38 tõotas pusimist.
 |
| Lõpp. Elusalt väljas. Päris äge! |
Sain jälle maja nurka, esimese tõusu ka kätte, aga edasi läks ikka päris segaseks. Seal olid mingid augud ka ja täpselt ei jaksanud mõte enam fiksida kas KP on all või üleval ja kui all ta on ja palju neid jooni seal on. Niipalju taipasin, et jõe poole võiks madalamaks minna ja ilmselt siis on all. No õnneks sattus valgusvihk õigesse orvandisse ja KP helkis vastu - oli õnne! Seal oleks võinud päris pikalt sahmida!!
Edasi oli puhas jooksurõõm ju ... ei, tegelikult ikka kannatamine ja võitlus väsimuse ning sooviga seisma jääda.
Aeg: 59.08.
R1 rajal 3. koht, kaotus 1.33
Tulemused siin
Üle ootuste korralik aeg.
Alla kartuste vähe vigu tegin
Üle ootuste äge on pimedas orienteeruda :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar