Laulasmaal Libahunti jahtimas

22.05.2021
Laulasmaa
Ratas 5h
Sääsehirm

Selline hurmav Lohusalu poolsaar

Sundisime ennast rattasõitu harjutama - Expedition Estoniale oleme ennast mingis totaalses meeltesegaduses reginud - olles kaotanud igasuguse reaalsustaju. 

Lohusalu on tuttav kant, kogu lapsepõlve suved olen siin vanemate suvilas veetnud ja eks ka teiste poistega korduvalt poolsaare risti ja põiki ja ümber läbi kamminud. Aga see oli pluss/miinus 40 aastat tagasi. Siis oli riigikord teine, poistel olid huvid teised - polnud midagi ägedamat, kui randa uhutud tetrapakk, millel peal pooltuhmunud kiri MJÖLK või plastikust/korgist võrgupoid - ja maakasutus oli teine. 

Silt "Ära tule, tulistan" oli ainult vene keeles ja hoopis teistel objektidel. Ei meenu, et keegi reaalselt tulistanud oleks, kuid argumenteerimist liiga hilja õhtul ujuma minnes paaril korral NL'i piirivalvuritega on ette tulnud. Toona oli dialoog lühike, aga veenev - kiretu käskiv kõneviis. Ilma reaalse huvita, kas seda täidetakse.

Uuel ajal olen paraku olnud sunnitud pidama pikka vaidlust ühe teatud private property turvamehega, miks mul ikkagi võiks olla väike õigus mööda mereranda Nabe saarele minna. Ja seda korduvalt - argumenteerimist ma mõtlen. Esimesel korral võttis tema kabuurist püstoli ja osutas ülalmainitud sildile - täis reaalset tegutsemistahet, kui ma kasvõi pool sammu aiale lähemale astun, sest hozjain käskis mitte kedagi mööda lubada! Mina helistasin samal ajal politseile ja küsisin, et mis ma pean tegema, kui mind konest vallale kuuluval teel sihitakse?

Nüüdseks on merre kulgenud aed nats ümber tõstetud, aga sildid on jäänud. Ilmselt ka Hozjain.

Jossif Stalin Lohusalu rannas 1941

Näiteks tollest KP83 juures olnud 1941a. detsembris hukkunud "Jossif Stalini" 5 NL'i sõjaväelasele pandud mälestuskivist polnud mul õrna aimugi. Hukkus 2000+ inimest, mälestusmärgile sai kirja 5, teised olid vist mõttetud indiviidid - ei väärinud toksimist?? 

Ilmselt pole ma siia sattunud hoopis seetõttu, et sadamast edasi poolsaare tippu tavaline inimene ei saanud sattuda. Tol ajal. Seal olid need poisid, kes valvasid, et vaenlane ei tuleks. Riisusid rehaga õhtuti rannaliivale triipe, et jälgi tuvastada. Vaenlane jäigi tulemata, mõned said siiski minema ...

Mul oli ilmselge eelis KP82 LÜ's. Anagramm muusikute nimedest, kes on/ei ole Laulasmaaga seotud. Sumera suvitas meist 2 maja edasi ning Kaljuste suguvõsa teadsid ka kõik. 

Reindorff, "Rannamänd"

Tuntud kunstnik Günther Reindorffi leibkond oli teine naaber - mändide_kõikide_ okaste ja õõvastava põhjakonna joonistaja oli kunagi ostnud kalurilt pärismaja. See oli tõsine 3-korruseline loss! Meil kõigil teistel olid miniatuursed 60'ndate kuubikukujulised suvilad - köök, poolteist tuba ja soemüür. Porgandi-, tilli- salati- ja hernepeenar liivahunnikus - seda tuli pidevalt adruga, mida tassiti rannast ööd ja päevad nõrkemiseni, väetada. Mõned maasikad ja õunapuud - valge klaar!. Inimene vajab rasket tööd, mässamist ja loodusega võitlemist. Siis tuleb armastus ... võibolla. Tüvitekst igal pool.

