Alutaguse maraton

7.02
42 km

Dziisas ... ma seisan keset Alutaguse suusastaadionit, näpus on Fischeri klassikasuusad ja jalas Madshusi klassikasaapad ja veel ühed kepid nimega Balakovo - 25+ aastat vanad (siis olid need kõvad tegijad), aga praegu näevad välja nagu ... 25+ aastat vanad suusakepid.
Et nagu mida? Kus ma olen? Apppiiiii!

Hästi tasa panen suusad maha - no ostsin need Fischeri Zero'd, mille keskel oleks nagu liivapaberit meenutav asi - no poes öeldi, et ei pea määrima aga peab ikkagi. Et siis nagu mis peab? Määrima peab või suusk peab?
Kunagi olid sellised keskelt kalasabamustriga suusad - need pidasid ilma määrdeta täpselt sama palju kui kalasaba mustrita suusad ilma määrdeta. Kunagi olid ka gnuu-karvadega suusad ... võibolla olid karvad pärit mõnelt muult sõra- või kabjaliselt ... need pidasid. Absoluutselt igal pool ja igat pidi.

Nüüd on mul mingid Zeerod ... ja mul puudub igasugune usk, et nendega saab vahelduvat sõita. Esimesed sammud meenutavad umbes seda, kui põrutada saanud Juri Gagarin tõsteti välja allasadanud kosmosekapslist - vana naeratas ja ütles "gde hui bljääät?"
Eelmised klassikasammud tegin ... no nii umbes 25 aastat tagasi. Mitte midagi ei mäleta!! Nagu ka Gagarin!

42 kilti klassikat ootab ees. Mul on rinnanumber kuskil keskel ... sinna ma ei lähe. Kardan. Jubedalt! Astun viimase stardigrupi viimasesse ritta ... ja siis veel mõned sammud tahapoole. Ärge palun segage mind, ma ka alles tulin!
Enne näen veel möödajooksvat Toomast, kes ütleb mulle sõnad, mille peale ma lähes külili kukun - igati hea algus tänasele päevale!

Start. Vaikselt lohisen grupiga kaasa, tasa-tasa. Esimeseks TP'ks (10km) olen juba omandanud mõned klassikastiili põhitõed ja ... nooh annab sõita küll sellist stiili, pole hullu. Teiseks TP'ks (20km) olen väsinud. Nagu tönts olen. Aga see asi hakkab mulle meeldima. Ja kõige rõõmustavam on see, et suusk peab. No nagu ausalt nooh!! Peabki ja mäkke ronin enamasti otse. Ei jookse (tegelikult peab selles stiilis jooksma - you know!) vaid astun. Mõnus on. Aeglane olen, väga aeglane! Täpselt poole peal on ajaks tiksunud 1:40. Võimas!

Kuna stiil on selgemaks saanud, inimesed lasevad mäest alla endiselt ainult sahka, mul peab ja libiseb ka päris hästi, siis ... lihtsalt asun rahvast mööda sõitma. Ma ju jõuan!

Kolmandaks TP'ks (31km) olen nagu täitsa löögihoos. Tehnika on mind küll mõnevõrra mahajätnud ja selg valutab paaristõugetest. Aga minus on seda tahet ... sõita lõpuni! Viimased kildid rahmin hambad ristis ja tatt ripakil kõigist mööda nii siledal, tõusudel kui laskumistel - absoluutselt kõigist. Pika puuga. Aga olen ikka väsinud ka seal finishikaare all - see lõpukilt kerget alamäge on vastik - no ma ei jõua ju paaris lükata, saage palun aru eksole!!!
Finishis olen enne pimedat ja peale mind on veel rajal mõni inimene!!

Tehtud!
Ma olen sõitnud klassikalises tehnikas 42 kilti ... mis on täpselt 42 kilti rohkem kui viimasel paarikümnel aastal kokku! Ulme! Suusk pidas ja libises - jälle ulme!

Aeg: 3:21.39
629. koht.
Ma ei oska midagi sellest arvata!!
Nädala pärast on Tartu maraton - 63 kilti - klassika - ulme! Ilmselt terve nädal ei maga öösiti!