Thöö Torudream!Euribor 15 on B-raja stardis, koosesisus Agur, Sander ja mina.
Aasta esimene xdream algas nagu unelm - kolme kaunitariga ühel pildil ... tekkis mõte küll, et "ooo kaunis hetk sa viibi veel!" Ega ma vist ei saanud pool võistlust sellest üle, aga ... järjekorras paluks, järjekorras!
Et siis algatuseks tuli paraku ikkagi minna Aguri ja Sandri juurde oma kaardirulli manu.
Start anti joostes ja nagu arvata võis - kukuti kohe Viimsi kaldajärsakut vallutama. Ilm oli mõnusalt vihmane, kallas märg, libe ja porine - xdreamile kohaselt. Korralik hanereas jooksmine ilma o-osata kuni rattani välja.
Rattaga suruti läbi mõningate mülgaste täiesti kummalise moodustiseni - savimäed. Nagu täiesti savist tehtud künkad keset metsa! Savi + vesi = eri_krdi_kittiv_libe_löga. Kohati oli talla all vist viiesendine kamakas, millel jooksmine oli .... naljakas. Ja libe oli ka.Teemaks tuli hajutus satipildi järgi - igale liikmele 2 punni.
Oi mul oli ikka täna õnne nagu putru - kõigepealt jooksin Annekeniga kokku - tema tuli hajutuselt, mina läksin. Ja teiseks sattusin võtma samasid punkte, mis Meelika ... mis saab olla elus veel kaunimat - heinamaa, metsasalu, savimägi, õrn sopp ja sulnis kaunitar Meelika! Vaikselt lippasime siis seal koos - tema nagu väle hirv ja mina nagu ... ah las jääda ... ja puhusime juttu. Arusaamatul kombel olin mina juba porine, aga Meelika jummala puhas - ilus - särav! Kordan taas oma talvist mõtet - "no armu või ära seal savise võsa vahel!" Nagu reaalselt! Esimesest KP'st panin törts mööda - no mida sa orienteerud seal satipildi järgi, Meelika tiris mu siiski punkti ära. Teise punkti ... jooksis Meelika täiesti arusaamatul põhjusel teiste poiste tuules .... ja muidugi totaalselt mööda. Ütlesin küll talle korra, et kuule Mellu, kõvasti vasakule peaks hoidma!! Aga minu jutt oli nagu kärbeste surin ta kõrvus ... ei olnud tal enam minu jaoks silmi! Nooh mis siis ikka - läksin ja võtsin KP ära sealt kus see oli ... tema pani kuskile orbiidile võssi - võistlussport on ju julm! |
| jooks/kanuu |
Lahkusime rattaträkile enne Femmesid, pisarad voolamas. Ees ootamas sirge träkk kanuusse. Sander pakkus kruusakal variandi sõita tema tuules - hea idee! .... 20m tema tagarattas ja mul olid suud-silmad pori täis ... ei olnud hea idee! Edasine kogu rattasõit oligi korralik offroad - kus põhiküsimuseks sai oskus juua paksu porikihiga kaetud joogipudelist nii, et suud vastu ei pane ja sülitada suhusattunud liiv välja enne allaneelamist. Alati ei õnnestunud!
 |
| Kuidas mu sadul nii all jälle on - pekkkkkkiiiiiii! |
 |
| ratas |
Seejärel rattas neli KP'd kuuest. Suusaraja angaarist (Libahundi sihvkapunkt!) sõitsime mööda - vaatamata sellele, et Agur käskis meil KP'sse minna. Aga no kes teda viitsis kuulata. Käskisin sisuliselt vait olla ja edasi sõita ... ja mõne aja pärast tagasi sõita ja võtta KP sealt, kus Agur ütles. Edaspidi mind enam eriti ei kuulatud :-) Metsateid rattaga nikerdamine mulle ei meeldi - jah emotsionaalselt on ta põnevam kui asfalt ... aga ma nagu ei ole väga vilunud juurikate vahel singleid võtma - ja mis siin salata - ei jaksa ka tegelikult! Ratas endiselt ei ole minu tassike teed! Pealegi vajub taas sadul ise vaikselt madalamale ja madalamale - kuigi ma keerasin selle omaarust nii kinni kui jaksasin - no ju siis pole seda jaksu enam kätes! Asse sõidab meile rannas vastu - neil on kogu see nikerdamine alles ees :-)
Järgnes rattaträkk taas Libahundist tuntud saarekesele lahes - KP õnneks oli poolel teel saarele, aga joosta oli ikkagi jube raske peale rattaga kihutamist.
