Näärilaks 2019 - ära aja asja keeruliseks!!!

27.12.2019
Sääsehirm
Kuskil keskaegse Wiemsi nimelisel maatükil

Ilm oli viimase aastakümne harilik - lund ei olnud, mõni kraad külma. Autot parkides ja uksest välja astudes panin kohe rahmaki selja maha, veits oli jäine. Sama tegid järjest rattaga tulijaid - kolks ja kolks panid sportlased põlved afaldile ... peale kolmandat hakkas juba naljakaks minema :-)

Lubatud peataolek hakkas kohe peale kaartide jagamist. Rahvas pani ühes kolonnis mõõdukal marsisammul miskis suunas. Mina vaatan kaarti - jummala vales suunas lähevad. Lükkasime Merkaga kellad tööle ja olime lähes oma rada eraldumas ... selgus - starti polnud veel antud. Oli alles rongkäik stardipaika. Mis asus mõnisada meetrit eemal. Nunuh ....
Peataolek.

Start!

Elu peale Põhjasõda

Peataolek.
Proloogi kaart oli tehtud vahetult enne suurt Põhjasõda ... mis kajastas olukorda peale Põhjasõda ... kus midagi enam ei olnud. Ei klappinud kuidagigigigi sellega, mis seal ümbruses paistis. Palju asju paistis!
Peataolek.
Rahvamatk KP1 - kiik???? Põhjasõja ajast oli jäänud kuhugi miski kiik!!??? Andsin SI igaks juhuks Merka kätte - rongkäik jätkus KP'st KP'sse. Sujuvalt.
Kuni miski plangu küljes olid pildid, mida kõik usinalt joonistasid. Ma ka siis joonistasin - 3tk nagu oli, kuigi osad väidavad, et 4 oli. Nu ma ei tea. Tegemist olevat ratta jooneträki KP'dega ... okei.

Igatahes ma olin 100% veendunud, et me oleme KP4's. Nagu täiesti veendunud. Ja võtta tuleb KP5. Ja kõik (ka kohalikud viimsilased!!!) lähevad 90 kraadi vales suunas!! Nagu miks??? Läheme oma suunda.
Peataolek!
Ümberringi oli kõik ja kaardil ei olnud midagi. Merka tegi selgeks, et me siiski alustasime oma peataolekut sellest numbrita punnist, mitte KP4'st ja leida on vaja kahur!!
Tagasi.
Peataolek.
Põhjasõjast jäänud kahur???? Esimene ei olnud õige, teine oli. Vahetusala - meie rattad ei olnud viimased ... vist ei olnud???

Raketijooneralli

Rattaralli raketijoonel.
Krt aru ei saa, kuhu täpselt peaks minema, kaardilt tänavanimesid ei näe - omaette peatüki võin kirjutada sellest, kuidas ma läätsedega lähedale ei näe. Täitsa masendav! Eriti pimedas - no ei näe kirja kaardil!!! Ilma läätsedeta näen kenasti kirja kaardil ... aga siis ei näe tulevikku. Tähendab ei näe üldse midagi muud ... peale kaardil oleva kribukirja. Võta või jäta!! Dilemma!

Ühesõnaga jagasin ära, et see jutt on teiselpool raudteed. Esimest punni meil kaardil polnud, see jäi lihtsalt ette. Ja järgnevad juba olin joonistanud - sisuliselt olid need kõik ühel joonel. Läbisime. Merka paneb vahepeal rattal külje maha.
Peataolekut eriti ei olnud.

Mingil seletamatul põhjusel olime veendunud, et punase joone lõpus on kaardivahetus. Joone lõpus oli raudtee ...
Kerge peataolek, aga jätkasime KP10ga teiste eeskujul.

KP11 oli libeda sammaldunud suure kivi otsas, kuhu Merka ei tahtnud ronida. Mul libedad kilest koorikud jalas ja põlvili märjal samblasel kivil. Ei edasi ega tagasi. Keset kivi. Kui alla kukun/libisen, on puus raudselt pooleks. Ülespoole ka nagu ei saa. Küüned, hambad - kõik on surutud olematusse kivisamblasse. Liibun liikumatult. Ei julge hingata!
Peataolek!
Tasa-tasa kraabin ühe käega paksemat sammalt, võtan lõua appi ja just hetkel, kui tunnen, et nüüd hakkab sõit allapoole - saan lõua mingi olematu nuki taha. Hambad ka. Jään pidama. Isegi saan ennast natuke ülespoole sikutada.
Rahvas krabistab naeltega edasi-tagasi ... mina leban klammerdunult ja tardunult. Võtab aega, mis võtab ... aga aega võtab!
Saan üles. Alla saan lohisedes, vigastusteta. Tehtud!

Kivi_Bingo

Ära aja asja peas keeruliseks!!!

Merka toob kaardi, 5 KP'd tuleb võtta, kaardil on neid 16. Kõlab esmapilgul nagu loterii - kõiki ei viitsiks läbida, võtaks kaugemad?
Peataolek.
Napilt märkame puu küljes miskit asja, mida kõik uurivad.
Merka kirjutab tähed meie kaardile ümber.
Mina loen juhendit.
Teist korda loen ... loen veelkord!

Bingo träkk

Mittemidagi ei saa aru. No nagu mitttttttttttemidagi!!! Täiesti mõttetu lamba jutt on kirjas.
Peataolek.
Siis sähvatab: kuule, ainult need punnid tuleb võtta, kus on tähed BINGO!!
Ma kohe ei näe, et i-tähtesid on kokku 3. Igatahes paneme minema, alustame jõuluvanast, mida ei leia ja mida polegi vaja leida - M_päkapikk - siis leevike - kepike - põder, kus saame tünga - siin taipan, et "i" on mitmes KP's - kiikhobune - kuusk.
Paneme suhtkoht otse suunda, võss on korralik ja märg. Aga teed/rajad on nõrkadele!
Vahetusalas märkame Liisi Viljalot - nad läbisid kõik - RESPECT!!! Tugevad võivad!
Oleme rahul tehtuga - ratastele!
Kuskil 2h on kulunud kogu selle kompoti peale

Ratas
Otsustame sõita mööda kaldapunkte põhja ja siis sealt alla - vaatab palju jõuab. KP18 munadepuu jätame välja - esimese 5 seas me tõenäoliselt ei ole, mune ei ole ja KP on keset eimiskit. Las jääda.
Paneme mööda Aiandi teed kaldani ja siis sealt mööda terviserada üles. Otseteid ma ei näe - liiga kribud. Merka kalpsab KP19 trepi keskele punni võtma. Tõnn, Leivo, Tiit, Erik ja Timmo ka samas KP's - neil on ülemine ots juba korjatud. Tõnnil vist ei olnud tegelt.
Surume mööda terviserada edasi Vimka poole. Terviserada keerab kena kaarega tagasi ja me sõidame tagasi sisuliselt sinna trepi juurde.
Peataolek!

