Läti-Leedu-Poola roadtrip "MadMax Fury by Poland"

12-20. juuli 2024

Ei käinud sellega ... kahjuks

Tripil oli 2 eesmärki:
* süüa jäätist mingis ilusas Poola linnakeses
* olla lihtsalt teel.

Mulle meeldib teel olla oluliselt rohkem, kui kuhugi jõuda - lihtsalt trippida autoga. Merka tahtis laupäeval Roja Marathon Festivalil poolikut joosta, seega startisime Tukumsi suunas reede lõunal umbes. 

Tukumsi kassid on hoos

Tukums on selline ... täiesti okei Läti linn, kus kõik söögikohad olid reede õhtul kell 9 küll avatud, aga süüa ei antud. Mitte üheski! Soovitati, et minge Hesburgerisse - no seal kohalikud noored juba kogunesid.
Tukumsis on kassidega mingi teema - neid on kõikjal, eriti mitteelusaid versioone.

Igaunija'lane päevajuhi
käppadevahel

Hommikul toimus kohalik Roja külasimman, mille üheks osaks oli siis Roja jooksufestival. Mirjam pani 400m ja Merka poolmaratoni. Kui külast rahvamassist läbi pressisime, siis sai korraks ka mereranda ja väike sulps tehtud - vesi oli ... no miskmi 18 umbes, mitte liiga kuum. Aga liivarand oli muljetavaldav. 

Sporti peab saama!

Kolka ninas ei käinud, seda on enne ka nähtud ja see on mõttetu turistilõks, kus isegi parkimise eest pead maksma - jäi vahele.

Ventspilsi läbisime lennates - teele jäid ainult suured korrusmajad ja tühjad väljakud - tundus suure sadamalinnana, oli kolemaju ja oli nats ilusamaid kohti. 

Pāvilosta

Küll aga sattusime rannakülla nimega Pāvilosta. Ka seal oli korralik simman - tundus, et see nädalavahetus oligi üks Läti külade simman - rahvast oli jälle nagu murdu, autoga liigelda ei mahtunud.Pressisime jõe vastaskaldalt siiski rannale välja - laine oli sümpaatne, liiva lendas. Vahepeal oleks peaaegu näinud kohalikku rammukatsumist, kus poolpaljad mehed tirisid jõest palki välja, viskasid selle õlale ja panid padinal mööda teed minema. Täpselt ei näinud, sest olematut parkimiskohta otsides ja tagasi jõudes ... olid mehed juba teadmata suunas kadunud. Oleks huvitav olnud.

Läti-Leedu piiriületus kuskil suvalise võpsiku vahel toimus probleemideta :-)

Palanga

Palangas ... käis ka tõenäoliselt traditsiooniline nädalavahetuse simman. Rahvas rahmis ringi ja autot parkida sai ... mingisse parklasse sai. Palanga on tore linn - seal on üks jalutustänav, mis viib mereni ja natuke ka mööda merd kaugemale. Ja selle ümber käib jaskar - tõsine turistilõks. Valisime miski resto, kus söök oli suht saast ... no ei olnud õnne, kõht oli jube tühi ja polnud kursis paremate paikadega. Aga õlut müüdi küll! Guljaitasime meiegi tänava mõlemat pidi läbi, aga merre viivale muulile ei läinud - tuul tahtis sea püsti puhuda!
Parklast auto kättesaamine pakkus veidi pinget - seal oli küll numbrituvastus, kuid maksmisautomaat ... lisaks et ta rääkis ainult Leedu keelt ... otsustas ta just enne mind töölepingu lõpetada. Vana tuli putkast välja, keeras masinal kaane maha ja kukkus sõimates trükkplaate välja kiskuma. Rahvas seisis ja vaatas pikkade nägudega. Siis keegi avastas miski QR-koodi aparaadi pealt ja proovis sellega ... ülla-ülla, aga see täiesti töötas. Interfeiss oli küll leedukeelne, aga kambapeale - enamus seal polnud leedukad - sai õigeid "YES" nuppe vajutatud. Ja saigi tasutud ja pääsesime punuma.

