Sääsehirm - Merka, Marek Zahkna ja mina
B-rada
Marek oli nö "laenatud" asendama Agurit, kes viibis kaugel maal.
Enne sai nalja visatud, et ... Marek jookseb ja sõidab meid raudselt siruli ja surnuks ... ja ega tegelikult teisiti ei läinudki, vähemalt minul.
Merka säras ja õitses muidugi lõpuni, tema jaksas.
Teiseltpoolt lähenedes planku ei olnud :-)
Ratas ... no ma ei jõudnud veel kaartigi väljavõtta, kui Marekul oli kõik peensusteni teada rattaträkk kanuuni ... ja ka kanuu ... ja ilmselt ka sealt edasine rattaträkk. Ma ei võtnudki siis kaarti välja. Kanuualasse viis rattaträkk mööda paari KP'd ja liivast teed - no see küpsetas mu korralikult ribadeks - lihtsalt ma ei saa edasi sellisel teel - nuta_või_naera. Pigem ikka nutan muidugi!Vahetusalas olev KP 91 on nõrkadele - seda me ei viitsinud piuksutada - no mida sa piuksutad punni, kus sa niikuinii pead olema. Vist mõtlesime, et kohtunikud ise teevad selle meie eest - ei teinud - jagasid 15 mintsi trahvi /no see teadmine tuli muidugi alles protokollis/.
 |
| Pilt Meelis Toomilt |
/me jälle lootsime, et saame lonksu juuagi - no ei olnud seda aega/
Tagasiteel kadus Marek vahepeal jälle vette ... et võtta punnid 94 ja 107.
Meie Merkaga panime vahetusala poole ... ja kui me poleks veendunud olnud, et Marekul ilmselgelt läheb rohkem aega kui meil ... poleks me ilmselt lõpupoole tirri lasknud ... ja oleks olnud kanuu ajaga esikolmikus. Nüüd oli meil 4. aeg B-raja tiimide seas .... ja Marek oli juba kannatamatult jalat jalale tammumas vahetusalas - täiesti müstika!
/ja taas ei olnud aega juua ega geeli kotist urgitseda!!/
Edasine rattaträkk sujus, ma muidugi taas pinnaseteel ei jaksanud nii kiiresti sõita, kui konkurendid - märkamatult olime sattunud kuskile esimese 10-15 tiimi sekka siplema. Pean ausalt tunnistama, et ma väga ei tea, kuhu ratas meid viis - lihtsalt polnud aega kaarti vaadata - pidi tegelema põhiliselt enese elushoidmisega. No asfaldil ja kruusakatel ma suutsin teistele tiimidele ajuti ka konkurentsi pakkuda.
Marek luges kaarti .... ja ühtegi viga ei tehtud - ainult vajutati, nii et mul silme ees virvendas.
Eraldi o-jooks
Ma olin suhtkoht punases ja esiti ei saanud aru, mis teha tuleb. No lõpuks ikka sain - minu osaks jäi KP115 ... mis, nagu selgus, muidugi asus ala teises otsas! Oi pekki ma olin ikka päris läbi kui tagasi tulin sealt ... ja no arusaadavalt ... Merka ja Marek puhkasid rataste najal, haigutasid ja irvitasid mu üle.
/ja jälle ei olnud aega juua, õnneks KP's jõudsin Gutari sisseimeda - midagigi/
Rattaträkk Mareku kaardilugemisel vahetusalasse, kus ees ootas X ja Y o-jooks reljeefikaardil.
Igaks juhuks kallasin vahetusalas kohe 2 topsi jooki sisse - korraga. Muidu jälle pole ju aega. Ja võtsin kaardi pihku ... kompassi polnud aega võtta. Õnneks oli mets suhtkoht lihtne ja ...
... no ma üldiselt enne arvasin ka, et ma midagi tean orienteerumisest ja suundajooksmisest
Ei tea!
Mitte midagi ei tea!
Pole veel teadma hakanudki mulle tundub!
Ma pole veel üldse arenema hakanudki!
Kui panna järjekorda ... siis peale Marekut tuleb kolm tühja A4 lehte ... ja siis neljanda lehe allservas olen mina ... parematel päevadel!!
....
Marek teadis ilmselt kõike, mida orienteerumisest üldse teada annab.
Absoluutselt kõike - teoorias ja praktikas
See oli ikka täiesti müstika - kuidas kaarti loetakse joostes, rattal ja kanuus ... RESPECT!!!
 |
| Pilt Meelis Toomilt |
Y-ringil ma tundsin .... et tahaks vist surra. No ei tõusnud jalg teise ette.
Merka ikka tõmbas vahepeal tempo alla ... aga ... eks enamus aega ta tundis täit mõnu minu olukorrast a la: "Pille, palun JOOKSE NÜÜD!" - oi ma kohe tundsin seda tema olekust!!