Kuskil on miskit

Tuletorni KP21 juurde ronides kordab Merka järjepidevalt, et KP20 koobas on kohe siin paremal. Mul on kaart tiba viltu ees ja ma raiun, et ei saa olla! Korduvalt!
Paremal
Ei saa olla
Paremal on koobas, me oleme seal käinud ju!!!!
Oleme jah, aga ei saa olla
Koobas on paremal!!! 
Ei saa olla, kaart näitab, et vasakul 
....
.....
Peataolek
Üritan joonistada alumise tuletorni asukohta. Ei näe ja ei saa aru. Panen umbes, me niikuinii sinna ei jõua ju!
Kodus näen, et kaardile on suisa trükitud maagilised sõnad "svet zn" - mis ülla-ülla võiks tähendada näiteks alumist tulemärki. Lisaks on sinna trükitud ka KP28 .... pulss punases teeb oma töö täiega ära - aju on kotti pakitud!
Peataolek!!
Alla ronides keeran kaardi õigetpidi ja läheme tollesse koopasse, mida Merka soovitas!!!!!! Nats on piinlik!
Pakume vastuseks RÜSA ... peale mitut topsi Gabrieli ja Minttut ja muid joovastavaid jooke. Ethel ja Rain loovad päeva ilusaks tagasi!!

Teine rattaträkk

KP22 kihutame koos tiimiga CoxArt, Merka läheb poistega nats edasi mööda kraavi KP'd otsima. Minu juurde tuleb poiss, joostes. Küsib kas KP on siin? Mina vastu: siin ei ole, nats edasi ilmselt.
Poiss võtab minu kõrval kuuse alt KP, vangutab pead ja vaatab mind nats imelikult. Tjahhh ... ma nüüd näen ka KP'd enda kõrval. CoxArt ja Merka tulevad tagasi.
Peataolek.

KP24 - CoxArt tuleb meile miskipärast enne punni vastu. Me ei saa põhjusest aru.
Peataolek.
Läheme siiski edasi ja saame KP kätte - arusaamatust kohast. Kodus saan aru küll.

KP30 ei näe jälle tänavanimesid. Otsime seda staadioni otsast. Lõpuks mingite jooksutiimide tuledest lähen veits kaugemale. Leiame.
Samas kammib miski tiim koolimaja tagust. Aru me ei mõista, et miks - KP on ju staadioni otsas, mitte majas. Ei kahtlusta midagi. Ei näe, et kaardile on joonistatud, et koolimaja küljes on vihje!

Õnnetu KP28 jääb võtmata, sest ma joonistasin selle kurat teab kuhu. Ise ka ei usu, et sõidame sellest ~300m kauguselt mööda. Kodus näen. Muidugi.

Aeg hakkab otsa tiksuma, jageleme natuke KP33'ga - ei taba matsu, et "jõulupuu" on see kastidest modernne asi. Natsa siiberdame mujal.
Peataolek

Viimane KP36 asub minu arusaamist mööda Statika ringi keskel. Merka pääseb napilt auto alla jäämisest, kui ringi risti ületab. Loomulikult on punn vähe ohutumas kohas. Kui me oleks mööda pargiteed tulnud, siis oleks näinud. Aga mina sunnin meid tänavale, sest minuteada ei tule pargitee sinna ringi juurde - 1983 igatahes ei tulnud. Ringi ka ei olnud. Kaarti peab uskuma!!
Peataolek!
Peataolek!

Kokkuvõte: tulemused siin ... kui kedagi peaks huvitama.
28 silma
aeg: 4:08.48
31 kilti, sellest 6 km joostes, ülejäänud rattaga.

Peataolek!
Vahva rada oli taas, respect Estonian ACE Adventure / La Sportiva!
Ilmselt oli oluliselt lihtsam kui Näärilaks aastate eest - rahvamass on ka muidugi tohutuks paisunud, eks see ka mõjutab!
Asja ei tasu peas keeruliseks ajada, muidu tuleb kohe peataolek!!!!

Pelgu Peitus Vol.4 ... tallinlase piinlikkuse hetked

12.12.2019
Sääsehirm

Seiklusministeeriumi geriljaseiklusrogainilaadne ettevõtmine - juba neljas. Pelgust oli asi kolinud vanalinna.
Talve teine lumi oli just õrnalt katnud maapinna - oli kena ... ja põrgulikult libe kinnitrambitud kohtades. Ja natsa külm stardis. See viimane läks joostes peatselt üle. Seekord me käru ei võtnud.

Kaart

Kaart oli ... põhimõtteliselt valge. KP rõngaste sees oli miskit pudi ... mul polnud nii pikad käed, et kaart piisavalt kaugele panna, et seda pudi täpsemalt näha!!! Luup peaks vist kogu aeg juba kaelas rippuma :-)
Rõngaid ja hoone vs. tänav - seda ikka nägin. Tänavanimesid veeris mõned välja Merka ... üksi ma oleks hätta jäänud.

Ja kompass oli täna abiks - vedas, et tasku panin!! Sisuliselt oli otse suunda jooks, nagu võssis. Ainult selle vahega, et hoonetega pidi törts arvestama. No metsas me ei arvesta soo/raba/järv/kraav/võss ... ikka otse läbi! Hoonest ... no ei hakanud. Aga suunda oli tarvis hoida ... muud infot ju polnud võtta.




4 pilti oli ka:
98 - vaateplatvorm ... seda ma teadsin umbes kus on - "Toompeal, aga mitte see Patkuli oma Balti jaama poole vaid see teine nohhhh!!!"
99 - hobuveski - esimese PP ajal juba käisime/nägime seda. Merka teadis selle asukohta enne, mina sain siis teada
97 - miskipärast käis läbi sõna Mustpeade Maja???!!
91 - kohe ei osanud öelda mis hoone. Vihje andis kirikutorn ... õigel ajal - olles just Oleviste kiriku all hobuveski kandis - vaatasime üles ja ... ongi samasugune lapilise kattega torn. Järelikult Sisemin'i hoone ... või selle kõrvalhoone.