Saugos apartamenta

Ööbimine Saugose asulas. See oli pull koht - vanal oli kõrtsu peal väike rendikorter, eriti kummalise planeeringuga - igat tuba ühendas kitsas koridor - korter põhiliselt koosneski koridoridest. Aga hind oli mõistlik ja elada kannatas kenasti. Külmkapp tuli ise tööle panna (kusjuures see oli mitme korteri eripära - külmkapp ei olnud sisselülitatud!! Ja ühes kohas oli vastupidi - külmkappi ei olnud viimased 38 aastat väljalülitatud - jää oli hõlmanud kogu vaba ruumi) ja kohalikku kõrtsu külas polnud ... ainult vanadekodu oli üleaia, kus üks vana istus ja uuris väga põhjalikult, et mida me märatseme. Õhtul istus, hommikul istus - visa vend!

Nida poolsaarele oli mingi plaan minna, aga kuna aega kulus, siis eelmisel õhtul oleks see ots hiljaks jäänud ja nüüd ei viitsinud enam tagasi minna. Poola ju ootas meid!!

Leedu läbimine mööda Venemaa piiriala Nemunas jõe kallastel, oli päris põnev. Loodus oli vahelduv, teed kõikvõimalikku pidi kaldus ja diisel odav - 1.30 euri/liiter kandis. Ja kohalikud poed külades olid ka ehedad - põhiliselt müüdi lüpsikuid, snickersit ja õlut! Äge!

Leedu-Poola piiri olid kopamehed üles kaevanud. No ikka sajaga kohe. Kokku rekka ja muu liiklus oli aetud mingile kitsale ribale, mis oli omakorda võimalikult kurviliseks tehtud. Päris seismist ei olnud, aga aega läks. Sai jälgida Poola tollimeeste megasuvilakarpe, mis piiri kadudes ja sissetuleku lakkamisel kõik pooleli jäid.

Valmet ... pole paha!

Rozmarino

Suwalkis oli ilmselgelt tagumine aeg teha pisike peatus, sest me mitte mingil juhul ei kavatsenud mööda kiirteid litsuma hakata. Eesmärgiks oli ju kulgemine, teel olemine - ja seda on hulka mõnusam teha ikka pisikestel külavaheteedel.

Sattusime Rozmarino nimelisse kõrtsu - väga sensuaalne koht, tasub külastada. Ukse ees seisab punane Valmet ja sisustus on ägedalt stiilne. Pean tunnistama, et ka õlu oli sensuaalselt hea! Seekord siis vedas söögikohaga! Muidugi ei jätnud kasutamata võimalust tellida maja uhkeimat jäätist (lody waniliowe i malinowe z bita smietana, malinami w winie i dodatkami) kreemide ja marjade ja šokolaadi ... no kõigega, jamm!! 

Poolas peab lody't saama - see on megahea!
Absoluutselt igal pool! 
Absoluutselt igal kujul!

Edasi toimus kulgemine Lublini suunas. Üks küla algas, teine lõppes. Mingil hetkel ei viitsitud enam asula lõpusilte panna - no neid punase triibuga nimesid - olid ainult algused! Täitsa põnev. Üldiselt on Poola küla päris sensuaalne. Igas külas on vähemalt üks pood, kus müüakse jalatseid ja pood kus müüakse pruutpaaridele kleite. Igas külas!! Ilmselt neile mõlemale pruudile on igas külas kleiti vaja!!??

Poolale omaselt on teed ilma perveta - seega megakitsad. Lisaks on seal miski kummaline komme iga kurvi ette panna 30 piirangumärk ... mis lõppeb 20 meetri pärast. Või siis mingi vandi butiigi väljasõidu ees on 30 märk ja kohe peale väljasõitu 30 lõpumärk. Nagu whatttt?

Ja autosid on. Kuna kergelt lainetab ka, siis möödasõite teevad ainult need, kellel on mune! Meil alguses ei olnud. Kulgesime rekkade sabas.

Põhilised tegijad on 3-teljelised 50+ tonnise puistelastiga sadulkallurid, siis rekkad ja omaette klassi moodustavad valged kaubikud. Seal kabiinis on mune, niiet mühiseb!! Sadulveokijuhid on jälle omaette tüübid - neil on ainult 2 käiku: 1. käik - kuni 10km/h ja 2 käik - 100+ km/h. Ja palka makstakse ainult selle aja eest, kui teine käik sees on!!

diislit ON!

