Nõmme spordikeskus
Kui kuskil talve hakul käidi välja, et WXD toimub Nõmme spordikeskuses ... siis nooh sorri. No tõega sorri!! Tallinna vanalinnas ei tahtnud teha või? Toompeal?? Suuskadega!! Raekoja platsil! Viru keskuses?? Nagu whaaaaatttt? Eelmise aasta Haanja veel selgelt meeles, esimene mõte oli, et ... kuulge minge pekki, ma ei soovi küll Tallinnas iksdriimida!!
Aga aega läks ja Sääsehirm pandi kirja ning ... hakkasin siis seda endale sobivamaks mõtlema. Ja veidi etterutates võiks öelda - eks sellest Harku rabast muidugi on siiber, aga ... no oli ka kohti, kus pole käinud - Astangu maa-alune tunnel ja põrguaugud olid müstilised, ilmselt oleks ka Harku kruusakarjäärid ägedad olnud, aga sinna ei jõudnud. No ma eriline tehisobjektide fänn ei ole - seega ma liiga ei jaga paljude arvamust, et Hiiu elevaatori ja Kadaka tee killustikutehase torni vallutamine kuidagi mu highlight oleks olnud. Lisaks see treppidest ülesmarssimine ... no ei ole mu lemmiktegevus.
Aga Sääsehirm, seekord koosseisus Merka, Anneken ja mina. Ja WXD formaat oli sisuliselt 4h rogain, punnid väärtuses 2...5 silma.
Ma kohe enne starti tundsin, et ... see jooksmine ikka ei saa midagi head pakkuda ... viimati jooksin aasta esimestel päevadel ... midagi head siin täna ilmselt olema ei hakka. Pealegi avastan stardis, et pekki-pekki-pekki ma ei võtnud ju markerit kaasa! Kogu see 15 mintsi planeerimist kulubki kahele asjale: üritan pooltühja mittekirjutava asjaga jutte tõmmata - ei õnnestu! Samal ajal võitlen endaga, kas minna autosse vildikat tooma. Aega on vähe, stardialast välja enam ei pääseks ka ... otsustame peale starti vildika võtta.
Rajaplaani asemel tuleb mingi umbmäärane mõttevahetus ... kuskile sinna ja sinna ja sinna ja siis sinna võiks minna. Super!
Mingi idee oli, et võtaks need Pääskülas olevad punnid kõigepealt. No algselt oli mõte, et alustaks suusahüppetorni ronimisega .... aga kuna reegel oli, et kõik kolm peavad piuksutama ... siis sealt me oleks kolmanda märke saanud ainult Merkal käe küljest raiumisega - kirvest polnud parasjagu võtta ... kahjuks ... seega toda KP'd me ei valinud. Ronisime hoopis elevaatorisse - jube nõme, sest lift oli ka olemas aga see ei sõitnud :-(
Seejärel paar KP'd Pääsküla majade vahel ja siis Harku rabas mägi järve keskel. Jää oli sellises konditsioonis ... et tervisekaitseinspektsioon kohe mauhhti pealekargamist ei soovitanud. Me lähenesime hiilides - ära läksime joostes. Tublid!
Nu ja siis esimene orienteerumist vajav KP48. Tegin oma korralikult ära - juhatasin nö. o-aasta sisse sulni võssapanekuga! Ajasin 2 paralleelkraavi segamini ja otsisime pikalt-pikalt-pikalt punni üks kraavivahe ida poolt. Kõvasti kammisime ja töötasime seda võssi seal läbi .... ja ma ei saanudki aru, et mida pekkis on. Jälgi ka polnud, midagi ei olnud!
...
...
...
No mingil hetkel see piinlikkust tekitav arusaamine muidugi tuli ... et kus me päriselt oleme! Sellele järgnes selge vaikus ... ma juba tahtsin kommenteerida, et "tüdrukud, ei ole nii pikalt vaja, juba sain aru, et olen totaalselt pekki keeranud meie päeva!"
Edasi järgnesid jõu ja ilu numbrid libedal jääl. Mul olid õnneks Icebug'id ja seega sain liikuda selgemas sihis. Tüdrukud aga ... no sealt tuli ikka poognaid ... õnneks ma väga tihti seljataha ei vaadanud, aga kiljatusi ikka kostis sealt ja ... vaikset vihkamist minu Icebugide pihta. Jää oli ikka totaalselt valdav kõikidel teedel ja radadel - mõnusalt klaasjas kiilasjää ... kerge vesi peal! Jammmi!
KP58 ja KP36 o-valikud sujusid ja raba oli ka suuremalt jaolt paksus jääs. Harku suure ja väikese ringi kohtumise kohas oli ka päris koomiline hetk - no seal oli see tee ikka eriti libedas jääs, keskel kerge vall ka - seal plikad ei seisnud üldse rajal ... lihtsalt ei saanud ei edasi ega tagasi ... mul oli nalja kuhjaga muidugi!!! :-)
Aga enesetunne oli mul ikka sant. Nagu jaksu üldse ei olnud. Ma vist rivis püsisingi ainult tänu sellele, et plikad ei saanud lihtsalt edasi. Kui nad oleks joosta saanud, siis ma oleks ilmselt kohe külili olnud.
KP43'st loodesse suundudes juba kaarti vaadates ma aimasin halba - ilge võss ja raba - oli karta ka vähe õhemat jääd. Nii oligi. Mina vajusin mingi korda paar läbi jää ja lõin jala ilgelt valusalt ära. Merka tegi sama ning lisaks suutis ta teele ronides ikka konkreetselt lähes põlvini vette vajuda - aiaiaiaiaaaaaa see oli ebameeldivalt jäine kogemus!!!
Edasised Astangu sõjaväeterritooriumi KP'd olid põnevad - ulmelised maa sisse vajunud põrguaugud. Nagu lihtsalt oli maapind vajunud maa alla ... nagu mida??? Täiesti mitmes kohas, nägi välja veidi kosmiline. Ja maa-alune angaar oli ka ... kottpime ja lõputult pikk ja .... täiesti tühi seest! Ilma lambita ei näinud seal kohe mittemidagi. Vaene Anneken - kiirustas väljumisel ja kukkus ennast ... no peaaegu lõhki!
Viimaseks jäi KP41 - killustikutehase torn. Ja sealt finishisse jooksuks valisime kõige pikema träki, mida võtta oli. Ja mul polnud enam midagi võtta. Üritasin tüdrukutest hammastega kinni hoida aga iga sammuga nad nihkusid eest ära. Ja mina ei jaksanud. Ja ilgelt palju oli veel minna. Ja kell tiksus lõpmatu kiirusega kontrollaja lõppu. Ja kohe üldse ei jaksanud.
Mul vahepeal ikka vist ei olnud selget pilti ees, sest ma väga ei mäleta Raja tänavat, midagi mäletan Trummist ja vahetult enne keskuse juurde keeramist sain jõudu ... teha veidi kiiremat sammu ... teadmisest et ma ei kuku ilmselt enne lõppu külili ja ma jõuan ilmselt kontrollaja sisse.
Tüdrukute huumor tiimis Sääsehirm! |
Ebanormaalne!
Ametlikud tulemused siin.
Aeg: 3:55.21
59 punkti
74. koht /sega: 21.
Läbitud sai ~25 km
Müttajad - 63 silma
Twelve Points - 61 silma
Ikka korralikult pekki läks seekord! Samas jälle ... on, kust tõusta! :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar