4-5.09.2021
Otepää
24h
Sääsehirm
Tulikuumast suvest on äkitselt saanud selline aeg, kus öösel on lähes 10 tundi kottpime ja 2 kraadi külma. Rohi otsustas ära jäätuda, külm oli! Kas nii hilja peab 24h rogaini tegema ... no päeval oli õnneks tiba soojem ja rohi paindus ikka jala all.
Varahommikul lootsime natsa planeerimise kõrvale haugata lubatud hommikupalasid võistluskeskuses ... aga ei olnud seal enam midagi võtta. Võibolla oli kl. 10 liiga hilja, kuigi lubatud oli kuni 11ni!!
Üldse oli sel aastal toiduga miski jama - küll polnud seda hommikul ega peale võistlust normaalselt ... üks asi sai otsa, teist ei jätkunud, kolmandat polnud üldse - seda toitlustamise ja toidu kvaliteedi osa peab Seiklushunt veel harjutama! Õppima näiteks eelmise aasta Lätis toimunud EMlt - laud oli raskelt lookas nii enne kui pärast kui võistluse ajal, menüü oli mitmekesine - midagi ei saanud otsa.
Aga muidu oli kõik
"bueno" - kaart oli ülitäpne, punktid olid ... vist ikka olidki üsna täpselt seal, kuhu joonistatud. Sujus ... kuigi autasustamisega võiks alustada ikkagi max tunni sees peale lõpetamist - peale medaliomanike ei jaksa keegi oodata 2+ tundi jahedas tuules uneseguses olekus - no enamus ei ole nii fanaatikud, ausalt!
Planeeringuks sai niiti võetud 220cm - arvestusega:
* 85km reaali
* koefitsient 1,5
* aeg 23h
Kõige magusam oli edelas Kääriku/Harimägi - 128 silma üsna kompaktselt ja suurte numbritega - samas peab selle võtma enne pimedat, sest see on kõige tehnilisem kant ja iidkole võss.
Siis tuli kagu ja/või loode nukid - kagus 170 silma, aga üsna hajali ja priskemad täiesti nurgas. Loodes 123 silma, aga ka väga hajali ja kirdes ainult 88 silma, magusamad täitsa üleval servas.
 |
| träkk |
Hakkasime siis kohe ribinal niiti sikutama mööda Pühajärve läänekallast, et kihku-kähku Harimäele jõuda. Enne pimedat pidi see tehtud saama ja nii on!!!
Kole võss, rändvägistajad ja sarirüüstajad pidid seal olema, pimedas sealt elusalt välja ei vea! Ei jää ellu! Ja kui jäädki .... siis mis elu see on!!??? - rääkis Ain Fjodorov
Ja tema juba kohalikke tunneb!! Sellises suures hirmuõhkkonnas jäid mõned KP'd läänest sisse võtmata, mis oleks tulnud plaani panna - 62 ja 41.
Niit muudkui sirises ja teel idast üles ... sai see äkitsi otsa.
Mida pekki???
Oleks pidanud ikka selle 60m rulli võtma, mida ma Ainile soovitasin??
Kus see asi siis nüüd niimoodi läks???
Sättisime sedasi ja todasi ja tõmbasime selle kaguosa vähe sirgemaks. Et vaatab, kus me hommikul päikesetõusuks oleme - siis plaanime edasi - siis on veel miski 5-6 tundi aega seda asja arutada, kange kerega.
Ja Hash-house'i me tõenäoliselt ei jõua, vaja kogu kola kaasa tarida. Merka surus koti riideid täis, ma panin ka igaks juhuks vesti ja kile. Isegi mütsi panin, kindaid polnud taibanud kaasa võtta - kes kurat suvel kindaid kannab???!!! Aga oleks pidanud. Sest ees ei oodanud suvi - ees ootas talveootus, ilge krdi pakasega otustas öö meid kollitada!!
Paari sokke ja buffi panin ka (kumbagit ei kasutanud) ja lambi, 2 purki kokat ja 2 redbulli, mingit söödavad sodi ka, mõni ilge geel ja vähemilge batoon, küüslauguleivakesi ka. Ja rajal ei tahtnud ma nendest midagi! Sisuliselt ainus, mida söödavat alla läks selle jõhkra külmaga - olid võileivad. Ja paar geeli suure sundimisega. Ja natuke juustu, mis lõpupoole maitses nagu saepuru - puhas õõv. Isegi juua hullult ei läinud, kokad ja redbull kulusid ära - neil on kõige inimlikum maitse.
