XT Suverogain Võsul

5. juuli 2014
6 tundi
Tiim: Sääsehirm

Enne starti tekkis pisike error: nimelt Mari-Liisi tiimisärk ei olnudki tema enda käes, vaid ... ilmselt Merka kodus. Sellest ajast, kui sai varrukaid vahetatud ... kas me tõesti niiiiii kaua ei ole tiimiga kuskil käinud??
Kuna suure tõenäosusega oleks sellest stardis tõusnud mõningane tüli, kui M-L oleks päris ilma särgita rajale läinud (mitte et meil selle vastu midagi oleks olnud), siis ta ettenägeliku tüdrukuna oli kaasa võtnud varusärgi - see, millega ta tavaliselt aeda värvib..... vähemalt nii tundus seljal olevate värvitäppide järgi :-)

Siia kõrvale veel üks stardieelne pilt, kus meil õnnestub olla ühel pildil hilisemate medaliomanikega ... Respect Tugev-Terve-Ilus!

Kaart kätte 10 mintsi enne starti ja kiirelt 7, 8 ja 9 silmaseid punne äramärkima. Üllatavalt ruttu kujunes teadmine, et mõistlik on minna loodesse - kus M-L'i ütluse järgi pidi "... väääga ilus mets olema...". No ei saa salata, et me Merkaga oleme ühel teisel üritusel ka kuulnud soovitust: "... no jummmala ilus kõrge männimets on seal!!"  Palju ei puudunud et oleks tookord seal "ära uppunud või nälga surnud".

Aga ka mulle on nagu kuskilt meelde jäänud, et seal Käsmu järve ümber on kena mets. Ja siis on Laviku kandis (see üks paisjärve otsas olev vesiveski lõunas, millega mulle meenuvad mõned suved aastakümneid tagasi .... aaaaga las need nüansid praegu jäävad) kena männiriisikamets ja siis on meeles, et keskel on räme võsss.

Seega plaan oli võtta loodeosa KP'd ja seejärel läänest alla ja vaadata palju sealt noppida jõuab. Seda kümmeminutkat jäi isegi üle ... jõudis ka konkurentide planeerimist segada :-)  Tavaliselt jääb ikka rämedalt aega puudu korraliku plaani tegemiseks ... aga järsku me oleme professionaalsemaks muutunud??

Esimesed punnid läksid libedalt, otsustasime kohe ka KP91 krahmata, seal tuli muidugi parasjagu soises võssis solberdada (toda lageda nurgast minevat teerajakest seal küll polnud). Edasi kraavipervel pidime tegema korra pisikese haagi ... et põdravasikas koos mammaga mööda saaksid kihutada - nende tempovalik jäi meile küll tiba mõistetmatuks ... tark ei torma ju!!
Esimese tunniga 29 silma kotis - see on väga hea tulemus minumeelest!! Õnneks polnud palju maanteed, mis mind erikuradihästi ära kustutab.

Teine tund kulus siis mõnusas nukitsamehe-metsas kulgemisele ja sihtide tagaajamisele, kus me olime kord vähem, kord rohkem edukad. Mingit hullu viga ei teinud ... ja ma_ei_saa_aru, mis müstiline kihk see tüdrukuid sinna ranaaliivale jooksma tõmbab?? Naissaare Libahundil sama pull: "lähme randa, lähme randa!" Nüüd ka - nii kui enne KP70 liiv ja vesi puude vahelt vilkuma hakkas - pea seljas sinna ka kihutati :-)
Muidugi on ilus rannas, aga joosta ... no ma ei tea ... päike lagipähe ja liival jooksmine ... no ma tõesti ei tea...
Teise tunni lõpuks 56 silma - pole paha!
Seejärel lasime läbi ka esimese planeerimisvea - KP81 oleks tulnud võtta enne, seejärel KP71 ja KP51.

Kuna Merka on meil nüüd orienteerumisspetsialistiks hakkanud, siis hakkas sealt aja edenedes järjest nõudlikumaid rajavalikusoove tulema. Kusjuures enamus neist olid tegelikult väga asjalikud!! Sama ka M-L'i ettepanekud!! ... ainult minu silmaring hakkas kolmandal tunnil juba piisavalt pisikeseks muutuma. Tänu sellele suutsin ikka ühe korraliku viltumineku ka orgunnida - Merka püüdis meid 2 korda õigel sihil hoida, esimene kord tal õnnestus, teisel korral ta enam minu ja M-Li vastu ei saanud - panin ennast kaardil ühe tee võrra valesse kohta ja jõuga murdsime valesse suunda :-(
Seega Merka - järgmine kord paluks kõvemal häälel, nõudlikumalt ja kui vaja, siis võid ka keelduda vales suunas jooksmast ... siis me võibolla kuulame!!