Nüüd peab ära mainima, et ma olen sünnist saati Tallinna poiss. Kasvanud küll Mustamäel, kuid vanalinn on ka ikka üsna tuttav. Omal ajal jõlgutud küll Vanalinna päevade vms. ajal õlu näpus. Et võiks nagu teada nipet-näpet. Samas ... palju tallinlane käib tänapäeval vanalinnas??? Maju, tänavaid, kirikuid, mälestustahvleid vaatamas!!
Vot nüüd hakkabki piinlik!
Täiega!

Legend

Et mõnda asja oleks ju viisakas teada ... loomulikust intelligentsist või nii. Mitte iga Mari ja Jüri sünniaastat või bareljeefi, aga ... elementaarseid asju:
* mis aastal loodi Raeapteek (KP 78)
* mis on Eesti lipu külgede suhe (71)
* milline on Mustpeade Maja ja kus ta asub ... "roheline uks ja mingi must pea kuskil fassaadil", aga edasi?
Minu mäletamist mööda asus ta üleüldse teisel pool tänavat!! "Aaaa vo on ta uuemal ajal ümber tõstetud??"
SIC!!!!
Ja kas pildil ikka on Mustpeade Maja või hoopis selle kõrvalhoone (97)
* kus asub Kohtuotsa vaateplatvorm (98) ... veidi täpsemalt kui "aaaa see on Toompeal!!"
* mälestustahvel KGB maja küljes võiks öelda mida? (91)
* kus asuvad millised kirikud ja kuidas need välja näevad? Eriti need, mille nimi ei ole Niguliste, Oleviste, Kaarli, Pühavaimu, Jaani, Toom, Vene ... oijahhhh - vahel on nendegagi raskused!
jne. jne.
On küll natsa piinlik! Päriselt ka!
Nii kui stopper käima klõpsab, kaob igasugune side reaalelu teadmistega - ainuke mõte on panna! Isegi kui ei jaksa panna - kaart on Jumal! Kõik muu on kärbsesurin mu kõrvus! Kuniks ruudulipp langeb!

Vaatamata sisemistele süümepiinadele ja peas valitsevale arulagedale mõttetühjusele, oli taas äge!
Dom Ohvitserovi maja taga pargis oli pisuke kamm KP numbritega - kaks kp'd olid nr. 93 - kusjuures kumbagi vastust ei saanud regida - "KP is too far". Aga see ei morjendanud - eks pärast sõimab korraldajat rõvedas serbo-horvaadi keeles - koht, küsimus ja vastus olid ilmselged ja kohalolek tõestatav.
Merka pani õnneks paika ka piirid - üle Pärnu mnt - Mere pst ja linnamüüri ei tasu ronida - seal ei ole vanalinn ... järelikult seal ei ole ka punne!! Loogiline! Ma alguses ikka tahtsin Draamateatrist edasi panna ja teiselepoole linnamüüri kiigata - korraks vaatasime ka Suurtüki tn.
Ilus oli, tuled põlesid Tornide väljakul, lumi langes ... õnneks minema ei hakanud.

Träkk normaalsel kaardil

Väikese o-vea (300m ja kuskil 3 mintsi kadu) tegime KP72 juures. Ma iseenesest teadsin seda tänavanurka Gümnaasiumi ja Kooli tänava nurgal ... aga seal polnud punni!!! Arulagedalt kappasime Laboratooriumi tänava poole, kuniks mõistsime, et eieiei suuna järgi ei saa sealpool olla!!
Tagasi ja selgus, et üks analoogne tänavanurk on seal veel :-)

Täpselt õigel ajal ja mitte sekunditki varem tuli kaine arusaam, et Toompea punnid võtame eraldi - 75, 38 jne. Kuigi need asetuse järgi justkui oleks teele jäänud. Lõikasime läbi, et üles/alla me mitu korda ei roni. Jätame lõppu selle Võšgorodi!


Kerge muige tõi suule toosama vaateplatvorm - sörkisime sinnapoole ja küsisin Merkalt:
"oot loe ette, mis küsimus seal KP98 on?"
Merka: "must 4 täheline tekst seinalt - mitu tähte?"
" ??? ....????"
"oot misassssja??"
Merka: "no 4 tähte seinal - mitu tähte?"
" et küsitakse mitu tähte on neljatähelises sõnas?????"
Merka: "ei ... eeeee ... no nii on kirjas!!!"
"neljatähelises sõnas on tavaliselt neli tähte ... või ei ole või? Miski huumor?"
jne.
Nalja peab saama!

Finišijooksul Toompealt alla Harjuoru võimla juurest otse lõigates oli üks mõnusalt libe puutrepp, kus ma napilt sain käpaga käsipuust kinni - oleksin sahinal oma plekkpuusal sealt alla vuhisenud. Oli õnne!!

Vaadates träkki - kõige hullem polegi.
Kokku tuli 7,04 km
Aeg: 1:29.21
Seiklusministeerium pakkus küll optimaalseimaks läbimise träkiks üle 8km - ju me siis lõikasime kuskilt :-)

Tulemused pole iseenesest olulised, aga näha võib neid siit.
Ei saa salata, et harrastajate 4. koht võttis näo naerule :-)

Täname taas Seiklusministeeriumi ja ootame PP vol. 5't! Tasub osaleda!!

Pelgu Peitus vol_2

17.10.2019
Pelgulinn ... ja muud kohad Tallinnas
Sääsehirm
Kontrollaeg: 2h

Nooooojahhhh ... seekord oli tegemist tõsise Seiklusministeeriumi peitusega. Võiks öelda, et natukse oli asi isegi üle võlli. Nimelt kaart - kas nüüd nii tükikesteks oleks pidanud kaardi tegema? Ja need stereogrammid - need olid ka ikka ... tjahhhhh!

Ma suutsin siiski neid stereogramme jõllitada nagu kirves kurge ... ei, vastupidi ja pildid muutusid kolmemõõtmeliseks ja õnnestus sealt numbrid välja lugeda - 30, 37, 57 - need olid siis KP'd mille võtmisel ootas ees 10 silma trahvi per KP. Et ära neid jummmmala eest näpi!!

Selline pudru oli kaart. Vasakul ülal
stereogrammid ... mis on silmavärdjatele
Kogu muu kaart - nu pea plahvatas!

Kaart oli ... no nats oli too much! Rahvas lihtsalt seisis stardis ja ... mittttttttemidagi_ei_saanud_aru! Nagu kohe mitttttemidagi!!! Kuna ma läätsedega lähedale eriti ei näe, siis mingeid tänavanimesid sealt välja lugeda ... no sorri! See oli lootusetu.
Õnneks Merka ikka pingutas ja luges asju.
Pimedas, ledlambi hävitavas valguses, vihmamärg kilekaart - no ei ole liiga lihtne sealt jõhkrat kirbupudi väljalugeda.!!