Üleüldse see söök/jook on ülehinnatud - panna on vaja!!!
Aaa et mis siis rajal toimus - kohe alguses väljusime stardist tiba suurema kaarega, kui mõistlik oleks olnud, aga üldpildis ei mänginud see rolli. Taas algus koos HP Sport Teami ja Partsudega. Aga siis nad läksid oma teed ... mis tegelikult oligi mõistlik - võtta need 62 ja 41 sealt läänest.
KP92 tuli üle ootuste kenasti kätte. Ja esimeses joogipunktis Madsal me isegi ei peatunud. Edasine meenutas natuke
Ukrainat 2018 - mingid ebareaalselt sügavad ja porised harvesteri roopad on mäele sissesõidetud, upu või ära nendesse.
Peale KP73 vana talutare juures teeme pisikese peatuse - Merka plaasterdab varbaid. Tal need uued Salomon Speedcrossid ikka ei ole toimivad jalanõud - vesi läheb sisse, aga välja enam ei tule! Ebameeldiv!
Seejärel ehitame üle oja väikese silla ... palkidest. Ei taha kohe rinnuni vette karata. Ilmselgelt kõik järgnevad võistkonnad tänavad meid ... et me seda jälle ära ei lõhkunud!!
KP89 eelselt sattume sellesse rohekollasesse täpitatud assssja - ilge mäsu, niisama lihtsalt juba läbi ei pressi ennast siit vegetatsioonist!! Läheme veits kaarega läänest ja oleme natsa ebatäpsed lähenemisel. Aga ei hullu!
Väljatulekul madistavad Mann ja Maris samas oblastis, koos nendega liigume Kääriku suunas. Rajavalikud on meil erinevad ning KP84 võtavad tüdrukud oluliselt enne meid.
Vihma hakkab sadama, külma vastikut vett. Varjume Kääriku staadioni katuse alla, kus parasjagu miskid suvepäevad käimas. Nende toitu/jooki ära ei söö, aga nad vaatavad meid ikka veits imelikult. Läheme ja täidame oma veekotid siis nukralt staadionikraanist.
2 punni hiljem - KP85 - tabame taas Manni ja Marise sadulat otsimas (nad on vahepeal jõudnud veel 2 punni võtta). Mann on kuskile orbiidile põrutanud, Maris hõigub teda ennastunustavalt.
Tänu Merkale saab punkt võetud, mitte otsitud! :-)
KP105 on päeva esimene kord, kui me punni ei võta! Me otsime! Ja see on viga, sest otsimine kulutab aega. Meile ei mahu pähe, et raba põhjakaldal oleva rajakese kõrvale joonistatud KP'd ei ole!! No ei ole! Paneme korduvalt kraavini ja tagasi. Kammime mäekülge ja selle tagant. No ei ole!!
KP on oluliselt kaugemal, mitme künkakese taga - lõpuks leiame. Uskumatu!
Viga 15 mintsi!
KP54 väljumine läheb veits pekki - tulen mööda loha, mis teeb kenakese ringi tegelikult. Ma räägin, et loha on nõrkadele!! Mina teen ise oma loha!!
Kell on 20.20 - paneme lambid pähe. Teel KP55 ja 93 vahel. Pisike söögipaus geeli ja võikudega.
KP93 võtame punni miski üllatavalt laia kraavi juurest. Edasi lähebki selle kraaviga meie suhe imelikuks. Me väga ei suhtestu temaga. Aga oleks väga tarvis!
Tartu Maratoni rajalt ei lähe tihedasse võssi mingit auku. Alustame kraavist lääne poolt, aga järsku avastame:
krt, see kraav on siga lai!! Ei ole üldse ülehüpatav!!Läheme tagasi ja sukeldume võssi teiselt poolt kraavi. Sest KP on tollel poolel. Võss on ebameeldiv, nakitseme siit ja sealt, vahepeal satume kraavi serva - see mustab pimeduses nagu mingi pagana Emajõgi!
No mida pekki, nii lai kraav???Enne KP44 tuleks üks põhja-lõunasuunaline oja ületada. Ei pane tähele kaardil olevaid mingeid kriipse - no kui lai see kraav olla saab??
Paar korda murrame selle "kraavini" - must ületamatu vesi vahib vastu. On kottpime!
No mida hekki - miks seal nii palju vett on??
