XT Talverogain

21. märts 2015
Rocca al Mare

Sääsehirmu tiimi moodustavad täna Helen ja mina.

Otsustasime alustada Kopli ps'st. Loogika oli järgmine: Koplist tagasitulles - mida ei osanud
ennustada millal me sealt tagasi jõuame - oleks saanud suhtkoht Saku SH lähedal Vabaõhumuuseumi kandist noppida üsna palju punkte. Vastupidi - tulles Kakumäelt - olid lähemad punktid Saku SH'st üsna kaugel. Põhimõtteliselt rajavalik oli täiesti adekvaatne ja ka loogika kulgeda idast ülespoole ja Kopli lahe serva pidi alla töötas kenasti.

Idaosa - Kopli ps.

Kõige ebameeldivam oli see, et mul oli kohe alguses joosta jube ebamugav. Ei olnud raske ega muu vaid sõna otsese mõttes ebamugav. No ei saanud seal Veskimetsa tänavatel mingit rütmi ega mingit õiget olemist. Hingeldasin nagu loom ja no kohe täitsa ebameeldiv oli.
Esimene tund - 49 silma

Noppisime kõik KP'd ära ja suundusime läbi Merimetsa Paljassaare poole. Midagi suurt siin meenutada polegi - KP'd majade vahel - ei midagi erilist.
Küll aga poolsaare põhjaservas olid kohad, kuhu polnud sattunud - garaazikooperatiivid, kurikuulus prügimägi, natsa tööstusmaastikku ja Kopli Liinid .... kus kahjuks enam suurt midagi alles pole.
Teine tund - 99 silma

KP46 juures panin mina totaalselt mööda. Kuidagi ei jaganud ära neid Stromka rannas olevaid radasid ja arvasin, et olen kõvasti rohkem idas. Mingil hetkel tuli tunne, et oleme juba liiga all ja ... siis sain aru, et pekki me pole üldse seal kus arvasin. No panime siis majade vahelt tagasi ja pärast väikest sorgeldamist saime ikka ennast paika ja KP'sse. Ja mina olin selleks hetkeks kuramuse läbi omadega. No Helen jooksis muidugi nägu naerul ja minu üle irvitades sujuvalt edasi.

KP53 - 44 - 35 - Mustjõe kandis kergliiklusteel oli minu jaoks täielik must auk. No ma ausalt ei suutnud enam. Ei jaksanud, jalad valutasid rõvedalt ja olid täiesti kanged. Tegelikult juba Kopli Liinidel majas ronides (KP23) ma tundsin, et pagan, jalad on jube imelikult kanged - no kole valus on trepist alla ja üles minna - eri kuradi jube oli üle mingi betoonaia ronida - no ei saa jalgu põlvist ja puusast kõverdada - hakka või karjuma! Kolmandal tunnil ikka selliseid asju ei tohiks veel juhtuda - ise ka olin veidi hämmingus, et mis nüüd siis lahti??? KP44 jaoks oli tarvis mingist trepist alla minna ... kuidagi vaikselt roomasin, iga astumine oli paras pein!
Kolmanda tunni lõpuks - 136 punkti.

Kergliiklusteel Al Mare taga tekkis ka väike irooniline diskussioon - järsku ma tahan kohe finishisse minna? Tund oli veel muidu aega. Või no mis diskussioon - Helen küsis ... mina ei vastanud, ainult siunasin teda mõttes - ma sel hetkel ikka päris vihkasin teda! Nagu tõsiselt! Krt. tuleb esimesele rogainile ja kohe ülbitsema! Nagu mismõttes??

Lääneosa - Kakumäe 

... samas ... oma sisemuses ... oi te ei taha teada, kuidas ma oleks tahtnud ära minna! Juba kaks tundi tagasi ma tegelikult tahtsin ära minna, pooleli jätta, katkestada, lõpetada kogu see õudus!
Aga see oleks olnud viimane lause minu elus, mis üle mu huulte oleks tulnud: "jah, läheme ära!" - peale seda ma oleks pidanud ilmselt enesetapu tegema.
RAM'i mäest jalutasin üles ... füüsiliselt ei jaksanud lihtsalt joosta. Helen jooksis. Ei vaadanud kordagi isegi tagasi ....

KP91 oli joogipunkt - geel, geel, geel ... ja veelkord geel. Pool tundi tagasi võetud Gutar ... ei mingit mõju. Aga nüüd läks edasine paremaks. See tunne, et vaatamata jalgade valutamisele sa teed paar kiiremat sammu ja ... ülla-ülla jalgade olukord muutubki paremaks - see on hea tunne!! Vabaõhumuuseumis oli paras trikk nende aedadega - välja sai ainult paarist kohast. Seetõttu otsustasimegi KP72-50-30 võtta. Ja lõpuks KP20 kui jõuab. Tegelikult oleks ka KP24 võinud ja jõudnud, aga minust polnud otsustajat ega mõtlejat sel hetkel.
Viimased pool tundi oli rohkem metsa, vähem asfalti ja mul läks enesetunne iga sammuga paremaks. KP30 juures tundsin juba, et võib kohe täitsa joosta ... ja kohe kiiresti joosta. Meeldiv! Tubli, Helen, väga tubli oled!!!

