31.08.2013
Sedakorda on väliskülaline Merle pugenud "Aguri nahka".
Ja mina olen autojuht marsruudil Turba-Vasalemma-Tiskre-Kambja. Logistikaplaan sujus, aga ajaliselt läks kiireks. Paar edasi-tagasi sirgeldamist parkla ja keskuse vahel viis selleni, et stardipauguks sai Asse napilt meie kaardid raffal jalust korjatud.
Natuke mõtlemist ja ... veel natuke ja ... Asse rattaga eraldi, Mer ja mina rattaga teise kahte punkti võtma. Mäkkejooks, mina võtsin lähema KP ja Merle kihutas kaugemale. Merlet oodates uurisin kaarti ja järsku avastasin õudusega, et Mer on kadunud. Et mismõttes?
Kas ma tõesti magasin maha tema möödumise?
Kas ma lähen nüüd rataste juurde ja ootan seal?
Aga kui ta pole veel tulnud ja jääb mind mäeotsa ootama?
Väga üksikuks muutus mul seal tipus. Nagu kõik teised olid juba äraläinud ...? Suutsin siiski kannatada ja Merle ära oodata.
Edasi mõttetu rapsimine miski veeseina all - seal tõesti läks natuke inetuks trügimiseks. Aga meil oli õnne ja suht-koht kiirelt saime hakkama.
Ja siis tegimegi SUURE KAVALUSE! Kuna kaardil olid KP'd plokkide kaupa valikus, siis mina sain aru, et valik on ploki piires ja Asse sai aru, et vaatamata plokkide kirjutatud järjekorrale tuleks neid võtta ikka numbrite kasvavas järjekorras. Kolmega ja neljaga algavad ja siis viie, kuue ja seitsmega. Et kuidas siis nii, et algus viiega ja siis kolmega KP'd? Tema jutus tundus loogikat. Ja eriti mõnna tunne oli see, et kõik teised tegid teisiti - järelikult valesti ja saavad rämedalt traffi!!! Jehhuuuuu!
Et me siis kihutasime avastamata KP'desse, kus keegi polnud käinud. Oli põnev. Oli avastamist. Oli ekslemist. Oli nüansse.
Mõned vead tegime ka - mingit satipildi kaardiga KP'd otsisime ... kaua ... valest kohast. Kuni tuli A-raja liider ja jooksis KP'sse ja minema. No me ka siis lõpuks leidsime. Napilt oleks võtmata jätnud!
Kanuualas hakkas Asse SUURES KAVALUSES kahtlema ... aga me ei lasknud sel juhtuda. Tirisime Asse paati ja saatsime Mer'i KP'd võtma ... ja siis teist KP'd võtma ... ja siis kuulsime konkurentide hüüet, et "oot, kurat kõik kolm peavad ka kanuuKP'sid võtma!" Ja tundub, et neil oli õigus. Esimese KP võtsime pärast uuesti - ajaliselt tegelikult selle haagiga väga ei hävinud.
Edasi ratas-ratas-ratas, paar lisaülesannet õndsas vaikuses ja taas ratas-ratas-ratas. Üsna rahulikus üksinduses. Kõik tegid rada ju teistpidi.
Mul oli vahepeal ikka päris raske neid tõuse üles vändata. Hooga enam ei jõudnud ja suure hammakaga vändates tundus, et edasi ei lähe üldse. Asse ja Mer ikka kähmasid hoogsamalt. Lõpus paar KP'd tegime joostes - lihtsalt ei tahtnud enam sõita.
Finishis esialgseid tulemusi lugedes tundus, et meie SUUR KAVALUS töötaski - kõigil oli 1:30 trahvi ja meie aega veel ei olnud. Päev tundus ilus, meie targad ja tugevad!!
Uus nädal paraku ei alanud nii ilusalt ... teiste trahvid ellimineeriti ja meie aeg 7:18.13 platseerus 96. kohale. Õiglust ikka ilmas vist ei ole. Aga vaatamata kõigele oli ikkagi tore ja uuel aastal proovime uuesti.