Aga vot tolles eestiaegses villas pesitses suviti üks vahva poiss Hannes - temaga sai ikka igasugused tembud tehtud, seda enam, et ta oli minust tubli 7-8 aastat vanem. Loomulikult sai reaalsuseks elatud ka Kalle Blomkvisti Rooside sõda koos Suurmõmmiku peitmise ja otsimisega. Rattatripid Desnaga tollal ülerahvastatud Klooga-Randa jätsi sööma ning kinnisesse Klooga asulasse. Esimene paberfiltriga Ruhnu sigaret. Salamahti sissehiilimine Lohusalu ENSV ministrite nõukogu pansionaadi puhvetisse - nägin esimest korda päris banaani ja virsikut. Hannes (kui juba vanem 14-15 aastane nolk) ostis mu isale plekkpurgis Carlsbergi õlut - isa vaatas silmad pärani. Purgiplekk oli nii tugev, et täidab siiani suvilas pliiatsitopsi rolli.

Pansionaat laguneb, Hannes emigreerus nõuka-aja lõpupoole salapäraselt Rootsi.

Meie ja Sumerate vahel oli metallikunstnik Elmar Eigo suvila. Härra oskas kõiki töid maailmas, kus natukenegi metalli oli vaja käsitleda - näiteks torundus. Ulme, kuidas ta veevärki tegi. Või siis lahendused, kuidas saata pisikesi poisse rõngastega salvkaevu puhastama. Kaevu voolas liiv ajapikku sisse ja seda oli vaja süvendada. Kaev oli 15+m sügav - veepeegel vaevu paistis. Ühtede rakmetega tugevama raudämbri peal lasti mind kaevu. Seal all oli jube külm, kitsas, erikrdi ebamugav ja ... hapnik sai otsa. Päriselt!

Seisid jalgupidi vees ämbri peal, puhvaika seljas ja pisikese kühvlikesega tõstsid teise ämbrisse liivakest. Hingeldasid ja higistasid nagu tont. Selline päris aegavõttev 75% alaealise tööl põhinev tehnoloogia oli. Aga muid variante ei olnud. Too üles-alla transporteeruv liivaämber oli siis teiste rakmete küljes. Tibake jube oli põhjast vaadata, kuidas liiva täis ämbrit välja vinnatakse ... ja sa oled seal all ... et kui too ämbri_vigur_agregaadi miski sõlm peaks otsad andma, siis ... asjad kukuvad tavaliselt ikka ülevalt allapoole - 10+ meetrit vaba langemist ... aga ei langenud!!! Kordagi!

Nabe saar
Foto E. Väljal, 1981
Etsil on ka üks jube äge
pilt Nabe saarest

Kiire kasv puberteedieas mind päästis ... järgmine kord enam kaevu ei mahtunud, sest oli kiitsakamaid poisse. Õnneks! Ma ilmselgelt poleks enam julgenud minna ka.

Selle suvilate asumi nimi oligi Heliküla. On siiani. Ainult inimesed on nüüd juba enamuses teised. Küll aga peab iga jupike teed omama EV's nime, nii ongi okastest ja käbidest tee, mida mööda eelmainitud suvilateni saab - Lepo Sumera tee.

Eks seetõttu olid poolsaare KP'de asukohad mulle enamjaolt teada - suurt viga rattaga seal ei teinud.

Kuskilt lapsepõlvest on meeles ka ähmane mälestus, et kõik see, mis jääb Tornimäe aianduskooperatiivide taha ... no see on ilge võss ja porr. 

Hea on tõdeda, et mõni asi siin maailmas ei muutu kunagi - seal oli endiselt ilge võss ja porr. Juba esimene punkt - KP70 - mingit kaardil joonistatud teed sinna ei läinud. Või no ütleme, et see oli more_like_guideline. Ja nõnna kena kergelt soine harju_harilik võss laius ümberringi! Vegetatsioon on täies hoos.

KP53 ümbrus oli ikka porride porr. Soine, kivine, lehtpuuvõsa nii tihe, et ratta lenks ei mahtunud puude vahelt läbi - pidimegi jõuga võssi lihtsalt pikali suruma, meeter meetri haaval teed murdma, ratas kord õlal, kord lükates, kord tirides. Ja aega kulus!
Selle õuduse nahka läks ka meie teine 5-5 üritus - KP53-52. Lõpuks loobusime järgmisest suunamurdmisest, KP26 all olevat teed ei leidnudki! Võtsime lohutuseks KP82. 

Edasine seiklus möödus õnneks valdavalt rattasadulas.

KP27 tegi meile sajaga tünga. Otsisime pikalt ja korduvalt - kaardi järgi on karjääri-kribak tee ääres. Ja KP samuti. Ei olnud. Üsna kaugel olid.