Ühesõnaga ainuke arusaadav asi, kus hunnikus punne oli - Komandandi aed. Sellega haakus ka teine tükk - Harjumägi. Seadsimegi siis sammud sinnapoole. Krt ma olin ikka täiesti lost! Kogu Nunne tänava püüdsin ablada, kas see üks pilt on nüüd Neitsitorni ümbrus või see bastion seal Pika Hermanni vastas!
Ei saanudki aru. Ja seetõttu läks täiesti meelest vaadata, et järsku midagi jääb teele ka.
Ja kuidas veel jäi!
Rahumeeli panime Laia tänava KP72 ja KP99'st sahinal mööda. Sõna "Võšgorod" seostus mul Toompeaga ... mida ta oligi ... loomulikult ei tulnud ju pähe, et Nunne tänav ongi kõrglinna servas ja see võiks ka seal kaardil ju olla ... koos KPga!
Merka muidugi pidevalt ütles "kuule kamm_oooon, ei saa olla nii, et vahepeal punne pole!!"
Mina: "kuule ära sega, ma olen isegi täiesti lost! Saame ühe KP kätte, siis vaatame edasi!"
Ja kaarte oli ju üks!
Minu käes!
Vaatasin seda nagu ... no peaaegu nagu Kirde saia!

Toompeal Nevski katedraali taga oli linnaplaan - sellest siis sai vaadatud, kus ja mis. Kui esimese KP kätte sai, siis nagu hakkas veits sujuma ja kaart kodusemaks muutuma!

KP52 vastasime valesti - no ei lugenud kogu seda tahvlit läbi, panime esimese aastaarvu, mis silma hakkas. Silmad ruutus ka - kes hakkab aega viitma lugemisega eksole!

Enne starti. Kõik on õnnelikud :-)

Madara tänaval läks kamm lahti. KP98 kuskil .... hoovis! Kammisime mööda tänavat edasi-tagasi, hoovidel ikka väravad/uksed/ketid ees. Lõpuks pugesime Etheli/Raini eeskujul mingist lukus väravapraost sisse ... krt ma ei tea, kas nii on mõistlik KP'sid panna. Aaa võibolla me läksime lihtsalt valest kohast. Mingit nõutud gräffitit seal polnud, küll oli MC Club Madallend ...  võibolla seda mõeldigi? Kirja see igatahes läks!

Ja siis ... no siis panime KP93'st mööda nii et sirises! Aeg hakkas ka pealepressima ja ma ei viitsinud seda kaarditükikest otsida ... olin juba järgmise tüki juures.

Pärast mõtlesin ... kui loll peab olema, et mitte ablada, et üldiselt on kaart üks tervik - kõik tükid on kuskil olemas! Ei ole nii, et keset kaarti on auk! Või on? Vist ikka ei ole!!
Nu igatahes polnud meil õrna aimugi, et mahlane 9-silmane KP lihtsalt ... ahhh ei viitsinud võtta! Savi! Teele jäävad KP'd ongi nõrkadele!

Krabasime KP95, 74 ja 59, aeg peksis ikka kõvasti takka - miski 6 mintsi oli jäänud Falgi/Toompuiestee nurgal! No ja ega käruga ei spurdi väga eksole - keegi oli sinna Toompuiestee äärde ka jõhkrad trotuaari servad teinud ... nõrgemad vennad pidid käpuli üles ronima ... ja Merka käruga eksole!!

Ma olin juba alguses leidnud tüki, kus kirjas, et Snelli tiigi otsas on KP70. Seda ma tahtsin ... no kui sa oled juba alguses leidnud üles kaarditüki, mida sa täpselt tead kus too asub ... see teeb ju uhkeks! Teistest tükkidest polnud ju alguses ööd_ega_mütsi aimu - et miks need siia joonistatud on? Mis linnas need on? Tallinnas?? Pole kindel!!
Aga vot see poolik Snelli tiik oli. Tallinnas. Ja nüüd oli aeg otsas! Ebaõnn!

Träkk tehtud normaalsele kaardile
Muidu ei saaks midagi aru.
Keelatud KP'd mahatõmmatud
Möödajoostud KPd nooltega

Aga ma siiski otsustasin, et selle võtame! Aega küll pole, aga võtame!!
No sai lõpuks ikka kõvasti spurditud ... kohe täitsa omamoodi oli kiiresti joosta. Hambad ristis! Parem jalg kiunus ... aga kestis!

2+ mintsi jäime lõpuks hiljaks!
Aeg: 2:02.51

139 silma jäi
9. koht
Tulemused siin

Kokkuvõtteks - kodus laua taga oli ikka erikrrrrrdi_kahju möödajoostud 72+99+93 KP'dest! Nii kurb oli, et isegi õlu ei maitsenud!

Kui alguses tundus, et natuke liiale on mindud keerukusega, siis lõpus peab tõdema, et oli vägagi seikluslik. Aga ikkagi on tiba tunne, et nõksa liiga keeruline kaart oli.
Igatahes - tasub tulla Seiklusministeeriumi seiklustele - täitsa lõbus ... samas saab ka panna kui isu on!

Üks märkus veel korraldajatele: kaart peaks olema igal võistlejal - olgem ausad, jube nüri on  niisama kaasa tiksuda teistel. Väga ebahuvitav! Kaasa rääkida ei saa, kulgemist kontrollida ei saa - ei ole põnev!

Pelgupeitus Vol1'st on paar sõna TAOK'i postituse alguses .

XX TA OK ... 30K/H5m NOT OK!

5.10.2019

Krrrrrrtttttttt - 30K ja H5 kõrgusjoonega kaart Vetlas on saatanast! Sajaga kurjamist! Sel pole absoluutselt mingit pistmist reaalsusega! Päriselt!
Nagu siga ja kägu, motoroller ja soolakurk, purgikaanetaja ja Ida-Saksa turist!

**********
Aga alustame hoopis varasemast - nimelt neljapäeva 3.10 õhtul toimus üks naljakas Seiklusministeeriumi geriljaseiklusrogain Pelgu Peitus. Kopli ja Pelgulinna auulides. Täitsa põnev oli tatsata vahelduseks linnatänavatel ja taas tõdeda, et ... tänavate kulgemist oleks planeerimisel mõistlik arvestada.
Formaadiks oli seiklus, oli valget kaarti ja peegelkaarti ja piltidelt kohtade leidmist ja kõiksugu värki. Aega anti 2 tundi.