Edasi rattaträkk katkise majani, kus meil oli kõvasti õnne - leidsime KP ilma otsimiseta ja panime minema ... mingisse tulevasse uusarendusrajooni, kus oli täiesti pointless KP - nagu tühjas kohas oli KP. Kõik teised tiimid olid kuidagi kadunud - uhkes üksinduses kruiisisime rattaalasse tagasi.
Järgnes puhas jooksuots - kõigepealt küsimustele vastamine metsamuuseumis - kus oli soe, kuiv, mõnus. Sai nats rattasõidul jalga kogunenud piimhapet leevendatud, edasine jooksmine oli kohe palju lihtsam. Ja kettaid valede vastuste eest saagima ei pidanud!
Seejärel veel üks katkine maja hajutusega - igaühele üks KP. Seal panime veits puusse ja võtsin Sandriga sama KP ... väike diskussioon ... ja ma tormasin uuesti võtmata KP'd otsima, aga selleks kulus aega rohkem kui ilus oleks olnud.
Ja seejärel peale puupunkti tuli kuulus Thöö Toru. No selline meetrise läbimõõduga plastikust,
kergelt kohreeritud toru, kus voolas sadevesi. Otsast tuli sissepugeda. Ja väidetavalt jäi mul seal olnud KP märkimata, mille eest tuli 5 mintsi trahvi võtta - nagu ausalt ei mäleta, et ei oleks märkinud??? Aaa ega seda ka ei mäleta, et oleksin märkinud!! Parasjagu põlvili sai torus liikuda. Kohati sai ka kükakil liikuda, aga jube ebamugav variant oli see. Vesi voolas, põlved muutusid aina valusamaks, väsimus aina suuremaks ja pimedus sügavamaks, klaustrofoobilised mõtted aina valdavamaks ... aga lõppu ei tulnud, ega tulnud, ega tulnud ega tulnud. Naljakas oli see, et kella valgustus hakkas kohe põlema, kui selle veealla panin ... päris huvitav!Peatselt muutusid põlved sigavalusaks kruusakivikestest, lõppu ei paista
Käed on ka juba nõrkemas, lõppu ei paista
Ühenduskaevud on eriti ebameeldivad läbiroomamiseks- servad jube teravad, lõppu ei paista
...
kuulge ma olen täiesti läbi juba, tahaks ära, lõppu ei paista
...
...
krt ma enam nagu üldse ei jaksa ja ei taha ka enam, lõppu ei paista
mulle tegelikult ei meeldi kitsad kohad, nagu ausalt tahaks ära, lõppu ei paista
....
kergelt klaustrofoobiliseks hakkab meeleolu kiskuma juba, lõppu ei paista
pisike seisak torus, käpuli, käed libisevad - kukun kõhuli aina sügavamaks muutuvasse vette, vist hakkab lõpp tulema ... kas torul või mul, see veel selgub
Seisak, üritan võtta torus looteasendit - toru on libe ja ma sisuliselt olen selili vees - peaasi, et põlved millegi vastu ei puutuks! Ootan kuni eelmised eest ära ronivad, siis pääsen ka ehk redelini, mis võiks viia tagasi maapeale.
Redel ... pekkikuikitsas see väljumisauk on! Nagu hästi ei mahu? Või mahun? Või ei mahu? Ilgelt ikka tahaks mahtuda! Tahaks ära siit maakera seest, nagu ausalt! Kohe! Nüüd!
Uuuuuuuuh, õnnestus.
Jooksmine samas väga enam ei õnnestu kangete jalgade tõttu, aga see läheb tasapisi üle. Sander jookseb see-eest lõdvalt nagu loom. Viimases KP's ronib Sander mööda nöörredelit kuhugi ja sealt siis alla tagasi.
Finishisprindi võidab Agur!
Tulemused:
Aeg: 4:16.55 (sisaldab 5 min. trahvi)
Koht: 42.
Femmed - N4. (56)
Müttajad - S12 (44)
Ei ole paha, ei ole paha!
Siia sobiks kõige paremini Sandri mõtteavaldus lõpus: "hmm, ma arvasin, et ma lõpuks väsin ära ka. aga ei”
Nunuh!
Pildid siis Meelis Toomilt ja veel siit-sealt võetud. Tänan!