Nooh kuidagi sai Y-ring ka läbitud. Krt ma pole vist Xdreamil nii otsas olnudki! Nagu kohe sõna otseses mõttes. Ma ei suutnud isegi vaadata, et mis punktid meil ees on - Merka inf eesootava osas oli ka nii segane, et ma ei saanud ööd-ega-mütsi aru, et palju või mida või kuidas.
Aaaaaaga kohe järgnes rattaträkk ... enne suutsin 3 topsi isostari korraga vahetusalas endale ülikiirelt sissevalada - aeg tiksus ... ja rattaga kohe muidugi rannaliivale ... PEKKKKIIIII!
Tugevamad sõitsid sealt läbi, nõrgemad jooksid ratas käekõrval ... ja ... ja mina jalutasin ratas käekõrval. No okei paar jooksusammu tegin ka.
KP50 - väike ringivaatamine - ma tunnen, et istuks maha ja laseks neil selle KP üles otsida. Aga ei - KP on puu otsas. Allaronimisel hüüab Merka: "kuule aita mind!" Vaatan suhtkoht lamba näoga, et .... möhhhh?? ... aaaaa mina väää?
Edasine oli taas Mareku juhtimisel tuulikute vahel ringisõitmine - mina hammastega Merka tagarattas kinni - teadmisega, et kui 5m vahet sisse tuleb ... siis ma ka maha jään. No enam-vähem ja väikeste mööndustega suutsin hoida. Mõelda ei suutnud - vahepeal kadus arusaamine ka sellest et kus ma olen, kes ma olen ja miks ma siin olen?
LÜ - tornist laskumine - Marek võtab selle enda peale ... mina võtan enda peale murul lebamise ...
Merka seletab veelkord - ma ei saa mittttemidagi aru!
Suudan ennast nii palju liigutada, et Shleha sissevalada - elu tuleb tagasi mu juurde.
Merka endiselt räägib mingist pildist ja kahest jalast - ta ikka on visa inimene!
LÜ tiimipilt sildiga kahel jalal - nooh saame hakkama, Merka minu kukil ja meil Marekuga üks jalg kivil. Tehtud.
Viimane rattaträkk - paar KP'd teepelt nokkida ja finiš.
Unustan koti maha - Merka paneb selle endale selga, aga ma nõuan selle tagasi! Kui rihmad kinni saan ... on Merka ja Marek muidugi juba täpiks tõmmanud. Tuul on vastu ja üritan meeleheitlikult neile järgi tõmmata, et tuulde saada. Peaa.a.a.a.a.aaegu saan nad kätte väikesel tõusul, miski paarkümmend meetrit jääb vahet ..... ja siis mäest alla nad lihtsalt veerevad eest ära.... pekkkki mul läheb kohe tuju päris ära -"halloo, kas järsku sõidaks tuules? Oleks lihtsam järsku? Saaks kõik kiiremini edasi? Allooooo???" tjahhhhh - nad üldse ei meeldi mulle sellel hetkel, absoluutselt vastuvõetamatud tiimikaaslased!!!
Tunnen, kuidas silmade eest on sinine ja ma lihtsalt ei jaksa neile järgi sõita. Surun kiivri vastu lenksu ja silmad maha ja ... lihtsalt väntan suurt midagi tundmata ja midagi vaatamata - korra sõidan isegi üle asfaldiserva maha, see toob pildi jälle ette tagasi. Tuulde ei jõuagi.
Viimased KP'd tuleb singeldada mööda rohumaa radasid - jalg on ikka täitsa tönts ja mis eriti imelik - käed ei jaksa lenksu hoida. Vahetult enne linna sõidab CC Rota Mobilis minust nagu postist mööda ja siis ka Merkast/Marekust - nad parasjagu lasevad tirri mind oodates - ja ma üritan väikesest mäest üles saada - liigun aegluubis. Mott on ka kuhugi kadunud - tuleks see sinine kaar kuidagigi!
Lõpuks siiski vahetusala ja 100m joosta finishisse. Joosta nagu isegi jaksan!
Finiš!
Pole hullu, seisan jalul.
Marek ja Merka vist ei ole higisedki ..... respect!!!
Aaa mis siis juhtus??
Tulemused:
Aeg: 4:12.49 +15 mintsi trahvi = 4:27.49
Kokku: 20 koht (sega 5.)
Ilma trahvita oleks olnud üld 11. koht ja sega 3. Aga ju siis ei olnud niipalju õnne!!
SummaSummarum: Mareku vedamisel tuli ikka müstiliselt hea võistlus ja kõrge koht. Poleks uskunudki, et niimoodi ka saama!