Jüri Xdream ... hull möll 1959 aasta rabas

3.09.2016

Patika 1983

Sääsehirm (Merle, Agur, Tarvo)
B-rada

Jüri (eriti Patika) orienteerumispiirkonnana on o-inimestele juba nõukaajast tuntud kui koht - kuhu vabatahtlikult o-jooksudele ei mindud. Kes käisid ... need nägid veel aastakümneid õudusunenägusid täiesti suvaliselt joonistatud kaardist, mis kajastas täiesti suvalist eesti võssi täiesti suvalisest vaatenurgast. Mitte miski ei klappinud mitte millegagi - joosti lihtsalt puhta õnne peale. Vahel tuldi metsast ka välja ... hilja, teinekord kõiki KP'sid leidmata, nägu mossis - sm. Arnold Sommerlingi nimelise sovhoosi maade loodus oli karm!!

Aastakümnetega ei ole mitte midagi muutunud - Patika on Patika - raba ilma igasuguste orientiirideta. Et nostalgialaks oleks õõvastavalt täielik, anti kasutada 1959. aasta kaart - mis ei kajastanud mitte millestki mitte midagi ... aga hakkan algusest :-)

Eraldistart oli väga hea idee, tõkkejooks ka ... tõi meelde kunagised kergejõustikutrennid, tõkkeisted (ei salga, et minu painduvus ei lasknud enne starti seda harjutust enam teha), tõkkele lähenemine, jalg peale tõket kohe maha, vastaskäsi jõuliselt ette, õlad ei pendelda, puusad hoiad üleval jne. jne. - kõik see meenus ... õnneks ei hakanud rajal katsetama ... ei oleks esimesest tõkkest kaugemale saanud :-)

Alguse- ja lõpuosa

Jooksuetapp sujus, no orienteerumine on meie ala - neelasime tiime jõudsasti, ühtegi o-viga ei teinud. Oli ette teada, et Jüri terviseradade ümbruse rohelises võssis ei ole vaja vaadata, et kuiva jalaga saaks - ei saa! Toore jõu ja jõhkra suunaga otse läbi - see toimis!

Ratas oli ka suhtkoht selge ja lihtne - muudkui sõida.
KP 14 LÜ õngitses Agur silmapaistva vilumusega "kalu" ... miskipärast oli meie ringi küll 7 kala pandud nõutud kuue asemel, aga Agur sikutas häirimatu rahuga need kõik ära, ei hakanud tühjast tüli tegema. Kui 7 siis 7, mis vahet seal on :-)

Ja järgmises KP's läks lahti! Võta kümnest KP'st 7! 1959 aasta kaart! 
Sisuliselt oleks võinud tühjale lehele need KP'd joonistada - oleks lihtsam olnud. Mina muidugi kohe ei vaadanud ka, et kaart on ajaloost, Merka küll ütles, aga lasin selle kõrvadest mööda. No muidugi oleks pidanud kohe võtma suuna, mõõtma maa ära, panema silmad kinni, lugema samme või gepsu ja lihtsalt minema ... kuni kohal oleks.
Aga vana orienteerumiskool ütleb, et ikka tuleb radasid vaadata ja muid orientiire!
Daaaaa, mis orientiire võib olla säilinud 1959'st aastast?? Hallooooo!! Tule mõistusele!!

No hakkaski juhtuma asju:

Aasta parim ülesanne!!