Oma kustumatu ... või siis pigem kustutava jälje jättis sadav vihm tavapaberist kaardile ning vastustelehele ... mis arusaadavalt muutusid suhtkoht loetamatuteks üsna kiirelt. Meil paraku polnud ka Androidi oskavat moblat, millega KP küsimustele äpiga vastata - sellest see vanakooli paberleht_vildikas versioon. Vanakooli orienteerujad muidugi ei taibanud kilet ka kaasa võtta - laisaks on meid muutnud head veekindlad kaardid võistlustel, laisaks!!!

Seetõttu sai tehtud ka mõningaid o-vigu ... no kui erinevate kaarditükkide vahelt on puudu tükike KP asukohaga ... siis ajab see inimesed natukeseks totakalt ringitraavima. Pluss pimedus ning mitte kõikse teravam silmanägemine ligedatelt kaarditükkidelt vihmasajuses lambivihus nüansside ablamises. Õnneks oli loogiline kujutlusvõime säilinud ning KP'd said üllatavalt kergelt läbitrambitud. Võiks öelda, et ka alguses vähe puusse kaldunud planeerimine läks iga KPga paremaks. Kui ühe mahlasema KP oleks veel taibanud võtta - aega ju oli eksole - oleks päris esimestele kandadele astunud.
Igatahes oli omapärane ... loe: eri_krdi_märg!

Pelgu Peituse tulemused leitavad siit.
Läbisime vaikselt tatsudes ligi 10 kilti
Aeg: 1:55
7. koht

*******

XX TAOK
Vetla
Sääsehirm
8h

Nüüd siis rogainijate iga-aastane laulupidu XX TAOK
Vetla seostub minu ajaloolises mälus rõveda võssiga. Ei teagi miks. Olen seal kunagi o-jooksu teinud, ammu-ammu. Midagi ilusat ei meenu. Samas koledat ka ei meenu :-)

Eelmise aasta TAOK oli viimane enne rümba tjuunimist metallist viguritega, nüüdne siis esimene rogain peale tjuunimist. Täpselt aasta. Ei saa öelda, et ma joosta väga hästi saaks ... aga lootsin parimat - kuidagi ikka sörkida saab. Igaks juhuks võtsin kokkumurtult kaasa ka kepid ... kehvemal juhul rooman vast paari päeva jooksul välja.

Kaine mõistus käskis võtta plaanimisel aluseks mitte kiirema kui 12min/km, koefitsiendiks 1,3. See tegi siis kuskil 39km reaali ja 30km lindu. Nuuh väike aeg lolluste tegemiseks jäi ka sisse. Tirisimegi niiti nõnda, et lõpuks jääks juurdevõtmise versioone, kui me väledad oleme. Ja vastupidi.
Paar-kolm varianti niiditasime läbi, lõpuks jäi 89 silmane variant, kui kõige lühem sellise summa võtmiseks.

Nagu ütleb Marje Viirmann: "üleliigseid samme ei saa lubada!"
Iga samm peab minema õiges suunas, iga sekund peab olema kaardis ja mitte oletama. Tark ei torma! Võtame aega ja läheme täpselt. Ei rabele. TAOK on orienteerujatele! 8h on piisav aeg, et sõklad eralduksid. Las teised panevad, meie orienteerume! Selline geniaalne plaan oli :-)

Ago ja Andres "Kawe"

Kohalik loodus üllatas muljetavaldava lumega. Merka oli tark ja tõmbas koorikud jalga - väga mõistlik tegu. Mul külmetasid jalad pidevalt. Tavaliselt ei külmeta. Ma mõtlen sääri ja reisi - alumised otsad on niikuinii kogu aeg märjad ja kergelt kanged, see on normaalne. Nii me siis läksime. Kerge sörgiga ibuka ja piisa Jägermeistri tõukamisel. Täiesti okei oli sörkida. Hoidis sooja sees.

Rahvamatk sujus alguses kenasti kuni KP55, kus selgelt kaldusime loha mõjul tiba lõunasse ... lumisel maastikul ei taha ju lohast välja astuda :-)

Mingil hetkel siiski tundus träkk liiga viltu minevat ja õgvendasime põhja kraavi äärde. Liiga vara, 30K kaardi mõõt ei olnud veel üldse selgeks saanud - asjad on kaugemal kui arvame! Nats kaapisime kraavi serva, saime siiski pihta, et liiga vara - liiga vara! Esimese õppetunni saime kätte! Õnneks oli litakas suhteliselt leebe.

Rahu tõi hinge üks põder, kes meil punktist väljudes tahtis kaardid käest joosta. Kena loom oli, kõva animaalse lõhnaga! Loodus on fantastiline!

KP47 oli ainuvariant lõigata otse üle jõe - see polnudki keeruline, kopratamm tegi oma töö - korraks vajusin läbi ehitise katuse hargini sisse, aga rapsisin välja. KP's lugesin reljeefi valesti - tundus nagu nina olevat ... paraku oli teistpidi versioon.
KP54 oli meil ka ühene arusaam - otse läbi raba, kerge kaldega lõunasse. Raba oli ilusti mindav, probleemi polnud, KP jooksis kenasti kätte.
Üleliigseid samme ei saa lubada!

KP22 juures oli kaardile joonistatud laskepukk ... mis andis aimu, et kõike ei maksa uskuda, mis kaardil on! Me nägime päeva jooksul oma 5-6 pisiobjekti, mida ühtegi polnud kaardil - kaasa arvatud laskepukke - suuri, väikeseid, uusi ja vanu. Aga vot see KP22 juures oli kaardil. See, mida looduses sisuliselt enam ei olnud ... no okei, mingid aimatavad räbalad seal olid!

Esimesed 2 tundi oli väga kenasti kulgenud - püsisime 10.30min/km tempos ja 11km/tunnis kenas sörkimises. Probleeme polnud.

KP32 oli puhas minu o-viga - nii ootasin seda küngast ja suurest joovastusest keerasin vara ära ... lisaks vales suunas. Mingil hetkel ablasin viga ja korrigeerisime õigeks. 30K kaardimõõt polnud endiselt veel omandatud :-(

KP49 juures joogipunktis soe jook oli täpselt kümnesse - tõesti väga hea! Kõik sujus endiselt. 10.30min/km. Sörkida kannatas kenasti.

Ilulõike tegime träkil KP59 juurde. Nii mõnigi tiim, kes meist oli enne möödunud ja pikalt eespool, vaatas imestusega, kui me punnist välja tulime ja nemad alles lähenesid läänest. See tõi naeratuse näole! Krt me ikka vahel oskame ka!!