Tulemused (ametlikud siin)
Aeg: 3:48.12
169 punkti
34. koht (DH11)

Nats numbreid siia veel:
Läbitud km: 33km
LL km: 23,6 km
läbitud/LL koefitsient: 1,40
liikumiskiirus: 8,68 km/h
Tempo: 6,55 min/km

Erinevaid blogisid lugedes jäi silma Krista Kõivu blogi - no see pilt on seal ikka üüüüber hästi tehtud, RESPECT!!!

23. Valdade talimängud

28.02-1.03

Sel aastal on siis see talv, kui juba tegelikult poolest veebruarist enam lund ei olnud. Siin-seal mõni riba on ja ... selle riba peal siis mõned entusiastlikumad üritavad.
Aga Valdade Talimängud on vanemad kui meie - need tuleb pidada. Peetigi. Murdmaasuusatamine näiteks Jõulumäe kunstlumerajal. Mäesuusatamine näiteks Kuutsemäel - no seal on nats rohkem lund.

Esimesel päeval kavas individuaalsed alad. Naistel 5 km ja meestel 10 km. Ring oli 2,5 kildine ja tegelikult väga heas konditsioonis. Kergelt jäine, pehmematele kohtadele loobiti magneesiumit ... ja jälle oli üsna kõva. Ja minul Start BM libises jälle ... peaaegu et ülihästi. Mitte kehvemini kui koondise härradel.

10 km on ikka üks kõvem vajutamine! Ma esimese ringi vajutasin, siis andsin veits alla, kolmas ring olin väsinud ja viimane ring siis üritasin väheke sõita. Selline setup kujunes kokku. Tegelikult see O2 omastamise võime on ikka null! Iga tõus tekitab sellise laktaadi, et isegi kui tahaks seejärel vajutada .... siis mõistus lihtsalt ei lase jäsemeid kiiremini liigutada. Isegi tihtipeale jõuaks, aga ... see õudne piimhappe kuhjumine käib üle igasuguse tahtejõu. No ja kiirus ... ma olin vist kuskil mujal kui seda võimet jagati!
Aga lõpptulemus oli isegi natsa parem kui ma eeldasin. Ma ei uskunud, et ma alla 35 mintsi sõidan. Ja peale mind oli veel vendasid!

10km (M40)
aeg: 33.57,6
36. koht


Teisel päeval oli teade ja me saime isegi meeste tiimi kokku - mina esimeses vahetuses. No tere tali! Nagu koos kogu Eesti koondisega joonel - võimas!!!
Naistel oli 3x 2,5km ja meestel 3x 5km. Ring sama mis eile ja vast tiba isegi jäisem kui eile, aga ikkagi väga heas korras!! Naised - Laura Lisette; Gerly; Karin - laksasid kohe 13. kohaga 20 võistkonna seas .... RESPECT!!!

No ja mina siis asusin joonele muuhulgas Meelis Aasmäe, Romet Sutti ja teiste korüfeedega ... no sisuliselt TM'i esi 100 olid kõik ilusti olemas võistkondadesse jaotunult. Ja esimeses vahetuses ikka kõige kibedamad tegijad. Stardinumbri järgi olin seal rivi teises kolmandikus - 4 tiimi kõrvuti ja mina õnneks mitte esimeses ja kahjuks mitte kõige tagumises reas.
Kui pauk käis ... mul läks ikka aega, et minema saada. Esimese tõusu all vaatasin ... mitte kedagi minust tagapool enam ei olnud ... kuidas nad ette said? Müstika! Esimesel laskumisel ikka 3-4 mehest libisesin mööda, aga paaril järgmisel nad ikka tegid asjad selgeks. Ma jäin mõneks ajaks 2-3 vennaga sõitma, kuni esimese ringi peaaegu lõpuni - siis nad ikka vaikselt sõitsid eest. Ja üks härra jäi maha. Teisel ringil ma ikkagi jooksin neid tõuse ja ... eelmine vend hakkas tasapisi selg ees lähenema. Eelviimasel tõusul sain ta peaaegu kätte ... aga see võttis mul ka pildi nii tasku, et viimast tõusu ma joosta ei jaksanud ja .... ei saanud ikka kätte. Andsin siis teate üle 24. (25 tiimi oli).
Jaak sõitis kõvasti - 14. ja Raido siis ka polnud viga - kahju ainult et lõpusirgel veel koha kaotasime.
Enda ajaga ma nüüd väga rahul küll pole - miski mintsi oleks võinud ikka kiiremalt sõita, isegi alla 15 mintsi oli salajane lootus enne starti, aga ... no ei jaksanud nii kiireid liigutusi teha.

3x5 km
1. vahetuse aeg: 16.07,3

Aga Nissi vald oli murdmaasuusatamises ikka väga kõva - 10. koht! No ikka kõva RESPECT!!!