Keila-Joa poes ei käinud. Tavaliselt Lohusallu suvilasse minnes ostan sealt jäätist, vanasti Väikest Tommi, nüüd pikemat aega juba Vana Toomast. Rahvamassid vallutasid juga ja lossi, meie tõmbasime oma teise 5-5 träki. KP56-55. Vähemalt andis rattaga sõita. Kui mitte arvestada uude veepuhastusjaama tõmmatud liivast trassi, mis on kirjas teena, aga mis seda mitte ei ole. Olen korduvalt selle orki astunud ... ja nüüd taaskord. Seekord veel rattaga - ei õpi inimene ikka midagi!!

Nagu ka sellest, et pole mõtet tungida kunagisse EKP funktsionääride Keila-Joa suvilate rajooni. Ja ei ole mõtet läheneda ülevalt KP20le, mille kohta kaardilt on selgelt näha, et see on all. Kaljude all. Ja see on just üks väheseid kohti astangult, kust ei saa alla. No tähendab tervislikult ei saa.

Träkk

Kiire oli ka juba tiba, liiga kiire, et ringiga turnima minna. KP40 ja 50 tulid suhtkoht lihtsalt. Olid jälle natuke teada asukohad.

Tulemused:
RODH 3. koht
200 silma
42,8km
Aeg: 4:58.41

Ikka hirmsasti hea, et Libahunt viitsib korraldada. Selliseid seikluse nüansiga rogaine, Respect!!!

Pildid internetist, kus nägin, panin autori nimed ka. Aitäh!

WXdream - total feil!

16.05.2021
Vääna
Merle, Agur, Tarvo

Talvel oleksid suusad ilmselt vahendiks olnud, aga nüüd ... no suusad ei olnud enam autos! Proovisime rattaga. Koroonaajajuhend oli ... no pekki - pea pidi plahvatama. Kolm korda lugesin. Mõttega. Kahe mõttega. Üks oli selge - autost ei tohi väljuda enne starti ega peale finišit. Aaaga võibolla ei tohtinud vahepeal ka autost väljuda? 

Oli mis ta oli - rajale me tuiskasime .... ja kohe Jumala valet teed pidi! Andis selgelt aimu, et siit täna tuleb!!

Õuõuõu - see läheb ikka täitsa lappama!!!

Ütleme nii, et isegi kõige aeglasemate jooksjate kättesaamiseks õigel suunal pidi mokk_rinnal kõvasti pressima. KP57 oli esimene, enamus jooksjaid oli selle enne meid juba läbinud! Õnneks meil oli taipu KP23 ja KP35 nõlva alt sõites võtta. 

Viisakam variant oleks olnud

Tegelikult oleks pidanud tolle lääne- ja keskosa hoopis teisiti lahendama - nagu kõrvaloleval pildil. Oleks saanud rohkem punne ja loogilisemalt liikuda. Aga kui sa isegi stardis kaardi nüansse ei näe hästi, siis ei tule ka plaan just kõikse parem.

Keskosa jätsime alguses üldse kõrvale - nagu ei olnud plaani kogu kaarti puhtaks teha. Arvata oli, et paremad teevad ... las teevad.

Niisiis kündsime seda Keila-Joa raketibaasi suurima isuga - KP50 juures oli miski riisiistikuid ootav kartulipõld, ilusasti vee all. Piki teed sai, keskjooks vees, küffida, mis paaril korral oleks mul lõppenud üle nipli lendamisega.
Eri krdi napilt läks!
Tee põhjast oli keegi mõned paeplaadid kohati tuuri pannud ja ega mõmmigi ei näinud sinna vee sisse, kui tugevad ja ilusad - Tuula-Fjodorov Reeda (Nobe), Eensaar Ethel (Outside.ee) sealt entusiastlikult, patsid sirged, läbi kihutasid. 

No Reeda pani muidugi risti üle kartulivagude ka! Minumeelest tema tagaratas enamus aega maad ei puudutanud, pulss püsis tal ilmselt 65miinus juures ning ega ta sadulast kordagi püsti ei tõusnud. Ta isegi ei viitsinud teid valida - tõmbas otse igalt poolt. Nendel üksikutel harvadel hetkedel, mil ma teda silmasin.

Aga tavainimene ponnistas seal pokude ja põõsasmarana vahel pulss punases! Seega pole ka miski ime, et me sujuvalt KP32 vahele jätsime. Justnimelt!! Lihtsalt unustasime ära, jäi kuue silma vahele!!