Asulates ükski rekka kiirust vähendama ei hakka, milleks??!!
Ühe krusamehega meil läks veidi nagu seisuks. No möödasõidu lõppedes ma tõesti vo keerasin ta ette tagasi lähemale, kui ilus oleks olnud. Vana vilgutas tulesid, andis signaali ja ... tundis järgmised 30km, et tal on meiega miski unfinished business!!
Edasine meenutas olulisel määral MadMaxi võttepaika - vana lükkas 2+ käigu sisse (see 130+ kiirusele mõeldud), lasi müraki metallist saha ette ja kukkus meile järele uhama. Ja seal kabiinis mune oli!! Õnneks olin paar autot eespool ja mu Valmeti kahe_poolene diisel ikka liigub vajadusel. Vana ei jäänud maha, autosid lendas kahte lehte ja ükski möödasõit ei jäänud tal vastutulijate tõttu tegemata. Ma surusin ka siis hirmuga reied munade ümber kokku, põikasin kõrvalteedele, sõitsin imemoodi mööda jne - ei, vana tuli ikka järele oma 50+ tonni puistega! Pooletunnine tagaajamine lõppes sedasi, et mul lihtsalt oli õnne ja sain miskil ristmikul foori alt läbilipsata - ta takerdus parasjagu ettekeeranud rekka taha - tõmbasin siis usinalt keset asulat 110 sisse ja püüdsin ruttu kuhugi majade varju väikestele tänavatele ära kaduda. MadMax kadus silmist! Õnneks!! Uuuuuhhhhh!!! Oli õnne seekord! 

Teine armas asi on Poolas tanklad - need on lihtsale inimesele. Kui sul on vaja tankida diislit, siis on kohe gallonka peal kirjas, kas seda on või ei ole. Ja sa tangid seal, kus ON!! Geniaalne! Kas bensiini saada oli - vot seda polnud kirjas. 
Oi mulle meeldib, kui inimesed teevad tööd teenuste interfeisi sõbralikuks disainimisega!!

Lublin

Lublin

Lublin hakkas meile meeldima - selline tõsiseltvõetava vanalinnaga, aga samas hoomatava suurusega linn. Ilus. Sõbralik. Muhe.
Vanalinnas asuvasse korterisse sissesaamisega oli veidi ... no kõikvõimalike koodlukkude ja nuppude näppimisel oli mitmetähenduslikkust.

Autoga hoovikeeramiseks tuli mitte ainult peeglid ära võtta ... vaid ka ukselingid, tiivalaiendid ja kui oleks olnud plekkveljed ... siis ka ilukilbid!
Keerata umbes 2x autolaiuselt tänavalt 90 kraadise nurga all asuvasse kangialusesse, mis on täpselt 6cm mõlemalt poolt autost laiem ... no võttis higiseks!!

Lublin

Lublin

Õnneks oli pisikese astumise ulatuses peatänav jalakäijatele koos lugematute kõrtsudega. Õllevalikut oli, silmailu oli ... näiteks pimeduses sulnist värvimängu pakkuv purskkaev. Ja järgmisel päeval oli ilusaid vanu kirikuid, linnamüürijuppe müstiliste hoovidega, kivist maju ja paleesid.
Me pole küll suuremad katkiste kivist asjade vaatajad, aga tõesti - Lublin jättis sümpaatse mulje. Näiteks isegi sümpaatsema, kui Krakov, kuhu me hiljem jõuame.

Zalipie

Edasine trippimine viis meid külla nimega Zalipie. Too on kuulus oma lilledeks värvitud majakeste poolest. Kõikide majade kõik seinad on lille löödud, täitsa kena. Kunagi keegi tegi ühe lille ja siis naabrid tegid kaks. Seejärel külavanem joonistas kõik oma seinad lilli täis. Siis kaevu, siis koerakuudi ja siis pingid.
Nüüd on seal kõik majad värvilised, absoluutselt kõik. Ja külakeskuses käis parasjagu tädidel lillede maalimise õppepäev! Nii nummi!