KP34 viiv siht jooksis ka täpselt kätte - oli õnne ilmselt. Tugevatel ongi õnne eksole!! :-)
Ees ootas läänepoolne reljeef ... miski minu sisemuses ütles, et .... seal võib juhtuda asju! 30K kaardil H5 jooned on kõike muud kui olukorda peegeldavad. Aga nuuuh ... muretseme siis kui on muretsemise aeg!
Ja see aeg tuli!!

KP46 jooksis kenasti kätte.
4h tehtud, tempo ikka kenasti alla 11 min/km, läbitud lähes 22km - väga braa! Merka hakkas juba vaatama, mida ülevalt juurde kahmata - meie liikumine oli selgelt plaanitust kibedam!!

Ja siis hakkas juhtuma!!

KP60 ja KP35 andsid aimu, et reljeefi järgi ei orienteeru siin midagi. On nagu on. Loe: ei ole!! Viga veel ei teinud, aga oht oli õhus! KP60 leidmine oli õnn, mitte reljeefi lugemine - hoomasin seda selgelt!

KP51 oli loogiline läheneda mööda läänepoolset teed ... ilmselge ju!
Karjäär, ronime üles.
Tee on vaevu aimatav.
Ei.
Tee ei ole üldse aimatav!
Kulgeme reljeefi alaservas, vasakule ei tohi kalduda, seal pole kaarti. Rühime võssis edasi - okei, kui teed pole, liigume põhja reljeefi kinni, sealt lagedasse kinni - ei tohiks olla väga keeruline.
Mingil hetkel keerab reljeef läände. Selge pilt - liigume kaasa ... nagu oleks miski aimatav tee? Või lihtsalt loodame?
Jõuame lageda nurka - uuuuh - vähemalt saame aru kus oleme.
Eeeeei saa - maastik ei klapi. Reljeef ikka üldse ei klapi! Või nagu midagi klapib?? Krt ei näe ka märga kaarti nii täpselt. Luup on ka udune! No lage on ju, suurem lage, järelikult oleme! Suva sest reaalsest reljeefist - keeran jõuga õigeks!

Kodus laua taga gps'i träki järgi näen küll, et oleme valel lagedal. Metsas ei taipa ka lageda servas olevaid majasid jälgida, lihtsalt need ei hakka silma!!

Seisame, mõtleme.
Hiigelauk on meie ees ... mida ei tohiks olla, kui me oleks õiges kohas. Ja me ei tea, et me ei ole!
Oehhhhhh ... keeran kaardi jõuga õigeks, murrame sisse. Kusjuures täiesti õiges suunas!
Peale mõningast murdmist ... no reljeef üldse ei klapi ... krt seda H5 reljeefi ei ole võimalik märjas võssis kaardilt ju lugeda ka raisk!! Pekki nii ei saa orienteeruda - 30K kaart ja H5 reljeef - krt ebanormaalne raisk!!
Satume mingile rajale. 
Vot seda rada kaardil ei olegi! Aga metsas on! Väga konkreetselt!

Kaardil paneme ennast KP51 kõrval olevale rajale ... liigume põhja, rada nagu saab otsa - mööda läksime!
Tagasi! Ilged seinad ja võss on mõlemal pool. Reljeefi on tuhandetes kordades rohkem kui kaardil. Nüanssidest ma ei räägigi. H5 on saatanast rsk!!!!
Peale mõningast möllamist ei abla me enam üldse, kus oleme. Ühtegi loha, ühtegi inimest pole kuskil. FAKKKKK! Täiesti peetis!
Otsustame itta teele välja murda, et ennast kuidagigi paika saada. Midagigigigigi!
Jube rahmimine nõlvadel, kohutav võss, jube murdmine! Kaos! Totaalne!
Jõuame teele.

Tom ja Stella kihutavad mööda.
"Kuulge, kus krt me oleme??"
Enne Tomi vastust saan juba ise ka aru, kus oleme.
Edasi, keerame õigest kohast võssi ära, võtame tõuse. Stella&Tom tulevad mööda harja, ka mitte kõige targemate nägudega. Lõpuks inimeste ja lohade toel saame koos KP51 kätte.

58 minutit! Tund aega oleme tulnud eelmisest KP'st!!!
Sellest totaalset viga oleme pannud 30 mintsi!! Masendav!!

Träkk

Järgmise KP48'ga paneme uue vea otsa. Taas ma ei abla seda reljeefi rsk!! Kaardil pole mitte midagi ja maastikul on kõike ja hästi palju!! Saame kätte.

KP61 - jälle mingi tohutu reljeef - kaardil on 2 küngast ja 3 orgu - nopekkkkiiii! Ei ole ju nii!
Oleme miski künka otsas, mis peaks olema õige ... aga ei ole. Taas muhvigi aru ei saa, millisel künkal me siis päriselt oleme.
Vahin kaarti nagu kirde saia - absoluutselt mingit pistmist pole reaalse loodusega!
Saame KP kätte lõpuks rahva ja lohade järgi.

Dämidz on tehtud, tempo on langenud 12+ min/km, 1:10 on aega alles. Jõuame täpselt oma plaanitu teoks teha, aga ei enamat. Ei enamat.
Ja kurat nii kenasti läks 5 esimest tundi ju!!! Pekkkkkkkiiiiiiii!!!!

KP62 käib korra arutlustes, kuid mul on süda paha ja ma olen üsna lödi. Ei jaksa.
Teeme oma lõpuni.
Olen täiesti läbi omadega - 8h sörkimist on praeguses konditsioonis ikka päris raske!
Puus peab vastu - see teeb tegelikult rõõmu!
Pärast finišit on jubedad külmavärinad ... ei oleks jaksanud täna kiiremini joosta.

Kokkuvõte:
89 silma
Aeg: 7:48.38
Kokku 68 koht, MN40 17. koht
Läbisime 38,3km

Tulemused siin

Tartu 13. Rulluisumaraton

25.08.2019

Olen enda arust mõnusasti uisutanud ja tehnika on paranenud. Või siis ei ole?

Stardist pandi korraliku padinaga minema, kuigi ma olin viimases grupis. Surusin ise ka kohe valusalt pedaali põhja - ikka ettepoole, ikka ettepoole. Kuskil 7. kildi juures tekkis natsa hirm - kuidas ma nüüd siin niimoodi muudkui kihutan?

Rullitamine ei ole individuaalala - üksi sõita ei ole mõistlik, tark on grupis loksuda terve tee. Aga mulle see ei meeldi. Mulle ei meeldi uimerdada, kui tunnen, et jõudu on ja hull loksumine käib - kohe kihutan vedama ... mis omakorda võtab jõhkralt võhmale. Ja ega siis keegi enam vahele ei lase, kui eest kõrvale astud. Jäädki kuhugi grupi sappa jo-jotama. Sihuke tõmbamine-venimine, tõmbamine-venimine käib seal lõpus. Jube ebameeldiv. Väga paha on nõnda sõita.