Total Feil!

Sest omaarust ma just tulin sealt (reaalsuses tulin siiski KP59st) ja nägin ainult järgmist KP'd mis pidi olema KP25!! 

Ja te ei taha teada, kuidas ma rõõmustasin, kui Hallikma Heiti (Compressport) KP59's mulle täiesti arusaamatus suunas minema pedaalis:

aiiiikurrrrrrrja Heiti läks viga tegema!! 
Nii lihtsas kohas pani niimoodi pange - täiesti uskumatu!!

Pidin itsitades rattalt mahakukkuma, kui KP25s taas Heitiga koos olime - arvates, et nad tegid väikese feili ... mis tegelikkuses tähendas lihtsalt vahepeal KP32 võtmist ... mida meie oma suures üleolevuses ja enda nautimises mitte ei võtnud!!!
Merka veel juurdles:

Oot Heiti ei saa sellises kohas viga teha!
Kuulge, ta ei tee nii lihtsas kohas viga!!
Aaaeeeeee!!!

Tegi tegi, saab saab! Ja kuidas veel saab!
teatasin mina ...
aikurrrrrja kui hea tunne see oli!!! :-))

TOTAALNE FEIL!!!

See pole ju tegelikult reaalne! Imestad, miks kõik kuhugi suva suunda vajutavad?? Ja see ei jõuagi sulle kohale!! Alles kodus läbitud KP'de listi vaadates ... ootootooooot  - no see ei ole võimalik!!! 
KP32 asemel suutsime korraks sõita jumalast hüljatud suunda ... lihtsalt tühjast kohast.
Merka küll hõikas:

Ootoot angaar on ju seal ees, miks me sellest eemale sõidame??? 
Aaaaaeeeeee!
Miks me sinna sõidame???

Me ignoreerisime teda! Täielikult! 
Angaar ei saa seal olla!! No seal, kust ta paistab!!

....

Rahunesin. Oli ka tagumine aeg eksole??
KP54's saime napilt SI-pulgaga näpud Nobel eest ära tõmmatud, kui nad mööda vuhisesid, muidu oleks ilmselt käpad küljest sõidetud - Reedal endiselt tagaratas õhus! Kuna edasi kulgesime meie edukalt mööda jõeääre radu, mis olid vägagi sõidetavad vs. nemad nurgaga sihte mööda ... siis olime peagi neil taas kannul .... see fakt viis mu sellisesse eufooriasse, et vasakul asfaltteed nähes ja paremal jõe mühinat aimates, arvasin, et ma olen kohe-kohe Vääna-Jõesuu maanteesillal - seega tagumine aeg on hüüda:

Stopppp!!! Me läheme nüüd siia jõeäärde kivi võtma!!

Eeeeee möhhhh?

Tiimikaaslaste näos väljendus mõningane hämmeldus, aga ... ma olin endas nii kindel, nii kindel - ei või ometi viga teha ja punnist mööda kihutada!!
Jõgi sai korralikult läbivaadatud - kivi seal ei olnud! Ausalt ei olnud mingit kivi!!! 

KP44 olev kivi oli selles teises kohas. No nagu kaardile oli märgitud. Seal oligi. Seal käisime ka.

KP24 otsustasime tegelikult välja jätta - liiga väike silm - aga kuna aega oli, siis läbisime. Ja kuna aega oli ikka jäledalt palju alles, siis KP36 juures kulutasime seda usinasti. Et sõita paar korda ratastega edasi-tagasi, siis joosta võsas edasi-tagasi ja ... no siis oligi juba aeg ära minna.
Kui kõik peale meid saabunud, olid ka läinud. Enne meid ei tulnud kedagi. Peale meid ka enam ei tulnud.

Edasi tuli Fjodorovi Ain, kes miskil seletamatul põhjusel ei viitsinud võistelda, küll aga kruiisis seal niisama ringi. Temaga juteldes võtsime KP29, kust ... taas miskil seletamatul põhjusel ... Eensaare Rain ei lubanud mul edasi sõita, vaid käskis tagasi minna:

Edasi saab ainult mere äärde!!

Mulle jäi tiba selgusetuks, miks edasi sõites mujale ei saa või miks ma ei võiks mere äärde sõita, aga see selleks. Järgmine kord. 

Vaatasime hämmeldunult, kuidas Ain oma üüübersuurte ratastega aparaadiga iidjärsust ja sügavast euro_tee_kraavist läbi sahises, vile huulil .... ja tulime rattalt maha. Ei julgenud.