Surume mööda kraavi edasi, põlluservas kasvab mingi eriti pikk, tihe ja tatiselt sitke malts, millest peab toore jõuga läbi suruma. Mitte keegi mitte kunagi ei ole siit läinud - no normaalne inimene ei roni sellisesse kohta. Teiselpool kraavi on tee. Aga me ei saa sinna, sest mingi kuradi vesi on ees!!
- mina: Kuule see kraav saab kohe läbi, lähme vist nats veel edasi!- Merka: ei saa läbi ju, see läheb edasi!- mina: misasssja???Vaatan kaarti ... kurat ma ei näe ju seda kribu valgeski, rääkimata pimedas kiiskava pealambiga:
eeee krt ma ei näe, ma üldse ei eralda siin musta ja punast ja sinist raisk!!
- Merka: seal on miski koht, kus korraks kaob kraav ära, aga kuidas me seda leiame siin võsas!
- Pekki, tagasi ka enam ei lähe. Küll leiame! Peab õnne olema!!Õnne oli! Ülekäik sai leitud, KP võetud. Kole oli!!
Lisaks selgub paar päeva hiljem kodus, et sellele nö. "kraavile" on keegi nime pannud: Väike Emajõgi!!!
KP56 juures on mingi
black-magic!! Me ei leia punni. Oleme kogu aeg samas kohas, vahet pole, mis suunast tuleme või kuhu läheme!! Kaabime ja kaabime, lõpuks on lihtsalt õnne ... mitte arusaamist oma asukohast!!
Õnne peab olema!!Viga 25 mintsi!KP68 - mingil arusaamatul kombel ma ei taba ära neid raja käänakuid - minumeelest läheb rada kogu aeg otse. Millalgi ütleb pe..setunne, et palju on!! Tagasi ... aga punni ei otsi vaid võtame!! :-)
Viga 7 mintsi!
KP96 - väljatulek läheb pekki. Järsku näitab mu kompass, et hoopis vastassuunda peab minema. Merka ka siunab, et kuhu kurat sa lähed. Mina ei saa aru, kus ma olen ... rääkimata kuhugi minemisest. Satume märga loiku, oleme liiga läänes, Merka siunab, jalad saavad märjaks, väga ebameeldiv!!
Viga 5 mintsi
KP87 ja 97 oleks tulnud ka võtta. KP27 juures on kulunud 13 tundi - oleme graafikust selgelt ees. See KP27 on üldse mõttetu punn, aru ma ei saa, miks ma selle träkile märkisin??? Edasi on mööda teed minek. Kottpime ja kuradi külm on, panen vesti kile alla selga, Merka lisab veel paar kihti. Näpud külmetavad veits, kindaid oleks tarvis. Seista eriti ei saa. Aga kannatab elada. Isegi joosta kannatab lausikut.
KP88 juures vahetan lambil patakaid - Mann ja Maris tulevad rõõmsal ilmel kapates võssist ... aga ei lähe otse lõikama KP49 peale. Ma küll lootsin, siis oleks me ka otse lõiganud. Läheme ringi mööda teed.
Joogipunktis ei joo, vähemalt vett mitte. Isegi kotte pole vaja täita. Aga
KP59 poole ei lähe ühtegi loha??? Imelik!! Teeme ise!!
Punni võtame, ei otsi!! :-)Enne Pikajärvet on maailma kõige külmem hetk vist, kell on 5 hommikul, endiselt täiesti pime. Aga sisemuses on lootust, et enam pimedamaks ei lähe! Keerame valest teeotsast, koerad tahavad meid surnuks haukuda, jagame ära, tuleme tagasi. Järvelt tulvab mõnusalt sooja õhku! Jääme vist ellu!!!
KP61 läheneme valest küljest - küll kõige lühemast, aga looduslikult kõige rõvedamast.
Kuusevõss ...
ei, ilge kuusevõss ...
ei, eri kuradi jäle kuusevõss, poolenisti raagus, okkaid lendab, surun ja surun ja jäängi nelja kuuse vahele kinni. Ei saa edasi. Tagasi ka ei saa. Muhvigi ette ei näe ka. Rapsin ja sahmin seal, kiunun ja niutsun, lõpuks saan ühe jala liikuma, siis käe, saan ühe kuusekese vähe ära painutada, mahun veidi edasi. Ilge kant!!! Kes see kurat istutab puid nii pagana tihedalt!!
Äratulek - sama kadalipp!! Suu, nina ja kõrvad on okkaid täis - ainult inisen tasa!