Suund ette, lootus jõuda KP109 kõrgendikeni, no need peaksid ju märgatavad olema!
Jõuan miski sihi/kraavini - defineerin selle jõuga KP109 juures olevaks, suund klapib ideaalselt. Korra on mõte et pööraks vasakule, võtaks selle KP109. Natuke kahtlen, kas on õige kraav/siht, ilmselt olen paremale kaldunud - aaa lähengi siis paremale kõrgustikule ära, see kindel pidepunkt, sealt KP107 peaks lihtne olema.
Jõuame astanguni ... rahvas juba möllab seal. 
Eemal paistabki miski küngas - arvan, et oleme KP107 kõrval, lõunasse jääb miski karjäärimoodi auk ka. Idas on kõrgepingeliin - oot see peaks ju kaardil olema!! 
Daaaaaa ... 1959 võibolla ei olnud seal seda liini kulla vend!! - arvavad Merka ja Agur. 
Okei, nõus. Aga ikkagi maastik klapib, 107 on siinsamas.
Pöörame rappa ... midagi ei ole. Ühtegi küngast ei ole!! Rahvast ka ei ole
Igaks juhuks hoian põhja, võibolla oleme liiga all?
Eemal paistab kõrgem mets, jõuame miskile künkale ... ei ole KP'd, aaa kus me oleme??
Kõrval paistab veel üks küngas ... pakun et läheme sinna igaks juhuks vaatama, aga sealt tuleb just mingi väga õnnetute nägudega tiim - saame aru, et pole mõtet minna (täpselt seal oleks olnud KP107!!)
Mul tekkib kartus, et me läheme põhjapoolt kaardist välja juba, keeran tagasi lõunasse.
Mingid inimesed tulevad vastu - ütlevad et eieiei, järv siinsamas, vaja rohkem põhja minna.
Keerame põhja. Mitte midagi ei saa aru, kus me oleme!
Leiaks mingi punni, saaks ennast paika!
Rahvas sõelub õnnetute ja veel õnnetutemate nägudega suvalises suunas - hõige "olete mõne leidnud ka või? - Ei ole!" on täiesti tavaline.
Lohasid tekkib ja kaob, kõik jummala suvalistes suundades! Ja praegu on  veel vähe rahvast metsas! Ei kujuta ette, mis hiljem seal toimus.
Korra tundub Agurile, et järsku oleme mingil teel, järsku on see KP108 juures olev tee?
Proovime läände panna, igasugune tee kaob kiirelt. Pekki, pekki, pekki - millestki pole ennast paika panna. Vaatame nõutult teineteisele otsa???? Tõdeme, et siit saame välja ainult enda mõistuse abil, lohad meid ei aita.
Okei lihtsalt läheme kuskile poole kuniks leiame KP, siis saame paika.
Kõmbime ja kõmbime, passime kõrgemaid metsatukkasid, alla ei anna. Peab saama!!
Lõpuks oleme täiesti juhuslikult KP108's. Jesss!!
Edasine on lihtne - suund peale, maa ära mõõta, silmad kinni ja minek. Mina vaatan kompassi ja suunda, Merka karjub meetreid ... kõik sujub ideaalselt!
KP 104-103-105-106-107 tulevad väga täpselt. Ma ei lase ennast segada ühestki lohast ega teistest tiimidest - murran suuna järgi otse - kasvõi läbi jämedama puutüve!
KP109 juures teen väikese vea, lasen ennast teise tiimi minekust veits eksitada, paneme paarikümne meetriga mööda. Õnneks hüüab Merka, et maa on täis! Otsime veits, Merka leiab.
Suund, meetrid - ja silmad kinni järve poole, kaardilt vaatan ainult N-S jooni, et need oleks kompassiga õiged. Mind ei sega mingid kraavid, sihid, lohad ega võss - tuimalt ja jõuga otse läbi! Toimib. Tehtud!!
Meie meelest tuleks "Aasta Auhind" anda selle ülesande eest! Päriselt! See tõesti oli lahe!! Lõpuks ometi oli orienteerumine, kus tuleb osata kompassi kasutada ja orienteeruda, mitte mööda loha joosta!

Kanuus saame kuidagi sandi aparaadi, see ei liigu eriti, paneme nõrka (eriti meie Aguriga :-). Kohe nagu täiega oleme täna kanuus nõrgad - see on ju meie ala ja nüüd oleme nõrgad! Ebameeldiv, aga kohapeal rohtu ka ei leia, Merka teeb meile selle asja ka väga selgeks muidugi!! Õnneks KP'dega viga ei tee.

Muu träkk

LÜ - auklik toru. Suht kiiresti tabame ära, et pihkudesse ja suhu ei mahu kuigipalju vett. Kõige mõistlikum on kolmekesi katta torul võimalikult palju auke ja rahulikult toimetada. See töötab kenasti. Agur üritab veenda meid 15 mintsi trahvi võtma ... aga me ei lähe õnge :-)
No elu sees ei lähe poole ämbri täitmine 15 mintsi!!
Ämber täitub väga vaevaliselt, aga siiski täitub. Mida rahulikumalt toimetada, seda kiiremini asi sujub!

Ratas - korralik mudaträkk, KP54 ja 55 on korralikud mudaaugud. Päris ujumiseks ei lähe, aga rinnuni vesi on küll. Osad otsivad minekuks kuivemaid kohti - ma kunagi ei ole sellest aru saanud, milleks aega raisata?? Enivei saab märjaks ja mudaseks, mida siin mõelda on - mauhti sisse ja asi tehtud. 

Viimane träkk on jooks Jüri tammikus. Jõudu on, paneme jõuga otse ja ei eksi.
Finiš!

Tulemused siin
39. koht (sega 13.)
Aeg: 4:49.35.

Tegelikult oli aeg peaaegu 10 mintsi aeglasem, aga miskipärast otsustati toru LÜ arvestusest väljavisata. Ei saanudki aru, milles see probleem oli? Mõttetult virisetakse igasugu LÜde kallal - aru ma ei mõista!! Seiklussport ju - ei pea kõik distsipliinid olema tuim panemine pulss 180! Üldse ei peaks!!

GPS-träki järgi kulus meil seal Patika rabas ekslemisele 40 mintsi, mis oleks tehtav olnud 10 mintsiga - ehk aeg oleks võinud pool tundi kiirem olla. Oleks ... oleks ... oleks...!!

Nagu Ets ütleb: "Elu on vigade kogumine. Eriti o-elu"
Õpime veel!!