Kohe seejärel läksid meist mööda Reigo, Olga ja Pärtel (Saku maraton). Tõe huvides peab mainima, et nad olid jalgsi ning läbinud umbes samasuguse träki kui meie.
Nemad jalgsi vs. meie rattaga.
Sama ajaga!!!
Nunuh!!!!

Viimasel neljandikul tuli nagu miski väss peale. Ei jaksanud enam vänta vajutada piisava watiga. Kusjuures, ajaloolise tõe huvides pean toonitama, et seekord ma ei käinud ühtegi korda külili seetõttu ... et ma ei saa saapaid klippidest kätte. Olen arenenud!! Võrreldes Elva Xdreamil toimunuga.

KP52 oli tõsine õnnestumine - ma nimelt taas ja taas ei näinud, et kaardile on miskid rajad joonistatud. Võtsime KP jalgsi puhtas o-suuna võtmes ... ja seda ilmselt kiiremini, kui rattaga. Ma pole üldse kindel, et me kogu tänase wxdreami rada jalgsi poleks kiiremini läbinud!

KP21, 30 ja 47 osas kerkis mul ketserlik plaan murda läbi jõe kuskilt ja võtta need teistpidi järjestuses. Ets (Spordilinn) nii vist tegidki. Agurile see plaan üldse ei meeldinud. Korra käisime jõe potentsiaalset ületuskohta vaatamas - lind laulis, päike paistis, pung puhkes, vesi voolas, aega kulus arutelule ... ja me ei läinud.

KP47 oli jälle korralik feil. Õigemini sealt äraminek läks pekki. Suunasin kõik üle põllu kagusse väntama. Ja mõne aja pärast peaaegu paralleelset põlluserva mööda tagasi väntama. Mööda põldu nikerdada oli jube väsitav, aga kaart nii näitas. Ega ma tegelikult ei näinud ka eriti, mis seal kaardil oli, raputas rõvedalt.

Et mitte liiga vara lõpetada, otsustasime KP20 ka edasi-tagasi sõiduga ära kahmida. Väga napiks läks. Õnneks viga ei teinud ja tatt_ripakil jõudsime aega.

Kokkuvõttes pean möönma, et oli kordaminekuid ja oli neid teisi asju. Kui ma sõidu ajal ... ei, kui ma kasvõi seistes näeks ka kaarti korralikult, no et mis nüansse sinna joonistatud on, siis võibolla läheks paremini. Igasuguste läätsedega olen proovinud - kui miinus nii pisikeseks teha, et kaart juba päris loetavaks muutub, vot siis ei näe enam seda, kas ees on mets või lage või pole see üldse selle kaardi maastik. Ja vastupidi. Igasugu luupe olen ka proovinud - nõu guud!

Teine teema on rattaga sõites enda asukoht kaardil. Nii kui pilgu korraks kaardilt ära pöörad, et vaadata, kuhu kulged vana?? ... siis pärast vahid seda kaardialusel kaarti nagu ... no nagu Perenaise saia - aru ei saa, kas oled ta kallal käinud juba või veel mitte!! Ja kui oled, siis millise kannika kallal??
Joostes hoiad kompassiga pöialt õiges kohas, saad lennult aru, kuhu takerdusid. Rattaga sõites peaks ka miski viguri väljamõtlema. Tõsiselt jube närvi ajab kui ei leia kaardil õiget kohta!

Kõrvaltvaatajale võib see päris koomiline kaeda olla - vana kargab rattaselga (kõik naeravad mu seda vanakooli stiili: vasak_jalg_pedaalile, paremaga samalt poolt hoog sisse ja hopsti jalg_üle), kihutab kummi kratsides minema, uurib ja keerutab hullunult kaardialust edasi-tagasi, hea et vastu puud ei sõida või üle nipli ei käi (kusjuures on ka seda juhtunud!!). Siis jääb 200m eemal pidurid plokkis seisma, paneb jalad maha ja karjatab:

no pekki ma ei või, kus kurat me nüüd oleme???

Endal on ka piinlik, ausalt!

Träkk

Muidu selle WXdreami tulemused on kuskil seal

117 punkti
3:59.43
Segade 17.
45km tuli kokku

Paremad pildid peaksid olema Aldis Toomelt ja ilmselt ka teistelt, kelle nime polnud kirjas - aitäh ja RESPECT!!!