Esimese ringil too Aovere laskumine oli kiire, aga mitte liiga hull. Tagasiteel tõus võttis hingeldama, aga kannatasin ära. Esimese ringi lõpp tuli rutem, kui ootasin. Istusin ka kannatlikult lähes 10 kilti grupi keskel ja lasin tirri. Kästi ju!! Närvid olid täitsa püsti.

Teisel ringil sai hing täis ja asusin vedama. Vedasin suuremat porukat Aovere mäeni kõvema tempoga ja nii mõnedki grupid saime kätte. Laskumisele läksin esimesena, aga üks vend veeres mööda, mina sappa. No ja grupp veeres mulle selga ... osssanugis, kiirus läks väga jäledaks ja võttis jala veidi võdisema. Päris hirmus oli see allatuleks. Miski 48,8 km/h sain kätte ja manasin kogu aeg, et ei kukuks. Keegi vaene vend oligi seal matsu pannud ja lebas kiirabiauto taga raamil. Ebameeldiv.

Tagasitee sama tõus oli päris raske - neljane grupp läks eest, mina üksi kangutasin väikese vahega järgi ja siis vahega ülejäänud suurem seltskond. Järgmisel laskumisel sai grupp minu kätte ja koos need 4 eespoololevat venda.


Kuna grupis läks jälle uimerdamiseks, siis kuskil Kõrveküla kandis läksin ise vedama. Tirisin rahva pöördepunkti ja nats tagasi, siis palusin vedamise ülevõtta. Seekord sain gruppi kuskile 4-5 kohale vahele ka. Leidus üks hea inimene!

Ärapööre finiši poole .... jaaaa taas grupp laseb tirri.
Miski 3 kilti minna, mida hekki te loksute???
Taas surusin pika sammuga ette, muidugi tulid kõik kaasa. No ja kui 1km oli lõpuni, siis kogu see seltskond surus pedaali põhja ja läks vuhinal mööda. Mul oli jalg jube kange ja seda kiirust ega võhma polnud kuskilt võtta. Niimoodi grupi järel üle joone veeresingi tasakesi.

Ei meeldi mulle see grupisõidu kamm. Ma saan aru, et see on mõistlik, aga ikka ei meeldi! Tahan ise vajutada siis kui tunnet on. Tahan sõita oma sammu ja ühtlaselt. Igasugu asju tahan - aga grupis loksuda ei taha - mõttetu. Vahet pole, kas ma olen 150 või 250'ndal kohal. Tahaks sõita nagu parasjagu jõuad, mitte mingit strateegiat kogu aeg mõelda.




Tulemused:
aeg: 1:39.34
241. koht



Näikse, et esimene pool olin mõned mintsid kiirem. Aga ei ole hullu. Kiiremini vist poleks jõudnud tänasel päeval.

Fotod Merka ja Liina Kink @ kaheksarattalised.ee

Pärnu - sillast sillani - ujudes

Pärnu kahe silla ujumisretk
20. aug. 2019

Selline huvitav asi jäi millalgi FB's silma. Et saab ujuda. Pärnu jões. Papiniidu sillast kesklinna vana sillani. Kuskil 4km.

Ja kehvemal aastal karmima tuulega on kogu distants lähes vastuvoolu - Pärnu jõgi seal allvoolul tegelikult ju ei voola. Ja tuuled puhuvad seal alati edelast ehk vastuvoolu. Mis toob kaasa selle, et ujuda tulebki sisuliselt vastulainet elik vastuvoolu. Mis on muidugi jõe puhul arusaamatu eksole. Aga nii on!


Käesolev aasta oli selline pool-kehv. Selles mõttes, et tuult ja lainet viimasel kildil oli kenasti. Kogenud vanad kalad Viiu ja Grit teadsid rääkida, et on hullemaid aastaid olnud.

Kõik on veel ees

Vesi oli soe 19 kraadi (ma arvan, et isegi rohkem), ilm 23 ja päiksepoiss paistmas. Kalipsoga tegelastel oli ilmselt palav, mul suspedega oli tegelikult ka palav. Mulle meeldib selline jahedam vesi. Katsetasin ka oma uut täispuhutavat ujumispoid - liikus kenasti ja läks vastu kätt vo paaril-kolmel korral ainult. Üldiselt ei seganud. Kella viskasin sinna sisse, ujudes GPS näitab mingeid kummalisi numbreid muidu.

Stardist panin minema korraliku vohmimisega - Merka juba oli mures, et kas ma kavatsengi seal 3-4 koha peal ujujatega pikalt võidu kahmata???!!!
Üldse ei olnud plaanis! Poleks uneski näinud!

Kuskil esimese kildi lõpuks olid kohad laias laastus jagatud - tavaliselt selles kohas inimesed lõpetavad esimese hurraa-rapsimise ja rahunevad. Hakkavad ujumist mõnuga võtma. Mina lõpetasin vohmimise kuskil poole kildi peal. Sain aru, et sellise rapsimisega ma ei jõua esimese kildi lõppugi.

No teine kilt oligi üsna raske - oli sundimist, et krooli vahele liiga tihti konna ei tõmbaks. Konna on jube mugav ujuda, lõputult võid niimoodi tirri lasta - vahid ringi ja mõnuled, sihuke lebo! Aga konn on aeglane, tahaks ikka kiiremini edasi liikuda - kõik tulevad kohe järgi ka, kui liialt libistama kukud. Jões on suuna hoidmisega lihtne - silmanurgast hingamise ajal ju näed, kui kaugel kallas on. Muidugi profid ujuvad vahepeal pea püsti krooli, ma ujun ka ... aga see on ebamugav. Ikka teed paar konnatõmmet, et keada perra, kas träkk on adekvaatne. Nii on mõnusam. Ja mõnu on selles eas ju oluline faktor.

enne stardipauku

Kusjuures ma nägin kaldal kõiki neid märke, mille järgi distantsi paika saada aga ... ma ei mäletanud, mis kiltide peal need märgid olid :-)
Kell oli ka kotis - seega aja järgi ei osanud midagi arvata.

Kuskil poole peal libisesid minust mööda 2 selli ... aga väga pikalt eest ära nad ei läinud. Minuga koos ujuv grupp hakkas vaikselt maha jääma, eriti siis kui konna vähem tõmbasin.