Täpselt 4 tunni lõpuks jõudsime joogipunkti (KP55) - Merka ennustus oli minuti pealt täpne. Enne seda võtsime ka KP82, mis oli edasi-tagasi jooks liinialusel (mida ma väga kartsin, aga mis õnneks oli väga hästi joostav) ja mina tundsin, et kumm on juba päris tühi. Enne joogipunkti saime korraks tempoks ka ~4mintsi/kildile ja M-L'i maharaputatud. Milleks seda vaja oli ... aaa neljanda tunni lõpuks inimesed ikka hakkavad totakaid asju tegema!!  Tossud ka nagu pigistasid veits. Shleha sisse ... järsku aitab??
4h lõpuks 98 punni, sellest viimasel tunnil 27 - täiesti kena tulemus!!

Tagasitee plaanimine oli paras pähkel - ahvatlev tundus KP92, aga selle asukoht tundus ilge võssina.
Ja aeg hakkas peale suruma.
Ja minu entusiasm hakkas mahakäima ... kuigi suutsin veel adekvaatne näida, hakkas kaardilugemise võime ilmselgelt max 2x2cm suurusele alale kokkujooksma. Otsustasime KP62 ja KP72 vahel vaadata, kas minna KP92. ... me ei läinud.
Peale KP72 uus mõttekoht, jooksime isegi vaatama seda sihti, mida mööda KP92 võtta.
Kole oli, oi kui kole!!
Tõsine nukitsamehe mets, puud risti-rästi. Mõhk ja Tölpa kännu taga itsitamas, et "tulge, tulge, niikuinii upute ära või surete nälga!!!"  Üks sealt suunast tulnud võistleja rääkis ka, et erikrdi kole olla seal olnud ... ja värises üleni!
Aega oli jäänud 1,5h
... me ei läinud.

/kodus laua taga kaarti vaadates oleks pidanud võtma hoopis 72-92-84 ja võtmata jätma KP32 ja 44 ... oleks jäänud võibolla aega ka Merka unistuste KP54'ks/

KP32, KP44, kus Merka ütles: "kuule võtaks KP84, mis arvate?"
Aega oli 1h.
Mul oli päris raske ikka juba, seega ka suhtkoht ükskõik. No võtame siis.
Hakkasime suunda murdma läbi kõvema soise võssi, Merka luges meetreid, mina püüdsin suunda hoida - suhtkoht kähku jõudsimegi sihile, aga ei teadnud kumbale. Mingil lagedatriibul saime aru, et 51% tõenäosusega oleme ikka üks siht liiga läänes. Hakkasime vaikselt itta rammima, maastik joosta väga ei kannatanud ... ega mingit kindlustunnet küll polnud, et me asukoht ikka nii on nagu arvasime ... mul hakkas lootus kustuma - ühtegi jälge pole, sihti ka pole ... kus kurat me tegelikult oleme, panime üle väää??
Kell tiksus halastamatult ... suurt viga küll enam teha pole aega!!
No lõpuks nägime teisi tiime, edasi oli juba lihtne. Tagasitulek teele mööda toda otsitud sihti oli ka mõnus kannatuste rada - korralikult tümaks tallutud turbarada - kohati poolde säärde muda, puude all ja peal ronimine - raske, raske, raske!!! Aga respect Merka, et sa otsustasid KP84 võtta!!!
Asfaldil KP33 poole joostes lõpetasin ühel hetkel hambad ristis kangutamise, lasin ennast lõdvaks ... ja päris hea hakkas, nagu kohe päris hea ja täitsa jaksas joosta (shleha ja gutarid hakkasid mõjuma??) See oli selline surmaeelne jaksamine ... et kui see nüüd lõppeb, siis saabub vaikus ja rahu .... igaveseks.

KP33 ja 30 mintsi aega.
KP23 ja 22 mintsi aega ... ja veel jaksan piisava tempoga joosta!!

Võsu tänavatele jõudes oli selge, et me jõuame aega küll - lasime tempsi veits alla ... ja tüdrukud hakkasid arutama suvilate sulni arhitektuuri üle!!!...
Minepekki!! Nagu tegelikult ka!!! Ma ei jaksanud vaadata kaugemale kui 4 meetrit ette ja 30cm külgedele .... nemad naudivad majade väljanägemist!!!! 
Kusjuures see on täiesti tüüpiline tiimi Sääsehirm rogaini viimased 30 mintsi - üks võitleb fataalsete protsesside edasilükkamisega, teised arutavad kaunite kunstide või saiataigna retseptuuri nüansside üle!!!

Finishikaare all arvas Merka, et kuna aega on veel 15 mintsi "... läheks ja võtaks selle KP54 ka ära ???!!!"
???????
Eiiiiii !!!!!!
..... kuidas nii vanal inimesel võib nii rumal mõte tulla finishijoonel ... aru_ma_ei_mõista!! :-)))

/kodus arvutasin - KP54 edasi-tagasi oli 2800m, puhas teejooks tõenäoliselt - kuid vist ei oleks aega jõudnud, sest 5min/km ma küll ei oleks suuteline olnud seal jooksma enam/ 

Kokkuvõte ja tulemused:
131 silma
Aega: 5:45.41
32. koht, DH arvestuses 12. koht.
Kilometraaziks erinevate vidinate järgi 38-40km
Aasta parim esitus ma arvan, eri tublid olime M-L ja Merka!! Ausalt!! 

Peale finishit mõnulemine Võsu soojas merevees ja Tõmmu hiid .... oioioioi kui hea!!!