Meie (seekord Kirke, Aap ja mina) siis ka RMK matkarajal alustamas ... lõpuks ometi - eks ajalugu näitab, kas teeme edasi või jääbki nii.
Pikalt mõtlesin, kas alustada Oandust nagu kord_ja_kohus või jätta see Võsu-teema vahele ja alustada Kalmeojalt? Plaan oli 2-päevane jalgsitrip ööbimisega, koos lastega ... kahjuks Kristiina ei saanud seekord. Lõplikuks valikuks jäi start Viru rabast - esimene päev Paukjärve äärde ööbima - teine päev Aegviitu - .... - ja kui viitsime teise ööbimise ka teha, siis kolmas päev Kakerdaja raba kanti Napule järsku??Kuna ilma eeldas 30+ kraadi, ilma vihmata, siis telgist loobusime kohe. Vaatamata sellele võtsid lebod/magamiskotid (endale ei võtnud kottigi, ainult lina) seljakotis ilgelt ruumi ja olid hämmastavalt rasked. Lisaks läks kotti igaühele paar T-särki, üks pikavarrukaga pluus, 4 pakki michi-makarone, üks lihakonserv ja veel ühtteist nikit-näkit. Kõige raskem aga oli kokku üle 10 liitri erinevat vedelikku. Kõik see jagunes minu suure ja Aapi Salomoni spordiseljaka vahel. Lisaks kõikidele plätud, kruugid ja keetmisriistade komplekt kottide külge rippuma - klassika!! Pekki, mu kott sai ikka rämedalt raske - üksi selga ei jõudnud tõsta!!! Nunuuh ... lohutas vaid see, et vett hakkame kohe tarbima ja see kaal hakkab vähenema.
Tagantjärgi võin öelda, et tegelt vett pole mõtet nii palju kaasa vedada - kõikjal vanal heal Kõrvemaal - allpool Peterburi teed ja ülevalpool Soodla jõge - on iga järv_ja_oja täis joogiks kasutatavat vett. Ausalt!! Ilma igasuguse keetmise või mureta!! Hoidke seda!! Tegelikult ka hoidke!!
Niisiis esimene päev ... Viru raba servas visati meid autost välja ja hakkas pihta ... kõigepealt põhjapoole, raba algusesse ja siis läbi raba taas tagasi. Oi pekki kui ilus oli see raba ... laudtee, rabajärved, vaikus, sisalikud ... ulme!! Edasi tuli lahendada esimene puzzle "uups, kuhu nüüd edasi minema peaks??" Selliseid tuli veel kolmel-neljal korral tripi jooksul ette, aga üldiselt on matkatee märgistus täitsa OK. Abiks on kohati kindel meel - "olen_olen õigel teel, ei maksa närveerida, küll see roheline silt ka millalgi tuleb!"Peterburi maantee ületamine Loksa ristis on suht-koht ekstreemne ja peale seda tuleb suhteliselt väheimponeeriv teelõik, kus tuleb lihtsalt astuda. Alguses mööda lõputut kruusakat, seejärel suht-koht offroadiks sõidetud teekest (praegusel ülikuival ajal oli seal päris porine, kuidas tava-aastal selle läbimine välja näeb .... no ongi põnevam :-)
 |
| elu esimene selfie! |
Siin kohtasime ka üht teist matkaseltskonda, kes oli alustanud päevi tagasi Oandust ... ja kavatses ka minna Aegviitu.
 |
| Suursoo Paukjärve tornist |
Paukjärve!
See on koht, kuhu tasub minna! Nagu reaalselt!!
esiteks - sinna ei saa autoga ligi, seega on seal vähe rahvast
teiseks - vanast NMKÜ laagripaiga suursugususest annab aimu korralikult säilinud "amfiteater" ümber lõkkeaseme, kena teabetahvel pildiga .... ja juba hakkadki vaimusilmas nägema onne, ujulasilda, hooneid, spordiväljakuid ... mis siin olid (olla võiks). Ulme!!
kolmandaks - superselge järvevesi - potis pidi mitu korda vaatama, kas seal on vesi või siiski ei ole :-)
neljandaks - ebareaalne loodus, tee ring ümber järve, roni Suursoo oosile ja seal olevasse vaatetorni ... ja lihtsalt vaata alla Suursoole. Ja siis veel vaata, vaata, vaata, vaata ... vaata.