Krrrt palju ma juba ujunud olen???
Ainuke märk edenemisest oli fakt, et jõgi keerab enne lõppu vasakule ... mul keeras muudkui kogu aeg paremale. Omaarust olin juba vähemalt pool päeva ujunud. Kuskil kolmanda kildi poolepeal, kui juba vaim väsima hakkas ja tehnikat tuli mõttega hoidma hakata, nägin kauguses täpina seda vees olevat tünni, kust lõpuni jääb 750m. Aga see oli nii põrgulikult väike ... ja minu meelest ei tulnud üldse ligemale - rahmisin mis ma rahmisin. Mõtlesin omi mõtteid ja ujusin - krrrt tünn ikka sama kaugel. Kogu aeg!

Järjest hullemalt hakkas laine vastu laksima. Alguses diagonaalis ja tasa, lõpuks ikka konkreetselt otse vastu. Päris ebameeldiv! No ikka kohe päris! Proovid küll sujuvalt libiseda ja hästi tagant hingata, aga ikka - lajatad käe litaki vastu lainet ja hingamine koosneb rohkem veest kui õhust.

Lõpuks oli tünn ka käega katsuda ja viimane 750m - lõputult vihane kratsimine vastu lainet. Minu ees ujuv vend pani hästi äärest  ringiga ja tundus, et ma saan talle otsemat trajektoori võttes järgi! Saingi, libisesin vaikselt eest ära ka. Vot siin oli konnast abi. Kui tugevalt tõmmata ja kenasti libistada, saab ilusti lainete alt konnaga läbi. Vaadates konkurente, ei tundunud minu konna tempo olevat aeglasem kui jõuga vastu laineid krooli lajatamine. Aga see ilmselt oli petlik.

Viimane pilk

Miski 200-300m ujuda ja järgmine vend mu ees tuli selg ees vastu. Hästi pisitasa. Ta ka vahepeal eksis suunaga ja minus tärkas kihk ennast koha võrra veel ettepoole kammida. Tegin mis suutsin, kuigi tehnika kippus üsna käest ära minema.

Jube kratsimine vastu lainet jätkus lõpuni. See pole niivõrd väsitav, kui rütm läheb täitsa käest ja sa tegeledki kogu aeg sellega, kuidas vesi välja ja õhk sisse saada ... ja seda ei saa teha samaaegselt. Päris tihti oli nats kahtlane tunne, kuna iga hingamisega õhku ei saa, siis kas pean vastu üle 3 tõmbe vastaspoole hingamiseni? Muidu hingad vee all õhku välja, nüüd hingasid vett välja - krt. ega ma mingi amfiibinimene ei ole!! Aga ühele poole hingata ka ei tahtnud - jube tihedaks hingeldamiseks läheb. Kannatasin vaikselt ja rahustasin ennast mõttega, et teistel on sama jama ... või loodetavalt veel hullem :-)


Ma üldiselt ei satu paanikasse, kui vahepeal hingates õhku kätte ei saa - küll järgmise korraga saab ... kui siis ka ei saa ... no too võtab juba natsa siplema. Aga ega pea püsti vastu lainet kroolides lihtsam pole. Isegi konnas pidid jube terane olema, et otse lainest ei hinga.

Ei jaksa tõusta!!

Nii ma siis murdsin seda lõppu - peab mingigi tehnika säilitama, peab saama teise venna kätte, viimane kilt peab ka kunagi otsa saama!
Silmad kippusid vaikselt ruutu minema :-)

Kuskil 20-30 metra enne lõppu oli selge - hasart ja usin ennastsalgav kraapimine andis soovitud tulemuse.
Taas kuival maal oli ka täitsa hea olla :-)

Hullu väsimust ujumine ei tekita - ilmselt alalhoiuinstinkt ei luba nii palju rapsida, et silmad ruutu läheksid ja ennast hingetuks ujuksin :-)

Aeg: 1:22.47
Distants: 4,05 km
Koht: 19.
Tulemused UCA lehel

Eesmärk oli pooleteise tunniga ära ujuda ja mitte viimaseks jääda. Tundub, et oli õnne ja sain hakkama :-)

RESPECT, sügav kummardus ja lai kraaps Pärnu Ujumisklubi UCA'le - väääga vinge asi oli!

Kõrvemaa öine xdream - väga rahulikult

o-jooksu träkk

26-27.07.2019
Kõrvemaa
Sääsehirm (Merka, Agur, Tarvo)
B-rada

Üle hulga aastate taas klassikaline öine.

Kuidagi kujunes nii, et võtsime väga rahulikult. Võiks öelda, et kohe päris aeglaselt tegime asju:
1) KP'de kopeerimine õigesse kohta - kaua joonistasime, mõnuga
2) valik-o, 1/2/3 märkijat. Jooksime kõik koos lõuna- ja kaguotsa KP'd läbi, siis saatsime Aguri põhjatippu, ise võtsime kahesed. Natsa puterdasime, aga ei hullu

Esimene rattaträkk
ja pisike käkk raudtee ääres

3) esimene ratas swimrun'i - kambas pannes tegime raudtee äärse KP24'ga vale rajavaliku. Muus osas olime korrektsed ja ... aeglased
4) swimrun - see oli päris äge ala. Suutsin võssis KP29'st lahkudes korraliku jama panna - täiesti vales suunas. Täiesti tühjast kohast!!

5) rattaralli

swimruni träkk ja käkk

No ma ju ei näe eriti hästi pimedas kaarti. See oli paras prügi ka muidugi. KP33 - ralli algus ... no me ei saanud täpselt aru, kus me oleme ja ... miks me seal oleme. Olin omaarust kõvasti lõunapool seal asulas - täiesti kobapeale leidsime ralli alguse üles.
No ja rallisime ilusalt tirri lastes ja loodust vaadates - kiiret polnud :-)

6) kajakk - imelikud plastist aparaadid olid. Mina olin kajakis ja Merka/Agur jooksid vastavalt maapunne võtta. Lõpupoole hakkas õlavöö täitsa valutama mõlamisest.
7) teine ratas - pikk ja rahulik kulgemine. Juhatasime mõned sodikssõitnud tiimid ka vahetusalasse.
8) lõpu-ojooks ... Agur lasi vibu ringi B, võtsime kohustuslikud punnid ära ja neid ei võtnud, mida ei lubatud.

Nii me finišisse kulgesimegi.
Sega 19. koht
Aeg: 9:12.21, trahvi ei saanud

Algne plaan oli 8 tunniga välja kobida metsast - nu ei tulnud toime. Aega meil oli :-)

Umbes 11km jooksu, 56km ratast ja 7 kilti kajakki. Ujumist ka sekka tiba. Selline setup sai tehtud.

Pilt Aldis Toomelt