Aega on kuskil 6,5h - kui valgeks läheb, peab miski juurdevõtu plaani tegema.
Ahhh, lähme võtame KP102 ära, siis mõtleme edasi!
KP102 ... täpselt 50 mintsi tegime viga!!!
Pluss KP võtmiseks kulunud aeg. Kokku 1h ja 20 mintsi! Võimas!!!
Läksin ülbeks!! Lasin lõdvaks, mõtlesin, et küll lõpupoole staaridele jookseb ise pihku, lohad ju ees eksole ja ... !! Korralikult karistati ära ... pikalt ei saanud mittttttemidagi aru, kus me oleme!! Kohe pikalt, pikalt!! Ja peale paikasaamist läks ka veel aega, et KP võtta. Väljatulek oli taas korralik sahmerdamine. Jube piinlik!!!
Nu ja pean mainima, et ei saanud ma lõpuni pihta sellele 5m kõrgusjoonele!!
Samas leidis suures osas lahenduse probleem - mida teha tohutus koguses ülejääva ajaga???
Päike tõusis - Pilkuse järv auras - ülemõistuse ilus!!!
KP102 koledus ununes. Isegi väss ununes! Jalad olid kanged, aga ei midagi hullu. Ilm soojenes, hakkasime nägema inimesi!!
KP77 oli taas rõntske võss, mille moodustasid igas suunas kukkunud kuused. See on täiesti naljakas värk, kuidas lageda serva tekkib selline 20-30m vöönd, mida on võimatu läbida. Ronid ja poed nagu tõuk ... riided rebenevad igast otsast ja ei saa edasi!! Uskumatu pask! KP'st tulekut püüdsime lühemaks optimeerida - veel hullemasse padrikusse sattusime!!
KP103 Väike Munamägi. No muidugi on rajameister vaenlane ja paneb KP mäe kõige tipumasse tippu!! 22h oled jalgadel olnud ja siis - palun -
roni tippu, tõuk!!!
Allatulek on tegelikult mõnevõrra ebameeldivam kui üles. Nagu valusam.
Munaka all tegime koosoleku: 2h on aega, mida teha??
- Merka: võtame KP66!
- mina kiunusin vastu - mõttetu edasi-tagasi jooks - kuskil 10+ km, me ei pruugi jõuda ja üldse joosta ei tahaks enam
- Merka: ei ole viisakas minna finišisse rohkem kui tund enne kontrollaega!! Nii ei sobi ju!!
- mina: krt tõepoolest tobe. Okei, teeme ära! Peab meeldima!!
Pärastine analüüs näitas, et vo oleks pidanud minema hoopis
KP65, 33, 21 jahile??
Võtan ibuka + ühe shoti + redbulli! Tõusen jalule, raske on. Mediteerin endaga - teen ära!! Panna on vaja!! Hakkan jooksma! Merka võtab ka suures hirmus ühe tabla -
krt seda hullu looma teab!!Otepääl lausikut ja Tartu poole alamäge jookseme. Täiesti okei on joosta. Või no tähendab sörkida. Sisendan, et igasugune seasörk on alati kiirem kui kõndimine. Ja me ei tea, kaua selle KP'ga läheb.
Rahvas tuleb vastu, meie läheme - natuke õõvastav!
KP66 võtame, ei otsi!Tagasiteel jookseme kuni Otepää tõusuni. 40 mintsi on aega.
Linnamäe
KP25 võtame ka! Jõuga! Joostes! Saame hakkame! Oleme kõikvõimsad!
Panna on vaja!!Finišisse jookseme!
Tehtud!
Olen lõvi rsk!!!!
Tulemused:245 silma
XV 16. koht (üld 89. koht)
Aeg: 23:42.55
Kokku läbisime: 102km (Merkal näitas 97km ...????)
Lähes kõik läbisid vähem, võtsid rohkem punne ja said auhinnalised kohad!
No eks me proovime teinekord paremini!
Täname perekond Fjodorov/Tuula-Fjodorove Juusalt, Respect!
Lisaks kõiki teisi, kes meist vähem punne said! Ja neid kes meist vähem maad läbisid, aga rohkem punne said - nagu näiteks
Ehtel/Riika ja Airi/Marje ... vot nemad ei meeldi mulle!!!
Aga Respect ikkagi!
Sest nad tegelikult on ikka üliägedad! No enamiku ajast!!
Tänan fotograafe: Merka, Kadri, Reigo Teervalt ja Aldis Toome! Respect!