Zalipie

Tore lugu oli sinna saamisega - need googlemaps ja waze asjad ... no need on üldiselt abiks, aga vahepeal panevad viivad sind ikka korralikult sohu. Googlemaps juhatas meid järjepidevalt shortcutidele, mis enamuses olid mõttetud. Zalipiesse minnes sattusime täiesti äkitsi teele, kus järsku oli märk "Sõidukeeld" - noo see ümmargune seest valge ja punane ring ümber. Täiesti suvaliselt keset teed. Tee läks edasi ja ... me nagu ei saanud ümber ka eriti keerata - sõitsime siis edasi. Natuke mingit teetööd seal nikerdati, aga täiesti sõidetav tee oli. Teisest otsast saime jälle välja. Müstika.

Zalipies endas olid labidamehed küla peatänava üles kraapinud. Niimoodi järsku risti üle tee. Üks rekkamees tuli ka meie järgi ja ... tal tuli siis tagurdada miski 500m. Vana oli megaosav, lasi mööda kitsast teed tagasi oma sadulveokiga ja sajatas. Pole paha! Seal jälle nagu polnud märki, et tee on suvaliselt ülesvõetud. Poola värk!

Chocholow

Enne Zakopanesse jõudmist keerasime ka tiba väiksemale teele, kuna meie elamine asus täpselt Zakopane taga. Kippus mägiseks. Teele jäi Chocholowi küla - seal jälle on kõik majad palkidest. Ja mitte mingitest tavalistest vaid ikka sellistest 50cm läbimõõduga jurakatest! Nii uued, kui vanad - kõik palkidest! Igasugu vigurmaju on seal ka tehtud - mitmekorruselised häärberid - kõik üdini puised. Ilus! Teeääres seisid ka palgid ilusti virna laotud - ootasid majadeks tagumist. Võimsad palgid!!

Chocholowis sai väisatud ka SPA'd ... no seal oli rahvast küll oma paartuhat. Eks see oli suur ka, aga hull mäsu käis - kohutav. Õnneks oli viimasel korrusel 18+ saunamaailm, kus sai siseneda ainult rätik ümber, susped tuli ära võtta. Ja no bassudesse tuli hüpata alasti. Seal oli rahulik - vedelesid soolasaunakeses ja teises saunakeses, hüppasid vahepeal jääkülma vanni, võtsid õlle ja .... vedelesid edasi. Tõsine puhkus! Kahjuks ... oli ilusaid tüdrukuid väga vähe, lähes ei olnudki!

Litworowy Dom
Lund küll praegu ei olnud,
roheline muru oli

Meie elamine kolmeks järgnevaks päevaks oli ka täiesti puine asi - Litworowy Dom. Asus küll pererahva õues, aga kahel korrusel oli ruumi ja avarust piisavalt. Ja iga samm oli kuulda ülevalt alla ja alt üles - palkmajade omapära. Samasugune on ka kohalike kaupluste omapära - näiteks ümber nurga olev Lewiatan suleti kell 20.45! Ja avati kell 6.30. Täpsus eelkõige!

Tolles Zakopane taga olevas 15 majaga külas oli ka jälle see pruutpaaride kleidipood (no mõlemale pruudile viimase 50 aasta jooksul) ja üks "kõikide_metallist_vidinate_pood" ja veel paar putkat. Kusjuures sellest 15 majast kuskil 11 olid hotellid, kirik, kõrtsud paar tükki ja mökkid. Aga pruutkleite peab kohapealt saama! Nii on!

Enne trippi ma kuulsin kuskilt sellist juttu, et kuna Zakopane on põhiliselt ikkagi talvine suusakeskus, siis suvel seal eriti kedagi pole ja ööbimist saab sümboolse hinnaga. No vot. Ma ei kujuta ette, palju siin talvel veel rahvast võib olla, kui see suvel oli puupüsti inimesi täis! Ja ööbimist leida ... no on vaevaline ikka! Rahvas voorib mäkke ja alla ja ... turiste on kõik kohad täis. Ja autosid.