Ja tunnid lähevad lennates ... päikesetõus ja -loojang. Klassikud ütlesid: "... siin võiks surra!"
 |
| Paukjärv |
Ja me otsustasime ikkagi ööbima jääda Paukjärvele - kuigi päev oli veel noor ja päevatee pikkuse poolest oleks olnud normaalne minna edasi Jussi järvedeni - aga siin oli PÄRIS LAAGRIPLATS.Selline, nagu on kirjas paksudes käsiraamatutes - olgu neil kaanele joonistatud pioneer või skaut või kes iganes - olgu trükiaastaks 1930, 1960 või 2010. See oli see koht!!!
GPS näitas päevateeks 17km, olime teel olnud üle 6 tunni.
Õhtueineks lõkkel tehtud michikad lihakonserviga + mustika/vaarikavarre tee ... oi_pekki_kui_hea ... elu metsas on ikka ilus!!! ... ainult puulõhkumisseade vajaks hädasti teritamist!!
 |
| ... Elu Parim Toit! |
Ja hommik oli ulmeline!!
Ujumine, hommikusnäkk ja teele!!!
Teine päev - kott tundub tiba kergem ... katkine lebo sai jäetud prügikasti juurde. Paras ronimine oosidel ja ujumine Jussi Väinjärves - ka siin kena laagripaik ... aga pooltki mitte seda hõngu, mis Paukjärvel!!
Peale Pikkjärve tasub tähele panna, et rada viib ümber Kõverjärve ja toob sisuliselt tagasi samasse kohta ... kes ei viitsi, võib selle pauna vahele jätta ja kohe paremale Linajärve äärde suunduda.
Ja siis tuleb polügon - uskumatult suur ja künklik ja lage kanarbikunõmm mõne üksiku kasekesega - nagu vanal heal Inglismaal, kus öösiti jookseb Baskerville'ide koer! Õnneks oli väike tuuleke, sest 35 kraadi ja päike lagipähe mõjusid üsna mõrvarlikult.
... ja vett kulus
... ja pause tekkis
... kuniks rada suundus Soodla jõele, millel olev Koonukõrve sild ei olnud just oma esimeses nooruses ... aga seda põnevam see tundus! Las nii jääda!! Ärge tehke kõiki asju "korda"!
Ja sellega lõppes sisuliselt ka "vana hea Kõrvemaa" ja algas tänapäeva rekreatsioonimaastik - hooldatud "suusa"radade jms. infraga. Ilus ja veidi metsik endiselt ... aga aimatava "tehislikult korrastatud" fiilinguga.
 |
| kuskil Venemäe kandis |
Mööda Kõrvemaa suusaradu edasine tee kulgeski. Lõputu, väsitav, küll huvitav ja kahtlemata ilus, aga ikkagi ... väsitav ja ühekülgsem. Kuni Harakajärveni ... mis on üks ütlemata armas rabajärveke ... ilma kallasteta ... see tähendab kui ennast orkidevahelt sisselibistad, siis põhja pole kuskil. Ja kaldaserva all on ka vesi ... ja kallas lainetab selle tühjuse kohal ... päris naljakas :-)
Ännijärv on muidu kena, aga täiesti tavaline kõige kogetu kõrval. Ja edasi oli puhas kõndimine. Linajärve äärde minemisest hoiduge ... sealses poris ei ole vett. Katsetasin ... mitu päeva olin porine!! Väga kole koht!!
Ja kõndimine jatkus ... suhteliselt emotsioonitu, parasjagu väsitav ja parasjagu lõputu. Kuni Aegviiduni .... mille parim paik on ... endiselt pood :-)
Oma külma õlle, krõpsude ja limpsiga ... palju siis matkajatel õnneks vaja on :-)
Teisest ööbimisest elik kolmandast päevast loobusime ilmselt juba hommikul ... mitte et me nii läbi oleks olnud, aga ... ei viitsinud seekord rohkemat lihtsalt!!
GPS näitas päevateeks 22km, olime olnud teel 7 ja pool tundi.
 |
| Aegviidu. Pood. Õlu/limps/krõpsud. |
"Millal me jälle matkama läheme??" --
Kirke Aegviidu raudteejaamas enne rongi astumist :-)