Krakow ja Wieliczka soolakaevandus

Krakow

Krakow

Ma olen neis mõlemas käinud aastal 1985, kui ma olin 15 aastane. Mittemidagi ei mäleta! No Krakow ei tulnud üldse tuttav ette. Sealne vanalinn on muidugi muljetavaldav, kuna see oli üks väheseid Poola linnasid, mis sõja ajal pihta ei saanud. Aga ta on suur. Ja rahvast on murdu. Ja igaüks üritab sulle midagi müüa iga nurga peal. Selge turistikas.

Krakowi lohe

Aga eks ilus ikka. Ja Krakowi lohe sain pildile hetkel, kui ta tuld purskas - õnne peab olema!!

Meie guljaitamine sai lõpu paduvihmaga, mida kukkus valama äkitsi ja me olime loomulikult autost linna kõige kaugemas nukas. Niiet autoni jõudmine ... no oli märg. Väga märg!

Wieliczka

Wieliczkas on usinad töölised maakera seest tühjaks õõnestanud. Selline omapärane. Juba keskajal hakkasid kodanikud maad urgitsema sel lihtsal põhjusel, et enne olid neil loigud soolase veega, aga vesi voolas maakera sisse. Siis tuldi järeldusele, et maa all järsku on seda soolast asja veel - ja sool oli sel ajal teatavasti väga kallis kraam. Nii see siis läks. Juba 13. sajandil oli kaevandus saavutanud enneolematud mõõtmed.

Wieliczka

Pean tunnistama, et mõned saalid tulid mulle tuttavad seal maa all - et ma nagu oleks näinud! Natuke ma küll uriseksin selle ekskursiooni kohapealt - nad nats lasevad üle jala. Kuna turist pressib sisse uksest ja aknast, siis väga ei pea rapsima. Enamus aega poed sa ringi mööda käike ja neid huvitavaid saale näidatakse vähe! Kuigi neid on seal tohutult. Ja palju aega veedad sa kuskil kitsas käigus oodates, et eelmine porukas eest ära koperdaks. Ja siis oled sunnitud veetma rida aega veel paaris maa-aluses turistipoes, kus saab raha ära anda.

Wieliczka

Ehk sellist actionit oleks vaja juurde, mingit interaktiivsust, mingeid liikuvaid asju kaevurite elust - kõik on suht staatiline ja ... olgem ausad - natuke igav! Aga kindlasti tasub see korra ära vaadata! Kõik, absoluutselt kõik - kaasa arvatud lühtrid - on soolast tehtud - inimestel on ikka aega ja viitsimist olnud. Ja seinasid võib limpsida - täiesti soolased on!

Kõige muljetavaldavamad on tegelikult maa all olevad järved - täiesti veega järved! Ja see, kuidas tilkuv vesi on teinud stalaktiidid (ülevalt alla), stalakmiidid (alt üles). Aga neid väga ei näidata.

Wieliczka

Meie Wieliczkasse jõudmine langes kokku äikesetormi tippajaga - järsku kukkus valama ja tuul tõusis. Seal on väljas sellised kilest seinadeta katusealused, kus eri keelt rääkivad grupid kogunevad enne maakera sisse laskumist - üles saab liftiga, aga alla peab ise lõputust puittrepist ronima. No ja tuul tahtis need kilenässakad kohe jebanimateri puhuda. Samas vihma valas pöörasel kombel - ei saanud neil lasta minemapuhutud saada. Rahvas siis ühe käega hoidiski neid katusealuseid püsti ja teist kätt püksis. Ma vist polegi enne sattunud äikesetormi keskmesse - kus välk och pauk käib korraga. Ja pauk on nii tugev, et varjualuse jalad lähevad korraks kõveraks. Päris hull, osad olid ikka näost kaamed seal. 
Lõpuks pääseb sisse ... ja seal all ei saja!

Wieliczka

See väljatulek oli ka omapärane - sind visatakse välja mingist hoopis teisest hoonest ja ... no sul pole õrna aimu ka, kus suunas su auto on?? Kohalikud plaanid/kaardid meenutavad pigem kirde saia kui seda kohta, kus sa asud ja kus parkla võiks olla. Ikka tükk aega murdsime pead ... "kus kurat me nüüd oleme!!???"

No ja lisaks olid mõned puud selle maa all oldud ajaga ümber puhutud.

Zakopanest saab teatavasti igasugustesse mägedesse matkata ja neid matkaradu on seal õõvastaval hulgal ... no ikka massiivselt! Ja rahvas muudkui möllab mööda neid. Kasprowy Wierch ja Morskie Oko, Dolina Pięciu Stawówi ja igasugu muud orud ja mäed. Ja tõstukid muudkui vuravad ka suvel üles ja alla.

Gubalowka

Kuna me pole erilised mäeinimesed - erinevatel põhjustel, siis mina sõitsin Gubałówka otsa funikulööriga - see on samas Zakopane servas üks kõrgem tipp - teised tulid jala. Juba trammiga sõitmine nõudis tipus kohe ühte Spritzerit!

Alla läksin mina ka jala, aga isegi see oli juba väsitav, pidin vahepeal lehmaga juttuajama ja veidi puhkama!

Nende mägedelt avanevate vaadete iluga on nagu on - osadele need hullult meeldivad, teisi ... no piltidelt võib ju vaadata.

Tagasiteel oli kohustuslik osa ja soov vaadata surnud juute. Ehk siis Auschwitz. Tegemist on jõhkra maa-alaga - õigemini suisa kahe maa alaga (Auschwitz I ja II, tegelikult on veel ka tükike Auschwitz III, aga see on lihtsalt memoriaal). Ühes kohas on siis muuseumi pool ja ahjukesed ja kuulus silt "Arbeit macht frei" ja igasugune kraam, mis on säilinud. Teises osas on siis sisuliselt mõnede säilinud (osalt ka taastatud) barakkide väli. Koos kuulsa sissetuleva raudteega.
Ja siis on veel Oświęcimi külas (Auschwitz on saksa keelne nimi) mõned erilised tükid - nagu Judenrampe raudteejaama juures (kus toimus esialgu saabunute sortimine ja transport laagrisse) ja veel mõned mälestusmärgid, mida saab niisama vaadata. Seda Auschwitz II saab ka tegelikult aia tagant kaeda, kui huvi on.

Judenrampe

Tavainimesel veebist arusaada, kuidas pileteid saab ja millal jne ... on lähes võimatu. Ma ei tea, miks see nii segaseks on tehtud?? Täiesti arusaamatu.
Tegelikult on nii, et muuseum külastamise eest raha ei võta - see on nii püha asi maailmas, et see on tasuta. Ainult seal on üks aga - nimelt sind ei lubata sinna territooriumile iseseisvalt uitama! Sa pead giidi võtma ja giiditeenus maksab. Ehk sa oled sunnitud ostma pileti. Ja piletit saab ainult kohapealt kassast, kus lookleb tavaliselt üüratu saba. Veebis müüakse pileteid ... min 2 kuu kaugusele kuupäevale. Kassast saab koheselt algavale seansile. Kuna inglise keelne grupp esimene vaba oli umbes 3 tunni pärast, siis kaval oli osta pilet esimesele kohe algavale giidigrupile ... mis juhtus olema poola keeles. Aga vahet pole!

Seega - üks ilge kepp ja käpik on selle Auschwitzi külastamisega. Kogu maailm on jutu järgi avasüli oodatud kaema ja mõtsiklema selle toimunud uskumatu jama üle ning raha võtta pole eetiline ... paraku ...
Mõnesmõttes on see ka arusaadav, 2009 panid mingid tohmanid tolle "arbeit_macht_frei" sildi vasakule, mille peale Iisrael võttis seda kui sõja kuulutamist. Niiet valve on seal üsna karm.

Huvitav on ka fakt, et peale sõda arvati seal olevat hukatud 2,5 miljonit pluss 0,5 miljonit nälga ja haigustesse surnut. 1990 teatas sealsamas muuseumi juures asuv teadusasutus, et hukatute arv oli max 1,6 miljonit. Nüüd on seda ka nats alla tõmmatud. Samas see polegi nii oluline - mind kuimmitavad hoopis 2 teineteisele täiesti vastukäivat küsimust/väidet:
* kuidas on selline asi võimalik, et 1,6 miljonit inimest lihtsalt kogutakse kokku ja vabandust väljendust, aga "aetakse ahju"??
* "töö" efektiivsus SS'i selles osakonnas oli ikka äärmiselt madal. Seda iseloomustab ka tõik, et alguses tehti kõikidest vangidest pildid, kirjutati üles asjad jne jne. Milleks, kui laagri eesmärk oli ju väga selge - siit väravast teiselepoole ei tohi minna ükski hing mitte kunagi. Milleks kõik see sissejuhatuslik butafooria??
Ja üks kiretu fakt veel - inimese (imetaja) keha on maailmas üks kehvemini põlevaid materjale - lisaks 60+ % veele sisaldame rida aineid, mis lihtsalt ei põle. Ka gaasiahjus mitte eriti edukalt. Nii et üritus oli ikka suht lootusetu algusest peale. Ja matta sellist hulka lihtsalt polnud füüsiliselt võimalik.  

Mina Mirjamiga ei läinud sinna, me seiklesime niisama linnas ringi.

Tagasisõit Leedu poole kulges mööda kiirteid, mis on väga head, saad rahulikult 150 km/h loksuda, võid ka kiiremini suruda. Üldiselt hoitakse vasak rada vaba - erinevalt Soomest ja Rootsist, kus inimesed lihtsalt tukuvad roolis vasakul rajal. 

Ka Varssavist läbisõit sujus Googlemapsi abitute juhendamiste kiuste. 

Kuna kuhugi kiiret taas polnud, siis avastasime kohe kiirtee äärest väga meeldiva hotelli - Dworek Nad Stawem & Łaźnia Piwna - mis on väga sulnis koht öö veetmiseks. Peretoa boonuseks oli uhke sammastel rõdu. Hommikusöök oli väga korralik, lisaks suur aed, kus robotid näksisid muru ja lapsed said mänguväljakutel märatseda. 

Maja esimesel korrusel oli pisike õlletööstus, kust pidi päevasel ja õhtusel ajal hääd kesvamärjukest väljastatama. Igati superluks koht! 

Poola-Leedu piir oli endiselt samas kohas ja ussidest uuristatud, aga üle me saime.

Šakotis

Leedus tehakse head Šakotise-nimelist maiust - see on üks väga väärt kraam, väisasime üht pisikest värkstuba, kus seda parasjagu valmistati.

Trakai

Trakai loss sai üle vaadatud - sisse tuurile ei viitsinud minna. See on üks tore koht - nimelt sealne järvistu moodustab üüratus hulgas saarekesi ja sopikesi ja rahvas mõnuga liikles veel erinevate imelike alustega. Ilus koht, aga söögikohtadega nagu ikka väljaspool Poolat - valik on nadi, pooled on suletud ja rahvast lihtsalt ei jagu, et midagi korralikku teha. Nii on!

Sigulda kepp

Viimane öö Jekabpilsis väga kummalises korteris - viieka kolmandal korrusel. Maja oli väsinud, korteri köögis naabrimehega koos viina visata poleks ilmselgelt saanud - mõlemad korraga pitsi tõsta poleks mahtunud.

Lisaks suutis GoogleMaps taas pakkuda parima tee hoonele lähenemiseks - kottpimedas tõmbasime mööda garaazikoperatiive ja auklikke mikrorajooni kruusakaid ... selmet tulla mööda suurt tänavat ja keerata mööda Rimi taha maja ette!! Ei - me hiilisime ligi kuskilt ... kurat teab kust!! Kõva sõna GoogleMaps!!  

Sigulda

Viimasel päeval võtsime veel Siguldat - bobirada nähtud, kepikeste väljakud vaadatud, mingi puulabürint läbitud - oi mul pidi seal pea plahvatama, mõtlesin, et jäängi siia igaveseks tiirutama!! Köisraudtee sõitis, aga ei läinud, oleks pidanud mitu tundi ootama uut vagunit - ei viitsinud.

Lõpetuseks: Poolas peab alati 4 zlotti näpus olema - muidu ei saa pissile ja tõsiselt head emmental-tüüpi juustud on seal odavamad kui meil! Muude asjade osas erilist vahet pole - muidugi on Poolas saada hästi palju omapäraseid Poola asju - mis on päris huvitav! Nii on! 

Kokku tuli umbes 4000km.